LõunaLeheni jõudnud algse versiooni kohaselt on ühes siitkandi kortermajas elavad inimesed marus: juba aastaid keeldub nende naaber ‒ täies tööjõus mees ‒ tuimalt maksmast korteri kommunaalarveid ja võlad tuleb kinni maksta teistel majaelanikel. Lisaks olla mees vee sogastamiseks meelega kirjutanud korteri alaealiste laste nimele. Olukorda süüvides selgub, et nii mustvalge asi kindlasti pole: võlgniku sõnul on olukorra taga muu hulgas naise surm, tolle võlgadega pärand, lapse haigus ja isa sellest tingitud töökohata jäämine. Lisaks on äsja kohtus kinnitatud kompromiss, mille kohaselt võlgnikud lubavad tuhandetesse eurodesse küündiva võla kinni maksta. Mitmetahuline juhtum aga iseloomustab olukorda laiemalt: korteriühistud on hädas võlglastega ja võimalusi olukorda lahendada näib nappivat.

Võru Jüri 20b korteriühistu esitas kohtusse tsiviilhagi samas majas elavate alaealiste laste vastu ja nõudis neilt võlgnevuse tasumist. Nimelt on võlgu jäänud korteri pärandina emalt saanud lapsed. Neid esindas kohtus lastega ühes korteris elav isa AA*.

Kuna osapooled jõudsid kokkuleppele, kinnitas kohus kompromissi. Selle kohaselt loobub korteriühistu viiviste nõudest ja võlgnikud (ehk lapsed) kohustuvad tasuma aastatel 2009–2014 tekkinud võlasumma 2277 eurot ja korteriühistu tasutud hagi riigilõivu 325 eurot. Loomulikult on tegelikuks tasujaks nende seaduslik esindaja. Korteriühistul on olnud selle täitumise suhtes kahtlusi.

„Ma ei taha kuidagi õigustada võlgnevust korteriühistule ja olen olnud alati seda meelt, et võlgnevused tuleb tasuda,” ütles AA LõunaLehele end pro bono ehk tasuta esindava advokaadi vahendusel. „Ebaõige on väide, et kohtu järel olevat ma andnud mõista, et ma ei plaani korteriühistu ees olevat võlgnevust, mille osas kinnitati kohtulik kompromiss, tasuda.”

Kuigi praegune kompromiss puudutas kuni 2014. aastat, on võlgnevused kasvanud ka eelmisel aastal. „Novembrikuu maksis, aga rohkem pole ta maksnud eelmisel aastal. Üks sotsosakond on ka maksnud 45 eurot,“ täpsustas korteriühistu eelmise aasta suvel valitud juhatuse esimees Heino Kõivumägi.

„Olen pakkunud korteriühistule nii kohtusse pöördumise kui ka kohtumenetluse ajal, et tasun võlgnevuse maksegraafiku alusel vähemalt 50 euro suuruste igakuiste maksetena, kuid see ei olnud korteriühistule vastuvõetav,” selgitas AA. „See tähendanuks seda, et kui mul on võimalusi, siis tasun rohkem, aga ka väljapakutud 50 eurot on meie pere jaoks suur summa. Olen jooksvalt arveid tasunud, aga laste kasvatamine ja nende koolitamine võtab enamiku minu sissetulekutest. Tõesti, eelmisel aastal tekkisid raskused tasumisega seoses pikaajalisel haiguslehel viibimisega.”

Isa selgitas pikaajalist haiguslehel viibimist lapse haigusega.

„Olukorra muutis raskemaks ka see, et ühel lapsel diagnoositi astma, mistõttu puudus ta sageli lasteaiast,” kirjeldas AA. „Nädal-paar oli lasteaias ning siis jälle puudus, eriti talvel. See omakorda põhjustas selle, et ma pidin võtma töölt haiguslehe, sest nii väikest last ei saanud ma üksi koju jätta ning hoidja palkamiseks ei olnud võimalusi. Töölt pidev eemalolek tekitas pahameele tööandjas, mis tingis töösuhte lõpetamise. Tekkinud olukorrast oli teadlik ka korteriühistu juhatus.”

