Foto: Malle Elvet

Tartus toimunud foorumil võeti kokku olümpiahariduslik tegevus koolinoorte seas Rio mängude aastal. Põlvamaa on kooliolümpiate korraldamise aktiivsuselt Tartumaa järel teisel kohal.

Lõppenud hooajal osales 31 olümpiaprojektis (26 neist toetas Eesti olümpiaakadeemia 300‒470 euroga) 12 maakonna 121 kooli ja lasteaia ligi 16 000 last.

Veel Põlva põhikooli nime all tegutsenud koolis lõppes olümpiahariduslik programm 19. mail meeleoluka spordipeoga. 2. juunil võtsid spordiplatsil olümpiatraditsioonide vaimus mõõtu Orava kooli õpilased (projektijuht Heli Lumi).

Sügisel panid oma olümpiahariduslikule programmile toreda spordipäevaga punkti kaheksa projektis osalenut. Nende seas ka viimased selle hooaja mängud pidanud Värska gümnaasium (projektijuht Anneli Lätt).

Kaks päeva, 16. ja 17. septembril, pidas ligi sada noort kodutütart kogu Eestist fantaasiaküllast kooliolümpiat Põlvas, Intsikurmus ja Tilsi kooli staadionil. Viimasena sel hooajal, 23. septembril, pidas Rio vaimus kooliolümpiat lõpetavat lõbusat spordipidu Värska gümnaasium.

Põlvas süttis kaks tuld

Üks kogenuim kooliolümpiate korraldaja on spordiõpetaja elukutsega põlvalane Reet Külaots. Nüüdseks on tal koguni viie kooliolümpia korralduse kogemus. Varasemad neli pani ta käima olümpiamängude aastatel (2008, 2019, 2012, 2014) oma endises kodukoolis, Tilsi põhikoolis.

„Äsja lõppenud hooaeg erines selle poolest, et kooliolümpiale, kuid kestnud olümpiahariduse programmile järgnenud fantaasiarikkale spordipeole kaasati kogukond. Lisaks õpilastele ja õpetajatele ka lastevanemad ja külalised,” rääkis kogu projekti oma koolis eestvedanud Külaots.

Veebruarist maini kestis ainetundide raames olümpiaajaloo ja -mängude tutvustus. Projektis osalejatel õpilastel tuli maskotikonkursil valmistada oma mängude maskott, korraldada koos juhendajatega olümpiateemalisi viktoriine, samuti temaatilisi joonistusvõistlusi, meisterdada meeneid. Tööd pandi stendidele välja.

Põlva põhikoolis toimus ka olümpialaulu sõnade võistlus. Selle võitis kevadel 5. klassis õppinud Liis Kõrgemägi. Laul esitati Meie Mehe CD muusika saatel. Vanemate klasside poisid valmistasid tööõpetustunnis noorema vanuseastme autasustamiseks puidust medalid.

Tänavu talvel tähistati malelegend Paul Kerese 100. sünniaastapäeva. Sel puhul andis kooliolümpiaks valmistunud koolis simultaani riigikogulane Tarmo Tamm. Peeti ka kabesimultaan Argo Laidvega. Noortega kohtus käsipallitreener Rein Suvi. Oma rändnäituse olümpiaajaloost ja siis veel eesseisvaist Rio mängudest tõi kohale spordimuuseum.

Usinad ettevalmistused kogukonda kaasanud kooliolümpiaks olid 19. maiks tehtud. Lapsed, õpetajad ja vanemad olid võistkondlikeks aladeks kokku pannud 12-liikmelised tiimid. Spordipidu avati kevadõhtul kõigi olümpiarituaalide kohaselt. Tule süütas Põlvas noori treeniv noormaadleja Elar Hani, Eesti meister nii Kreeka-Rooma kui klassikalises maadluses.

Nooremad osalesid koos pereliikmetega meeskonnamängudes. Lõbus nutikas vaibapööramine, murul suusatamine ja võistluste fotografeerimine. Tehtud töid vaadati naeru lagistades üheskoos aulas. Suurematel tuli end proovile panna individuaalaladel: autorehvide kandmine, sumomaadlus, holarõngas jm. Poisid mängisid jalkat isade vastu, tüdrukud-emad proovisid osavust puššpallis.

„Suurt rõhku pandi väärtushinnangute kasvatusele, meeskonnatööle, ausa mängu põhimõtetele,” rõhutas koolis huvijuhina töötanud Reet Külaots. Projektiks kulus 1055 eurot, osales 157 õpilast, 82 pereliiget, 34 õpetajat, 8 külalist.

„Oli suur rõõm oma kodulinnas võõrustada kolmandal üleriigilisel kodutütarde kooliolümpia spordipeol külalisi,” tunnistas Põlvas kodutütreid juhendav instruktor Aile Vals.

Ettevalmistused tegid 15 maakonna tiimid oma kodukohtades. Nende hulka kuulus ka T-särkide kujundamine. Spordipidu, kus osalejaid saja ringis, algas piduliku tõrvikurongkäiguga läbi Põlva 16. septembri pealelõunal. Rongkäik suundus Intsikurmu, kus mängud avas maavanem Igor Taro. Sportlik mõõduvõtt jätkus järgmisel päeval Tilsi kooli staadionil. „Tänu staažikale mängude korraldajale Reet Külaotsale sujus meie kooliolümpia hästi. Reet oli võistluste peakohtunik,” rääkis Vals.

Kodutütarde mängud korraldati rahvuslikus stiilis. Võistkondlikud alad oli lustakad: konnahüpped koos krooksumisega, sigade ajamine, läbi ussinaha pugemine, ketramine, viimase kodutütre jooks. Individuaalselt võeti mõõtu vokiratta tõstmises, kõrvitsa veeretamises, teomehe eksamis ja muudel osavust ja kiirust vajavatel aladel.

„Peale vokiratta tõstmise parimate autasustamist tõi esikohamedali saanud tüdruk medali tagasi. Ta polevat kõige rohkem tõstnud. Žürii oli lugenud number kolme viieks. See juhtum väärib esitamist ausa mängu (fair play) konkursile,” teatas Aile Vals.

Suvesessioon Sulbis

Neljandat korda korraldas olümpiaakadeemia rahvusvahelist noorte suvesessiooni. Seekord veedeti kuus päeva, 4.‒9. juulini, Võrumaal Sulbi puhketalus. Osalejaid oli Eestist, Lätist ja Soomest, kokku 29 kuni 19-aastast noort spordihuvilist.

Noored tutvusid teiste maade traditsioonidega, arutlesid olümpiaväärtuste üle ja kuidas teha paremini koostööd. Oma muljeid jagasid vabatahtlikena suurvõistlustel töötanud. Palju räägiti algavast Rio olümpiast. Lisaks vestlusringidele ja sportlikule tegevusele uudistati kohalikku loodust.

Septembris jõudis lõpule tänavune kooliolümpiaalane tegevus. Võru-, Valga- ja Hiiumaal ei peetud sel aastal ainsatki kooliolümpiat. Mullu võttis noorte olümpialiikumisest aktiivselt osa Kääpa põhikool. Varasematel aastal on mitmeid kordi nii suve- kui talvemängudel osalenud Mõniste põhikool.

Eesti olümpiaakadeemia ootab 1. detsembrini 2017. aasta kooliolümpiate projekte. Konkursi tulemused tehakse teatavaks 16. detsembriks. Kõik rohelise tee saanud projektid saavad järgmisel hooajal akadeemialt 640 eurot toetust.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 20/10/2016 09:54:46