Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Lõuna-Eesti korteriühistuid julgustatakse usinamalt maju renoveerima

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Võru linn alustavad koostöös koolitusi, julgustamaks Lõuna-Eesti ühistuid usinamalt ühistegevust arendama.

„Sügisperioodil saab Võrus kuulata loenguid korteriühistute majandamise, haldamise ja hooldamise teemadel. Koolituse sihtrühmaks on juba tegutsevate korteriühistute juhatuse liikmed, revidendid, raamatupidajad, aga tulla võiksid ka nende majade esindajad, kus ei ole veel ühistut moodustatud,” selgitas EKÜL Lõuna-Eesti büroo juht Dagmar Mattiisen.

Majade renoveerimisel püsib Tartumaa jätkuvalt riikliku renoveerimistaotluste taotlejate seas esirinnas: viimases taotlusvoorus on KredExile laekunud Tartumaalt 32 taotlust. „Aktiivne on olnud ka Valgamaa, kust on renoveerimistoetuse saamiseks laekunud kaheksa taotlust, kuid Võrumaal on huvi majade kordategemise vastu seni leigevõitu,” nentis Mattiisen. 

„Tihti jääb renoveerimisotsus tegemata, kuna ühistu juhtkond ei suuda korteriomanikele seda selgitada või vajalikke dokumente ette valmistada. Kõige keerulisem on aga olukord majades, kus ühistut moodustatud polegi,” selgitas ta.

Eesti Korteriühistute Liit kutsus tänavu augustis ühistujuhid üle Eesti Võrumaale suveülikooli - loengutel said vastuse korteriühistute aktuaalsed juriidilised küsimused, räägiti ka elektri-ja gaasiohutusest kortermajas ning konfliktide lahendamisest korteriühistus. Kohaliku ühistuelu eestvedaja Margus Toomi juhtimisel väisati Võru korteriühistuid, kirjutab Eesti Korteriühistute Liidu ajakiri Elamu.

„Võru on küll Eestimaa ääreala, inimestel vähem raha kui pealinnas ning seetõttu vähem ka terviklikult renoveeritud elamuid - neid on 5-6 maja,” rääkis Toom. 

Tema sõnul on aga riigi abi renoveerimiseks kasutatud päris vähe. „Kaks maja, mida õppeekskursioonil demonstreerime, on täielikult rekonstrueeritud - üks juba tööd lõpetanud, teine lõpusirgel. Need said korda ainult omafinantseeringuga, täielikult riigi abita. Eks need asjad lähevad eestlastele omases tempos: kaalutakse kaua, aga kui kord juba vedama saadud, hakatakse remontima,” rääkis Toom.

Põhiliselt tehakse tema sõnul korda maja fassaad ja katus, rekonstrueeritakse kütte- ja ventilatsioonisüsteem. Üks maja on päikesepaneelidega läinud ka taastuvenergia kasutamisele. 

Kortermajade tühjaksjäämist Võru linnas Toomi sõnul karta pole. „Maakonnakeskustes sellist muret seni veel pole,” sõnas ta. 

Kohalik omavalitsus suhtub Toomi sõnul korteriühistutesse toetavalt. „Järjest paremaks koostöö läheb,” lausus ta.

Eesti Korteriühistute Liit asutati 1996. aastal Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Praeguy kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 24/09/2016 09:32:41

Lisa kommentaar