Praegu on AA-l töökoht siiski olemas.

Kohtutäitur määrab edasise
Kompromisslahenduses ei sõlmitud kokku maksegraafikut, mida isa soovis.

„Ma olen avaldanud kohtuistungil, et võlgnevus on olemas ja olen seda valmis maksma (olen tegelikult ka jooksvalt vastavalt võimalustele tasunud), aga mitte ühe maksega,” ütles AA. „Palusin ka tasumise kohta maksegraafikus kokkuleppimist, kuid sellega ei olnud korteriühistu nõus. Seega, kui ühistu tõlgendab minu väidet, et ma ei suuda ühe korraga kompromissis märgitud summat 2276,81 eurot tasuda, keeldumisena kohustuste täitmisest, siis võite minu selgituste põhjal ise veenduda, et see on ebaõige väide.“

Seda, mismoodi asi edasi läheb, otsustab kohtutäitur, kellele korteriühistu andis probleemiga tegelemise üle.

„Käisin kohtutäituri juures, tegin seal vastavad dokumendid ja need on kohtutäituri käes. Ma ei tea, mis kohtutäitur teeb, see ei ole enam meie rida. Ei oska öelda. Ilmselt ei saa midagi. Temal on suur hüpoteek ja need seadused on ka nii nagu nad on,“ tõdes ühistu esimees Kõivumägi.

Kulud ja tulud
Kuigi võõra rahakotis sobrada ei ole sobiv ja kõiki tagamaid teada ei saa, on siiski oluline märkida ära teatud arvud. Korteriühistu juhatuse esimehe sõnul on võlgniku korteri kommunaalkulud ilma elektrita talvekuudel 130–150 euro, suvekuudel ilma kütteta 30–50 euro vahel. Ilma elektrita seetõttu, et seda saab igal korteril eraldi välja lülitada, mistõttu võlgnikud üldjuhul leiavad selleks raha esmajärjekorras.

Teine korteriga seonduv igakuine kulutus on laen, mille tagamiseks on korterile seatud hüpoteek. „Igakuine laenukohustus on mul 120 eurot, mida tasun samuti oma sissetulekust,“ ütles võlgnike seaduslik esindaja.

Möödunud aastal oli riigi kehtestatud miinimumpalk 390 eurot kuus, mullu kolmandas kvartalis oli Võrumaal keskmine brutokuupalk 860 eurot.

Laste eest maksab riik toitjakaotuspensioni, mis on kahe lapse puhul minimaalselt 240 eurot. Alanud aastast makstakse kahe lapse eest 100 euro suurust vanemahüvitist.

Pärandus tuli koos kohustustega
Võlgnevused algavad sageli elupöörete käigus, mis muudavad inimeste finantsseisu. Mis on ikkagi tinginud olukorra, kus laste isa hakkas kommunaalarvete eest võlgu jääma?

„Tegemist on korteriga, mille minu lapsed pärisid oma emalt tema surma järel,” selgitas AA. „Nende ema suri kuus aastat tagasi ootamatult raske haiguse tagajärjel. Laste ema surma järel oli mul valida, kas võtta laste nimel vastu pärandvara, mille hulgas oli nii varalisi õigusi kui ka kohustusi (sealhulgas ka kõnealune korter ühes sellel lasunud kohustustega), või loobuda pärandi vastuvõtmisest, mis tähendanuks ühtlasi laste eluaseme loobumisest.”

Tegelikult olevat lisaks laenule olnud korteril võlgnevused ka juba pärandit vastu võttes. „Kuigi korteril lasusid juba tol hetkel võlgnevused, siis pidasin õigeks pärand siiski vastu võtta, et oleks tagatud elukoht lastele,” meenutas mees. „Laste ema surma järel olin olukorras, kus ma pidin tagama kahe väikese lapse hooldamise, nende elu korraldamise ning leidma sealjuures endale sobiva töö, et lapsi ja iseend ülal pidada.”

