Vastseliina linnusemüüride juures sai kuulata lossiemanda (Terje Kanep) ja lossiisanda (Ivar Traagel) ettekannet. Foto: Malle Elvet

Sel sügiskuu ennelõunal, palverännu päeval jõudsid kunagisse Maarjamaa tugevaimasse kanti, vana Vastseliina ordulinnuse varemete lähisesse parklasse nii Riiast, Tallinnast kui Tartust tee rataste alla võtnud reisibussid.

Sadakond pühapäevarändurit ruttas uudistama osaliselt tellinguis olevaid linnusevaremeid ja kuulama keskaegsetes rüüdes linnuseemanda Terje Kanepi ja -isanda Ivar Traageli esituses legende kohaliku kabeli imest ning tekste Riia peapiiskopi ja paavst Innocentius VI kirjadest.

Vastseliinast suunduti teise omaaegse Liivimaa ordu tugevama ordulinnuse asupaika, Lätti Alūksnesse.

Malbe päikeseküllane sügispäev lausa meelitas ette võtma retke Lõuna-Eesti kaugesse nurka Vastseliina, samuti Haanja kõrgustikku jäävasse Alūksnesse, Eesti piirist lõuna pool kannab kõrgustik Alūksne kõrgustiku nime. Miks minna kaugesse Hispaaniasse palverännakule, mille sihtpunktiks on Vahemere-äärne Santiago de Compostela, kui Eestis on oma pühapaik, Vastseliina vana ordulinnus, kuhu tuldi palverännakuile juba 14. sajandil. 2012. aastal tuldi Pirita kloostris mõttele rajada läbi Maarjamaa kultuuriline palverännakutee Piritalt pühapaika Vastseliina. Seda 400-kilomeetrist teekonda on mitmed huvilised juba jalgsi läbinud.

Vastseliina linnust hakati Lõuna-Liivimaa ja Pihkvamaa piiri lähedal, looduskaunis kohas Piusa jõe ja Meeksi oja orgude vahel neemikul rajama paastumaarjapäeval, 25. märtsil 1342 Liivimaa ordumeistri von Dreilebeni korraldusel. Pinged mitme usu poliitilisel piiril olid kasvanud, pealegi oli Vene poolel ehitatud juba Irboska kindlus ja Vastseliinasse rajati ordulinnus tugipunktide ahelasse Kirumpää-Gaujiena-Gulbene-Rēzekne-Daugavpils. Paik, mille maa kuulus Tartu piiskopile, oli Riiat ja Pihkvat ühendavate kaubateede sõlmpunkt, siitkaudu käis suhtlus Pihkva- ja Venemaaga.

Patu karistuse kustutamise kiri

Imest Vastseliina piiskopilinnuse kabelis 1353. aasta sügisööl olid teated levinud kaugele. Linnuses olijad kuulsid tol ööl kabeli riivistatud ukse tagant kütkestavaid meloodilisi helisid ning nägid läbi ukse säranud imelist valgust ja ebamaiseid valgetes rüüdes inimkujusid. Need kujud tõstsid kabeliseinale kinnitatud risti altarile. Rist jäänudki altarikivi kohal püsti, ilma toeta hõljuma. Legendi kohaselt süttisid ka latrikivil olnud küünlad ise. Kabeli imeristist sai reliikvia, mida valvas linnuse meeskond.

Neli kuud peale imeristi ilmumist Vastseliinas teatas Riia peapiiskop Vyshusen oma kirjaga Avingioni paavst Innocentius VI-le sellest imelisest loost. Vastseliina imet saabusid kaema palverändurid, tuldi Saksamaalt, Eestist ja mujalt. Kabelil teati olevat ka tervendav mõju, näiteks pimedad said nägijateks. Paavst andis oma kirjaga käsu kõigile linnuses palverännul käinuile anda ühe aasta ja 40 päeva pattude karistuse kustutust.

Toona mõeldi ka majanduslikult. Palverändurite annetusi kasutati linnuse arendamiseks. Vastseliina piiskopilinnus sai pühapaiga staatuse ja seda kutsuti jumalaema linnuseks. 1379. aastaks oli linnus võimsaim Maarjamaal. Vene-Poola sõjas läks see Poola valdusesse. Hävitavaid purustusi sai ordulinnus 1702. aastal Põhjasõja käigus.

Viimase kümne aasta jooksul on linnuses tehtud taastustöid. Renoveeritud on vana Piiri kõrts, kus tegutseb linnusemuuseum.

Sel päeval Vastseliinas palverännakul käinud sajad huvilised ronisid vana kabeli asukohas sügavikku, kus kivil põles kaks rituaalküünalt, tunnetama koha pühadust. Lossiisand Traagel möönis, et viimastel suvedel on juba 663 aastat tuntud pühapaigas Vastseliinas käinud palju palverändureid. Tuldud on ka Ladina-Ameerikast.

Kõrtsihoones asuva muuseumi seinal näeb nii eesti keelde tõlgitud kui ka originaalis Riia piiskopi palvekirja ja paavsti vastust, viimase poolt välja antud indulgentsi – patu karistuse kustutamise kirja. Originaalkirjad, mille koopiad on muuseumis, leiti Lõuna-Prantsusmaal, kunagise kristliku maailma pealinnas Avignonis ja tõlgiti viie-kuue aasta eest eesti keelde.

Peale tseremooniat ja ringkäiku linnusemüüride juures pöörasid kaks suurt turismibussi ninad Misso poole, et jõuda Vastseliinast linnulennult 40 kilomeetri kaugusele Alūksnesse, kus rajati samal aastal võimas ordulinnus nagu Maarjamaa kagupiirilgi.

