Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

„Kui Saesaare tamm läheb maha, on see katastroof kogu piirkonnale!”

Põlvamaal asuva Saesaare paisu likvideerimisest hakati rääkima neli-viis aastat tagasi. Foto: LLi arhiiv

Kuigi Taevaskojas asuva Saesaare paisu hiljuti valmis saanud keskkonnamõjude hindamise aruandes leitakse, et kõige õigem oleks pais ja veehoidla likvideerida, ei ole sellega nõus kohalikud, kelle arvates ei uuritud kõiki paisuga seotud aspekte ja välja jäeti ka sotsiaal-majanduslik analüüs. Ohumärk on nende jaoks Kiidjärve paisjärve likvideerimine, mis tõi kohalikele kaasa masendavaid tagajärgi.

Keskkonnamõjude hindamisel (KMH) jõudis Keskkonnaagentuur järeldusele, et Ahja jõe ürgoru ja sealsete haruldaste loodusmaastike, sealhulgas Taevaskodade säilimine, on kõige paremini tagatud siis, kui pais ja veehoidla likvideeritakse.

Keskkonnaameti keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Kalle nentis, et varem heideti ette uuringute puudumist, kuid tänu KMH-le teatakse nüüd järve ja ümbruskonna kohta rohkem.

Põlvamaal asuva Saesaare paisu likvideerimisest hakati rääkima neli-viis aastat tagasi, aga põhjalikumalt siis, kui sai täis paisule kalapääsu rajamise tähtaeg. Seadus nõuab, et kalade läbipääs oleks tagatud. Praegu on siiski vee-erikasutusluba olemas mõlemal organisatsioonil, kes Saesaare paisu haldavad – RMK-l ja AS-il Generaator. Viimane toodab Saesaares riigi toel hüdroenergiat. Mõlemad load lõppevad tuleva aasta juunis. Generaator on taotlenud ka järgmise vee-erikasutusloa, samal ajal on aga RMK esitanud taotluse paisu lammutamiseks.

Keskkonnaamet: likvideerimine ainuvõimalik lahendus

Rein Kalle sõnul ei kiirustata Saesaare paisu likvideerima, küll aga kinnitas ta, et kunagi see igal juhul juhtub.

„Looduse poole pealt vaadates on selline lahendus ainuvõimalik,” sõnas ta. „Me oleme seisukohal, et pais kaob sealt nii või naa. Küsimus pole kas, vaid kuna.”

Kalle sõnul ei saa nõutavat kalatreppi Saesaarde rajada. Peamiseks põhjuseks on kõrguste vahe 8,5 meetrit. Kalatrepi pikkus peaks olema sel juhul 144 meetrit, mida on keeruline maastikule paigutada, ja pole ka kindel, kas kalad sealt ronima hakkaksid.

Mitmedki kohalikud inimesed ja kalastajad on aga seisukohal, et kala hoopis kaob pärast seda, kui Saesaare pais peaks lammutatama. Anonüümseks jääda soovinud Põlva kalasportlaste esindaja sõnul on praeguses paisjärves väga rikkalik kalavalik, aga kui tamm alla lasta, need kalad kaoksid, ilmselt ujuksid ära Emajõkke.

„Seal on praegu väga palju liike,” sõnas kalasportlane. „Kalasportlastele on see põnev koht. See on tõesti hinnatud koht.”

Forell ja harjus elavad seal juba praegu

Kalasportlase sõnul leidub paisjärves praegu kõiki kalaliike, kes elavad seisvas vees – karpkala, latikat, linaskit, särge, ahvenat, haugi, koha jt. Püüda saab nii kaldalt kui ka paadiga. Mis aga eriti huvitav – nii paisu eest kui ka tagant on mees ise püüdnud kinni lõhilasi ehk forelli ja harjust, viimast küll vähem.

„Kui forelli seal on, siis järelikult saab ta seal elada,” kinnitas kalasportlane.

Ta arvas, et kui pais peaks alla lastama, kaovad nii kalaturism kui ka mitmed muud turismiharud piirkonnast täiesti ning ümbruskond, sealhulgas liivapaljandid, kasvaksid võssa.