Veidi üllatavana võib mõjuda see, et riigikohtu tsiviilkolleegium on 2010. aasta juhtumi otsusega sedastanud, et näiteks lapse võlgnevuste täitmise eest tema seaduslik esindaja tegelikult ei vastutagi.

„Kui korteri omanikuks on alaealine, siis korteriühistu majandamiskulude väljamõistmiseks tema seaduslikult esindajalt ei ole materiaal-õiguslikku alust,” on kohus sedastanud. „Liikmesusest tulenevad kohustused korteriühistu suhtes on sellisel juhul korteriomanikust alaealisel. Piiratud teovõimega isiku kohustuste täitmise eest tema seaduslik esindaja ei vastuta.“

Just laste varale viidates leidis isa, et teema kajastamine pole põhjendatud.

Kõnealusel juhul kinnitas võlgnik siiski, et mingisugust pahatahtlikkust võlgu jäämises pole. „Minu ega laste käitumine ei ole olnud pahatahtlik. Pigem on teinud olukorra meile raskeks just see, et kogu lastega seonduv langes minu õlule, mis piiras teatud ajal oluliselt töö leidmist. Tänaseks on olukord vähemalt hetkel paranenud ja teen kõik endast oleneva, et kujunenud olukord laheneks. Korteriühistu teab seda väga hästi ning meie pere olukorraga ollakse igati kursis,“ märkis mees.

Hoolimata kohtuskäimisest ja teravast ühistupoolsest survest ei ole asi läinud vastastikku süüdistamiseni või täieliku vastastikuse vältimiseni, mida ikka ette tuleb.

„Ma saan aru korteriühistu juhatuse murest, kes on kohustatud tegelema sellega, et korteriühistu rahaasjad oleksid korras, aga ma võin omalt poolt kinnitada, et olen püüdnud vähendada korteriühistul lasuvat võlgnevust ja tasuda jooksvaid arveid ning püüdnud leida lahendust, kuid see ei ole kerge,“ ütles AA. „Ma hindan korteriühistu vastutulekut loobuda viivisenõudest ning teen kõik endast oleneva selleks, et korteriga seotud kohustused saaksid täidetud.”

Lihtne on probleemist rääkida terminitega – „korteriühistu“, „võlgnik“, „kohustused“. Kui aga panna nende taha päris inimesed oma nimede ja taustaga, on naabritel raske võtta otsust kaaselanik kohtusse anda või alustada tema korteri võõrandamist. Seda enam, kui sellega on seotud väikeste laste saatus. Seetõttu venib otsusele jõudmine, et midagi on vaja ette võtta, sageli aastaid. Samas tunnevad ennast ise kasinalt elatavad inimesed, näiteks pensionärid, et neile on justkui pähe astutud, kui peavad maksma noore pere arveid. Sellised väärtushinnangute konfliktid on võlgnike problemaatikas sagedased.

Abi otsivad ühistud on tavaline nähe
Probleemi ulatuslikkust on raske arvudesse panna, sest paljud korteriühistud ei pöördu oma probleemiga aastaid kuhugi, teised tegelevad korduvalt ühtede ja samade võlgnikega. Oma töös puutuvad korteriühistute õigus- ja majandusprobleemidega iga päev kokku Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) töötajad.

„Me ei ole statistikat teinud, kui palju just võlglasi on,” selgitas EKÜLi juhatuse liige Dagmar Mattiisen liidu Tartu büroost. „Pöördumisi on iga päev ja nii mõnigi kord on häid lahendeid raske leida. Näiteks: algatatud hagimenetluse käigus välja nõutud võlg tasutakse ja siis enam ei maksta, hakkab kogunema uus võlg ja nii mitmeid aastaid. Korteriomanikud elavad mõnikord mujal ja nende leidmine ei ole kerge, aga ühistu saab tegeleda vaid omanikega, mitte korteris elavate üürnikega.”

