Tagasihoidlik mälestuskivi Sõrve säärel meenutab peresid, keda sakslased 1944. aasta oktoobris kodust lahkuma sundisid. Foto: Mari-Anne Leht

Argipäeviti vaikne Sõrve poolsaar Saaremaal oma mälestusmärkidega kõnetab mementolasi rohkem kui teisi, sest läbielatuga kaasneb suurem mõistmine. Loomulikult on Saaremaal palju kaunist ja veidi õlgu kehitama panevatki.

„Meie õppereisi eesmärk oli saada rohkem teada viimase suure sõja aja elust Saaremaal ning näha, kuidas selle aja kurbi sündmusi on tulevastele põlvedele jäädvustatud,” ütles Roman Parmas, Põlva- ja Võrumaa mementolaste reisi organiseerinud Memento Põlvamaa osakonna juhataja.

Sõrve sääre tipus on päevinäinud vundament, mille ees olev tahvel kinnitab, et eelmise sajandi alguses asus siin Sõrve päästejaam. Siis käisid mehed merel leivakõrvast püüdmas, aga meri oli ja on vahel karm.

Sadakond meetrit sääre tipu poole on meres betoonkamakad. „Need on võõrvõimuaegse piirivalve valvemaja jäänused. Loodus paiskas maja piirivalvurite äramineku järel merre,” täpsustas giid kuressaarlane Ülo Roos ja lisas, et Vene sõjavägi on Sõrve tippu kogu aeg armastanud. Juba enne esimest maailmasõda tegid nad Sõrvele militaarbaase Irbeni väina enda kaitse all hoidmise nimel.

Järgmise suure sõja ajal, 1941. aastal ehitas võõrvõim säärest veidi sisemaa poole Stebeli rannakaitsepatarei, mille kaks alumist korrust on ammu vee all. Meie ei lähe patareist allesjäänut vaatama.

Mereäärseim viimne puhkepaik

Kui Stebeli patareist on vähesed kuulnud, siis 1944. aasta oktoobri algul toimunud Tehumardi lahingus Nõukogude poolel langenutele püstitatud mälestusmärgist on enamik teadlikud ja sammast piltidelt näinud. Vaatame 22 meetri kõrgust märki eemalt. Selles verises lahingus oli langenuid ju mõlemal poolel.

Roos meenutas, et vaid mõned päevad peale Tehumardi öölahingut, 12. oktoobri ööl tegi Nõukogude pool ebaõnnestunud dessandi Vintri küla alla, kus hukkus ligi 750 mehest üle 550. Need olid eestlased Eesti laskurkorpuse 300. laskurpolgust, mida juhtis eestlane, polgukomandör Ilmar Paul. Käsu dessandiks andis Nõukogude kindralleitnant Starikov.

Sakslased märkasid mere poolt tulevaid kaatreid ja hakkasid tulistama. Nii hukkusid sajad noored eesti mehed meres või leetseljakul, sest kaatreid juhtinud venelased käsutasid mehed enam kui 600 meetrit enne kallast varustusega merre astuma. Sõda on julm, eriti julm siis, kui käsu andjad ja otsesed täitjad on kesise ettenägemisvõimega või hoolimatud.

Jämaja kalmistu on vist kõige mereäärsem inimeste viimne puhkepaik Eestis. Seisatame sakslaste laatsaretilaeval Moero hukkunutele püstitatud mälestusmärgi ees. Nõukogudelased uputasid Tallinnast väljunud mootorlaeva Moero 1944. aasta septembri teisel poolel. Laeva pardal võis olla 3300‒3500 inimest, nende hulgas palju haavatud sakslasi, meedikuid ja tsiviilisikuid. Loomulikult oli laeva parrastel punane rist, kuid see Nõukogude sõjalenduritele paraku korda ei läinud. Ajaloolane Mati Õun on reastanud suurimad laevahukud maailmas. Moero jääb 2500‒2700 hukkunuga esikümne lõppu.

Sõrve on tänapäeval suhteliselt hõredalt asustatud võrreldes ajaga enne viimast suurt sõda. „Sakslased viisid sõja jalust 1944. aasta 27. oktoobril Mõntu sadamast ära neli pool tuhat Sõrve inimest. Vähesed tulid hiljem tagasi,” kõneles Ülo Roos. Ka äraviidutele on Sõrve sääre tipus tagasihoidlik mälestuskivi.

„Nähtu-kuuldu kinnitas, et paljud meie kaasmaalased sattusid väga keerulisse aega elama,” ütles Roman Parmas. „Toimunu edasiandmine järgmisele põlvkonnale on ülioluline, sest ajaloosündmusi teades mõistame, et paljud asjad elus on tulnud läbi suurte raskuste ja kõik ei ole mustvalge.”