Midagi sarnast on juhtunud juba Kiidjärvel, kus lammutati pais eelmisel aastal ja asemele rajati sild.

Kiidjärvel Kassioru turismitalu pidav Aivar Kottise nentis, et nüüdseks näeb Ahja jõe säng välja nagu magistraalkraav, sest kaldad jäeti kindlustamata. Kui seni elas Kottise järve kaldal, siis nüüd peab ta samast kohast nõgeseid niitma.

„Rohkem kui saja aasta jooksul oli ökosüsteem välja kujunenud, seal elasid veelinnud,” rääkis Kottise. „Jõele rajati uus säng, keegi ei tea, kus see üle saja aasta tagasi oli. Jõepõhjas praegu enam mingit elu ei ole. Jõgi on 40 sentimeetrit sügav, kohati pole sedagi. Paadiga saab sõita raskustega, kanuu jääb kinni. Jõgi kannab ülevalt allapoole setteid.”

Nõges vohab, lõpp kanuusõidul

Kottise lisas, et tammi lammutamise tõttu Kiidjärvel ei saa nende turismitalu pakkuda enam kanuutamise teenust, mistõttu tema kaks poega kolisid ära Harjumaale. Tema sõnul on nüüd kõik kasvanud nõgeseid täis ja kui varem sai liivapaljandeid vaadata kanuust või paadist, siis nüüd enam mitte. Näiteks Kalmer Tennossaare kodukohas asusid imeilusad jõkke laskuvad liivapaljandid, nüüd aga lokkavad seal nõgesed ja midagi pole näha. Ja järgmisena tuleb nõgeste asemel võsa, on Kottise veendunud.

„Ma ei usu, et mina enam näengi ilusat kallast,” lausus ta.

Seepärast arvabki Aivar Kottise, et kui ka Saesaare pais alla lasta, jääb järele üks õudus väga pikaks ajaks ning praegused atraktiivsed lõigud Ahja jõel kaovad.

„Siis ei ole meil siia Saksa ega Hollandi loodusturiste oodata, sest nemad ei tule nõgeseid vaatama,” sõnas Kottise. „Kõige kurvem on see, et kõigi nende projektide juures ei arvestata sotsiaal-majanduslikke aspekte. Me näeme, et meie töökohad kaovad, turism hääbub. Kui Saesaare tamm läheb maha, on see igal juhul katastroof kogu piirkonnale ja Põlva linnale.”

Piirkonnas tegutsev matkajuht Levo Tohva, kes on korraldanud Ahja jõel matku kanuude ja parvedega aastast 1992, ütles, et tema on olnud paisu lammutamise suhtes neutraalsel seisukohal, kuid ta tahaks enne olla veendunud, et loodus tammi lammutamisest võidaks. Praegune KMH pole tekitanud kindlustunnet, et tammi lammutamisega Ahja ürgoru seisukord paraneks.

Ta viitas ka Eesti Veeühingu hinnangule, mis ilmus maakonnalehes, selles öeldakse, et Saesaare paisu KMH aruandes on puudu sotsiaal-majanduslik käsitlus ning et KMH on valminud lausa õigusvastaselt, kuna kaasatud pole ASi Generaator.

AS Generaator äraootaval seisukohal

ASi Generaator juhtaja Jan Niilo ütles, et nad ei ole KMHd veel põhjalikult läbi töötanud, kuid kindlasti on otsused, mida selle põhjal tehakse, firmale olulised. Praegu pole nad siiski sellega arvestanud, et sulgeksid elektrijaama juba n-ö homme, kuid on äraootaval seisukohal.

Aastas toodab Saesaares asuv hüdroelektrijaam miljon kilovatt-tundi energiat, mis läheb edasi elektrilevi võrku ühele Eestis tegutsevatest bilansihalduritest. Rohelise energia tootmiseks saadakse ka riigilt toetust, kuni 12 aastat, ning mõeldud on see selleks, et oleks võimalik teha investeeringuid uutesse seadmetesse. Saesaares tehti riigi toel Niilo sõnul uued investeeringud alles kaks aastat tagasi, kui paisu likvideerimist polnud veel ette näha. Ühe varasema keskkonnamõjude hindamise käigus aga määrati elektrijaamale tingimused, sealhulgas uute seadmete paigaldamiseks.

