Elutöö preemia pälvis füüsiku elukutsega teadusajakirjanik ja teaduse populariseerija Tiit Kändler. Fotod: Sander Hiire

Eesti teadusagentuur koos haridus- ja teadusministeeriumiga korraldas Tartus konverentsi „Teadus meediastunud maailmas”, mis oli mõeldud meediarahvale ja teadussaavutuste tarbijani viijatele, nagu teadusadministraatorid, üliõpilased, pedagoogid.

Väärikate esinejatega foorumi fookuses oli, kuidas meedia kaasabil kujundada teaduspõhist mõtteviisi. Arutati, kuidas teadusuudised jõuaksid sagedamini ja kvaliteetsemalt inimesteni, et nende põhjal saaks teha teadlikke otsuseid.

Oma kogemusi jagasid mitmete erialade spetsialistid ja paljude väljaannete ajakirjanikud, valdavalt teadusuudiste vahendajad.

Lisaks ettekandeid teinud ja vestlusringides aktuaalsel teaduskommunikatsiooni teemal arutlenud Eesti spetsialistidele astus kuulajate ette vabakutseline koolitaja Inglismaalt Jonathan Stoneman. Ta käsitles teemat, kuidas saab muutuvas maailmas ajakirjanduse aktiivsemal osalusel paremini rahvale edastada nn avatud andmeid.

Ajakirjanik kasutab lihtsaid tehteid

Eesti andmeajakirjanduse pioneeriks kutsutav Eesti Ekspressi ajakirjanik Margus Järv, kes on andmeajakirjanikuna välja teeninud ka Bonnieri preemia, rääkis, kuidas ta leiab, analüüsib, sordib ja töötleb kättesaadavatest andmebaasidest saadud statistilist infot.

„Kasutan lihtsaid matemaatilisi tehteid. Andmeid leian äriregistritest, asutuste ja firmade kodulehekülgedelt. Võrdlen ja analüüsin kogutud infot. Nii jõudsin näiteks Ida-Virumaal Reformierakonnas toimunud sisevalimiste e-hääletuse pettuseni, kui töötlesin oravavõrgustikust leitud andmeid. Olin saanud peatoimetajalt ülesande vaadata üle kõikide erakondade juhatuste valimiste dokumendid,” selgitas Järv.

Ta on uurinud ka pealinlastele vajalikku infot mobiilipositsiooninguid analüüsides. Põnevaid andmeid leiab ka kinnistusraamatutest. „Mulle meeldib teha tööd andmetega,” märkis ta.

„Andmete töötlusel tehakse suuremaid ja väiksemaid vigu. Statistiliste andmete kogumine sõltub lähteülesandest, probleeme andmete kogumisel tekib ka ülesande ebaselgest sõnastusest,” ütles statistikaameti peaanalüütik Peeter Annus.

„Tähelepanelik tuleb olla mõistete tähenduse tõlgendamisel,” lisas ta. „Oluline on kogutud statistiliste andmete usaldusväärsus. Statistikaameti kogutud andmed leiavad meedias rohkesti kajastust. Erinevad ametkonnad kasutavad võrdlusteks erinevaid andmeid.”

Libauudised kipuvad levima faktidena

Teadussaavutustest kirjutavad ajakirjanikud tõdesid, et teadusuudiseid on keeruline edastada. Rohkem tuleb edastada praktilisi, tarbijale suunatud teadussaavutusi erialaväljaannetes, neis teaduslikumas võtmes, üldarusaadavalt aga laiemalt levivates väljaannetes. Suureks ohuks on sotsiaalmeedias levivad teadusteemalised libauudised, mis kipuvad levima faktidena.

Konverentsil diskuteerisid teadussaavutuste jõudmise üle reaalsesse praktikasse, inimeste kasutusse nii teadlased kui teadussaavutusi vahendavad ajakirjanikud. Teadus on käesolevas muutuvas ajas keerukas, kuid põnev ja huvitav, vahel ka meelelahutuslik, kuid suunitlus on praktiliseks kasutuseks nii inimestele kui ühiskonnale tervikuna. Teadus peab olema aus. Teadussaavutusi tuleb edastada huvitavalt ja tõepäraselt.

„Hea meel on tõdeda, et Eestis on palju andekaid noori, kel on sisemine vajadus teha andunult teadust ja populariseerida teadust teiste noorte hulgas. Olen kohtunud paljude tublide noortega suvekoolides,” sõnas akadeemik Enn Tõugu, kelle juhtimisel selgitati välja tänavused teaduspreemiate saajad.

Tiit Kändler pälvis peapreemia

Eesti teadusajakirjanike seltsi esimees, 1999. aastast Vikerraadios teadusuudiseid vahendav Priit Ennet autasustas tänavu teadusajakirjanike sõbraks valitud TÜ rakubioloogia professorit Toivo Maimetsa. Keraamik Piret Kändleri loodud kuju „Ökul” annab teadusajakirjanike selts välja 2011. aastast.

Tänavu anti välja 11 teaduspreemiat kuues kategoorias 21 500 euro väärtuses. Preemiad ja teaduse populariseerija märgid andsid kätte konkursi hindamiskomisjoni esimees akadeemik Enn Tõugu ning haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand.

6500-eurose Tiiu Silla peapreemia pälvis aastakümneid sihipäraselt ja süsteemselt loodus- ja teadusuudiseid paljudes väljaannetes kajastanud füüsiku elukutsega teadusajakirjanik ja teaduse populariseerija Tiit Kändler.

Preemia andis laureaadile kätte Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Teaduspreemiaid ja tunnustusmärke antakse välja 2006. aastast.

Huvi pärineb võrulasest vanavanaisalt

„Eks ikka on mu huvis teaduse ja ajaloo vastu mõju emapoolselt vanavanaisalt, Võrumaalt pärit Hindrik Prantsult,” möönis teadusajakirjanike seltsi esimees Priit Ennet, kelle saateid aktuaalsetest teadusuudistest on raadiost kuuldud juba 18 aastat.

„Emapoolsed juured on sügaval Võrumaal, Lasval Tohkri talus. Vaarisa Hindrik kasvas jõukamas talus ning oli suur ajaloohuviline ja kirjamees, Kitzbergi kaasaegne, kes osales Hurda innustusel ka Setumaal folkloori kogumisel. Noor talupoeg kolis Tartusse ning pühendus kirjamehe ja ajakirjaniku tööle,” rääkis Ennet LõunaLehele.

Hindrik Prants (1858-1932) käis iseõppijana end küpsemas eas ka Helsingi ülikoolis täiendamas, tema ajalooteemalised lood ilmusid Postimehes, ajalehes Linda ja kirikute väljaannetes. Hiljem sai mitmeid raamatuid kirjutanud Prantsust Tallinna Päevalehe toimetaja. Vanadusepõlve veetis ta Valgamaal, kuid on maetud Tallinnas Rahumäe kalmistule.

„Mu ema oli psühhiaater. Ise õppisin nii füüsikat kui bioloogiat,” märkis end meediategelaseks nimetav Priit Ennet. (Nimekas psühhiaater Jüri Ennet on teadusajakirjaniku Enneti isapoolne onu – toim).

„Teadussaavutusi peaks kindlasti sagedamini inimestele lihtsamalt, populaarteaduslikult kajastama. Seda rohkem ka maakondade väljaannetes. Teadlaste tehtav on alati aktuaalne,” kostis Ennet.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 01/12/2016 06:52:53