Eesti piir kulges venekeelsete elanikega Lätis

Kui palverändurite (looduse omni)bussid olid Vastseliinast Misso poole suundunud, kurvilistel asfalt- ja kruusateedel kulgenud ja Misso selja taha jätnud, jõuti taas kruusasele, juba Lätimaal kulgevale tolmuteele. Sealt vurati edasi asfaltteed pidi ligi 10 kilomeetri kaugusel Eesti-Läti-Vene piirijõena voolava Pedetsi jõe sillalt tasasele tolmusele teeristile. Oma veed Daugavasse viiv 159 kilomeetri pikkune Pedetsi, mille 26 kilomeetrit voolab Eesti alal, saab alguse Vastseliina lähedalt Kirikujärvest.

Giidiks olnud geograaf Taavi Pae selgitas ränduritele, et just selles paigas, kunagise Kudupe karjamõisa läheduses kulges peale Tartu rahu 1920. aasta talvest 1924. aasta alguseni Eesti ja Läti piir. Omajagu arusaamatuks on jäänud, miks kulges piir 80-ruutkilomeetrisel Läti alal, kus Venemaa läheduse tõttu elas valdavalt venekeelne elanikkond. Oli ju palju vaidlusi tekitanud ka 1920. aasta piiri tõmbamine Valga ja Valka vahele.

Pae oli tänavu mais koos kolleegiga tähistanud sümboolselt vana piiri koha teibaga, mille külge pandi ka sinimustvalge lipp. 1924 loobus Eesti Kudupe kandi Läti alast. Piiriks sai väike Laura kolme riigi piiril, kus tänavu 2. augustil avati piiripost nr 1.

Tuul oli geograafide pandud lipukese kandnud rohtunud kraavi. Nüüd plõksusid rändurite kaamerad sümboolse piiriteiba juures. Alūksne rajoonis asuvast Kudupest on Alūksnesse 23 ja Riiga 209 kilomeetrit.

Ajalugu täis Läti kõrgeim linn Alūksne

Palverännuliste teekonna teine pikem peatus tehti Vidzeme ühes kauneimas väikelinnas, 8000 elanikuga Alūksnes, mis on Võru sõpruslinn. Kohta Kirde-Lätis on kroonikates esimest korda mainitud 1284. aastal.

Samal ajal Vastseliina linnuse rajamisega algas 1342. aasta paastumaarjapäeval ka maalilise Alūksne järve suurimal saarel ordulinnuse rajamine, samuti Liivimaa ordumeistri Dreilebeni juhtimisel. Saksapäraselt nimetati linnust Marienburgiks.

Alūksne järv on suuruselt 11. järv Lätimaal. Veekogu, milles on üks suur saar, kolm väiksemat saart ja poolsaar, paikneb 183,7 meetri kõrgusel merepinnast. Järve ei voola ühtki jõge, vaid üks jõeke voolab välja.

Sarnaselt Vastseliina ordulinnusega sattus ka Marienburgi kindlus Vene-Poola sõjas Poola valdusesse. Ajaloolises Põhjasõjas venelaste tugeva kümnepäevase rünnaku käigus 1702. aastal jäi ordulinnus varemeisse. Koht kindlusena kaotas oma tähtsuse.

Vene väed viisid kaasa ka pastori ja koolimehe Ernst Glücki, piiblitõlkija, kes tõlkis läti keelde nii uue kui vana testamendi. Pikki aastaid oli Glücki tõlgitud piibel ainus lätikeelne raamat. Glück oli Alūksnes avanud kooli kohalikule talurahvale.

Tema peres kasvas ka orvuks jäänud tüdrukuke Marta Skavronska, kes viidi Venemaale koos kasuisa Glückiga. Martast sai valitseja Peeter I teine naine, Jekaterina I. Ta oli esimene naine ajaloos, kelle tema mees ja tsaar Peeter I kroonis 1724. aastal Venemaa keisrinnaks. Tsaar laskis hiljem tema auks rajada Uuralite jalamile uue linna, Jekaterinburgi. Talutüdruku Marta, hilisema keisrinna päritolu kohta on mitu versiooni. Tema marmorsargal Peeter Pauli katedraalis on sünnikohaks märgitud Ringen (Rõngu Eestimaal).

Rohelusse uppuv Alūksne

Alūksne, mis paikneb samanimelisel kõrgustikul, umbes 200 meetri kõrgusel, on Läti kõrgeima asukohaga linn.

19. sajandi lõpus rajati linna uusgooti stiilis loss (1859–1863). Praegu tegutsevad selles Alūksne muuseum, loodusmuuseum ning laste- ja noortekeskus. Rohelusse ja parkidesse uppuvat Alūksnet ehivad viis omanäolist uhkeldavat purskkaevu, rohked skulptuurid ja lillekompositsioonid.

Igal suvel peetakse linnas suurejoonelisi lillelaatasid, lossisaarel asuval lauluväljakul toimuvad peod ja kontserdid. Arvukate vaatamisväärsuste seas on tähtsal kohal kauni arhitektuuriga luteri kirik, mille torni tipus veikleb kuldne kukk. Omanäoline on rikkaliku pühakirjade koguga piiblimuuseum.

Oli pühapäev, linn elas vaikelu. Jalutajaid ja puhkepäeva nautlejaid jätkus järve äärde ja järve ümbruse pargipinkidele. Kaugemalt tulnud ronisid Lossisaarele rajatud vaatetorni, kust avaneb meeliköitev vaade nii Lätile kui Eestile.

Alūksne taga ootas bussiga matkajaid taas paarkümmend kilomeetrit tolmuteid ja mõni kilomeeter sõitu mööda ajaloolist Riia-Peterburi maanteed, kust buss pööras nina juba Haanjasse viivale käänulisele tõusude-langustega teele.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 20/10/2016 17:05:09