Levo Tohva lisas, et KMHs on näiteks arvestamata fakt, et viimase 50 aastaga on Ahja jõe ülemjooksu kuivendatud. Varem akumuleerisid heinamaad ja soostunud alad seal vett, mis aitas säilitada veetaset jões. Nii arvabki Tohva, et loodetud kaunikujulise jõe asemel võib sinna jääda kitsuke oja, mis võib omakorda kaasa tuua kalade ja muu vee-elustiku hävimise.

„Oleks saanud hinnata, kas erinevatel veelõikudel säilib veematkade võimalus,” lausus Tohva. „Vastust ei antud.”

Praegu käib aastas OÜ Matkajuht veematkadel 1000‒1500 inimest. Paljud jäävad piirkonda kauemaks kui üheks päevaks ja tarbivad mitmesuguseid teenuseid: ostavad süüa poest või toitlustajatelt, ööbivad majutusasutustes, osalevad üritustel jms. „Ahja jõgi on Eestis praegu tuntuim kanuumatkabränd,” lisas Tohva.

Samuti kardab Tohva, et võib tekkida samalaadne olukord nagu sel kevadel Tarvastu vallas, kus mullu valminud kalakärestikust on suurvesi osa kive minema viinud ja kaldaerosioon ohustab jõesängi kõrval vaid viie meetri kaugusel seisvaid ordulinnuse torni varemeid.

Levo Tohva näeb Saesaares juhtuvas ja Tarvastus juhtunus kattuvaid jooni: ebakvaliteetne KMH, lammutamise kõrval muude variantide välistamine, segadus omavalitsuste, huvigruppide ja keskkonnaametkondade vahel ning oponentide eriarvamustega mittearvestamist. Sellest tulenevalt võib Saesaare tulemus saada sama halb kui Tarvastus.

Tohva toob näite ka Piusa jõest, kus lõhuti tammid, ja nüüd voolab seal vaid kitsuke nire, suurvesi toob kaasa muda ja muud, mis jääb toomingatesse kinni ja tekitab omakorda vette roiskuvaid klompe. Tohva sõnul puhastavad kanuumatkajad praegu Ahja jõge vette kukkuvatest puudest ja rämpsust.

Tohva kahtlustab, et Saesaare pais tahetakse kiiresti likvideerida pärast vee-erikasutuslubade lõppemist, kuna keskkonnaminister Marko Pomerants andis aasta alguses kohapeal käies läbi lillede mõista, et raha on olemas ja 2018. aasta jooksul tuleb see ära kulutada.

Lonny pidajatelt KMH sisendit ei küsitud

Saesaare paisjärves jõelaeva Lonny haldava OÜ Metsakoda turismisektori juht Iia Timmi ütles, et nende firma kaotab kindlasti paisu likvideerimisest, kuid kaotaja ei ole ainult nende ettevõte. Samas nende firmalt KMH jaoks sisendit ei küsitud ja aruandest on turismisektor täiesti välja jäetud.

Jõelaev Lonny peab praegu end ära majandama kahe ja poole kuuga – sõitma lubatakse laev järvele alles 15. juunist, kuna enne seda pidavat lained rikkuma linnupesi. Iia Timmi sõnul aga Lonny laineid ei tekita ning ta imestas, et kes siis neidsamu linde hakkab kaitsma juhul, kui paisjärv likvideeritakse.

Kevadised koolirühmad näiteks Lonnyle ei pääse ja Timmi näeb, et kui korraga saabub Taevaskoja rajale 500 koolilast, on see loodusele märksa suurem kahju kui väidetavad lained. Timmi lisas, et Lonny mitmekesistab turismimaastikku, laeval pakutakse unikaalset restoraniteenust ning laeva abil pääsevad maastikku imetlema ka ratastoolis inimesed. Kuna tegu on maastikukaitsealaga, ei saa kohalikud turismiettevõtjad erilisi uusi suundi võtta.

Iia Timmi nentis, et iga kolmas klient küsib, mis järvest edasi saab. „See huvi on üle-eestiline,” kinnitas ta.

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 26/08/2016 21:25:21

Lisa kommentaar