Kadakasiirup ja kiviaiad

Saaremaal on loomulikult palju vaatamist ja külastamist väärivat, kuid paari päevaga igale poole ei jõua.

Lääne-Saare valla Leedri külla tasub võimaluse korral küll minna. Ülo Roosi sõnul ei ole Leedris enam ainsatki vaba krunti ning just selles külas tehakse Mandri-Eestiski tuntud kadakasiirupit. Siirupiemand Liisi Kuivjõgi ütles Orbu talu õuel, et siirupi tegemise algatasid kolm naist: ühel tekkis idee, teine on kokk ning kolmandal köök ja maja.

„Idee settis kolm aastat, kuid nüüd teeme aastas 2000 liitrit siirupit, lisaks erinevaid kastmeid ja kadakamarmelaadi,” märkis ta. Siirupi tegemiseks on tema sõnul vaja tahtmist, kadakaid, kääre, vett ja roostevaba potti. Kagunurga inimeste õnneks saab peagi Orbu talu tooteid ka Võrust osta.

Nii Leedri külla kui ka Kihelkonna kiriku kõrvale ja mujalegi Saaremaale on vanade kiviaedade kõrvale kerkinud ka uus kiviaed.

Kihelkonnast veel niipalju, et sealsel kirikul hoiab silma peal lahke vanatädi Maili, kelle juured on Kanepis Põlvamaal. „Kihelkonnas on viimase paarikümne aastaga rahvast vähemaks jäänud, sügisel läheb kooli vaid kümme last,” lausus ta. Inimestel ei ole kohapeal tööd ja sellepärast lähevad noored ära.

Kuid kiviaiad jäävad, ka need, mis on vanade kõrvale tehtud. „Väga sirged ja uued kiviaiad on kõik Euroopa Liidu rahadega tehtud. Raha tuli ära kasutada ja nii need kerkisid vanade aedade kõrvale,” selgitas Ülo Roos.

Osa kiviaedade kõrval paneb õlgu kehitama ka 2005. aasta augustis avatud ja Tallinna Sadamale kuuluv sadam, milles valitseb teadjate sõnul enamasti vaikus. Viimases veendusime ühel augusti argipäeval meiegi. Sadama kohvikus einestas paar inimest ja reidil seis üks kaubaalus. Loodetud kruiisilaevade saju asemel põikab tänavu neist vaid paar Saaremaa sadamasse.

Neid kohti lihtsalt peab nägema!

Kus saarel ööbida? Kes soovib mugavalt ja suurema raha eest ööbida, sellel ei tasu Mändjala kämpingutesse minna. Olin seal kolm aastat tagasi ja kämpingud on sama väsinud välimusega ning WC ja pesemine eraldi majades. „1970. aastate keskel ehitatud Mändjala on aastaid omanikke vahetanud ja sellepärast ei ole siin midagi muutunud. Mullu vahetas Mändjala taas omanikku,” teadis Roos. Lootust on, et peatselt hakkavad asjad liikuma, sest territooriumi mõõdeti trasside tarvis projekti koostamise eesmärgil.

Oluline on teada, et Sõrve säärele ja Panga pangale sõites peab autokütust piisavalt paagis olema, sest neis paigus ei ole tanklat.

Igas piirkonnas on kohad, mida nägemata ei saa sealt lahkuda. Saaremaal on nendeks kindlasti Panga pank, Kaali kraater ja Angla tuulikud ning Muhumaal Koguva küla. Käisime meiegi neis, sest midagi on ka hingele vaja. Ja muidugi Kuressaare loss, kus saab põhjalikult tutvuda nii Saaremaa kui ka lossi ajalooga. Ja teada, kes olid ja on Saaremaa juurtega tegijad maailmas alates Fabian Gottlieb von Bellingshausenist lõpetades Ain Angeriga.

„Nähtu ja kuuldu kõrval oli oluline seegi, et saime üksteisega pikemalt kõnelda ja tuttavamaks,” ütlesid Siberis sündinud Lea ja Avo Raag Räpina vallast.

Teisipäeval, kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäeval kogunesid mementolased üle Eesti taas Pilistverre, et Siberisse jäänuid ja idanaabri vangilaagrites hukkunuid meenutada. Kõigi enam oli kagunurgast Pilistveres põlvamaalasi, vähem valgamaalasi, sest nemad tutvusid Hitleri koobastega Poolas.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 25/08/2016 07:13:54