Tema sõnul tuleb väljaspool linnu ette ka seda, et korteritel ei ole piisavalt suurt väärtust, võlgnevus on ületanud korteri müügiväärtuse või korterit ei õnnestu müüa. Kohtades, kus kinnisvara ei ole nii väärtuslik, on keerulisem võlglast korrale kutsuda.

„See on ikka suur probleem ja võlglasi on pea igas majas,” ütles Mattiisen. „Kui võlgnevused ületavad osakapitali summad, siis tuleb raha võtta muudest fondidest, sest ühistu ei saa tarnijatele võlgu jääda, see aga takistab ühistu plaanipärast majandamist. Tavaliselt lükkuvad edasi remonditööd.”

Probleemiga kipuvad rohkem hädas olema pisemad korteriühistud. „Väikesed majad on haavatavamad, sest neil on üldjuhul vähem raha,” tõdes ta. „Juhatuse liikmed, kes ei ole just kõrgelt tasustatud, peavad oma aega päris palju kulutama. Hagimenetlused, mis ei ole odavad, võtavad palju aega ja nõuavad omakorda ühistu vahendite kulutamist.”

EKÜLi juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul pakkusidki eelmisel aastal enim huvi just õigusküsimused. „Tänavune aasta oli korteriühistute õigusprobleemide osas oluline, sest riigikohus tegi üle kümne korteriühistuid puudutava otsuse – seda on palju,“ rõhutas Mardi 2015. aasta viimastel päevadel.

Vältimaks aastaid vältavaid ja raha nõudvaid juriidilisi vaidlusi, soovitas ta ühistu juhtkonnal omada igakülgset ülevaadet korteriomanike eluaseme heaoluga seotud muredest ning selleks vajalikest töödest ja kulutustest.

Seadus ootab jõustumist
19. veebruaril 2014 võttis riigikogu vastu korteriomandi- ja korteriühistuseaduse, mis peaks puudutama umbes kahte kolmandikku Eesti elanikest. Küsimused, mis siiani olid reguleeritud erinevate seadustega, on sellega koondatud 94 paragrahvis ühe seaduse alla. Ideaalis peaks uus seadus andma korteriomanikele ja -ühistutele parema raamistiku oma õiguste ja kohustuste tagamiseks. Milline saab seaduse mõju olema, on aga veel vara öelda. Seadus jõustub alles 2018. aasta 1. jaanuaril.

Eelmise riigikogu koosseisu korteriühistute toetusrühma esimees reformierakondlane Margus Hanson selgitas seaduse vastuvõtmise järel sellega jõustuvaid suuremaid muudatusi. Seadusega on tähelepanu pööratud ka hüpoteegiga koormatud võlgnike teemale.

„Korteriühistu pandiõigus on seaduses samuti uus lähenemine. See peaks kaitsma korteriühistut ja tema liikmeid mõne kaasomaniku võlgade tasumise eest juhul, kui võlas oleval korteril on hüpoteek finantsasutuse kasuks ja korter realiseeritakse. Siinjuures tuleb tunnustada finantsasutuste valmisolekut probleemipuntra – mida korteri realiseerimine võlgade katteks ju on – ühiseks lahendamiseks,“ kirjutas Hanson.

Seadus tagab, et korteriühistu saab hüpoteegiga korteri müügil tagasi osa võlgu oldavast rahast. Siiski saab see üldjuhul olla korteri kuni ühe aasta majanduskulude summa.

Seaduse jõustumise järel kantakse ka kõik korteriühistud ja ühistutega seotud kohustused avalikku korteriühistute registrisse. See annab korteriostjale võimaluse saada mugavamalt infot ühistu kohustuste kohta. Registri ettevalmistamine on ka üks põhjustest, miks seaduse jõustumine määrati kaugemasse aega.

* LõunaLeht ei avalda mehe nime alaealiste laste huvides ja ka mehe enda palvel ning tema naabrite huvides. AA kardab, et võib nime avaldamise korral taas töökoha kaotada ning nii jätkuks võlgnevuste nõiaring.

 

Autor: AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 04/02/2016 12:57:55