Kui Võru linn jälgib ekspertide soovitusi, siis tuleb ka Nöörimaa väljuvate ja saabuvate maaliinibusside peatuste sildid asendada siltidega, kus kirjas vaid „Nöörimaa”. Foto: Vidrik Võsoberg

Möödunud kuu esimesel poolel saatis siseministeerium omavalitsuste juhtidele kirja, milles teatati, et neil tuleks üle vaadata oma bussipeatuste nimed ja viia need kooskõlla kohanimeseaduse, eesti keele reeglite ja konkreetse kohaga. Küsitletud kagunurga omavalitsuste juhtidest osa ei näe sellel üldse mõtet, teisi paneb imestama, et kulud tuleb omavalitsustel kanda, kolmandad on asjaga päri, kuid mitte kõigi pakutud nimedega.

Valgamaa omavalitsuste liidu tegevjuht Rein Org nimetas bussipeatuste nimede muutmise soovitust suureks rumaluseks. „Bussipeatuste nimed on ju seotud kohanimedega ja nende muutmine on ikka rohkem kohalike elanike asi. Kui Eesti Keele Instituut leiab, et mõne bussipeatuse nimi ei ole keeleliselt õige, tuleks neil nime muutmise ettepanek vastavale omavalitsusele teha,” põhjendas ta.

Org lisas, et ilmselt on ministeeriumil inimressurssi üle, kui nad sellise rumala sisuga kirju saadavad. „Need inimesed tuleks kiiresti tööturule saata,” pakkus ta.

Org lausus, et ilmselt võtavad Valgamaa omavalitsusjuhid ministeeriumi soovitust bussipeatuste nimede muutmisest naljana, millega nad hakkavad tegelema ainult sundkorras.

Sama maakonna Sangaste vallavanem Kaido Tamberg nimetaski kava naljakaks asendustegevuseks, mida plaanitakse püha keelekaitse nime all. „See on üks kummaline algatus, mis omavalitsustele toob kulu kõrval lisatööd, tühja kära ja segadust,” märkis ta ja lisas, et sellise töö teostamise järel ei juhtu midagi olulist, kuid raha ja aeg kulub ning lärmi ka on.

Tambergi sõnul soovitas siseministeeriumist tulnud kiri Sangastel seitsme bussipeatuse nime muutmist. „Sellele kulub ehk tuhande euro ringis, kuid iseküsimus on ikkagi, kas sellist asendustegevust maksab oluliste asjade arvelt teha,” ei mõista Sangaste vallavanem ametnikke, kes ei suuda olulist ebaolulisest eristada.

Tamberg lisas, et kodanikuna talle sellised nn korratootmise sähvakad üldse ei meeldi. „Kui seda korratootmise sähvakat laiendada, võiks ju kõik kirjad hauakividel, mis korrektse keelekasutuse alla ei mahu, soovitada samuti maha kraapida ning hüüdnimed keelata,” ironiseeris ta.

Põlvamaa Mooste vallavanem Ülo Needo lausus, et bussipeatuste nimede muutmine tundub kellegi suure agarusena. „Siiani ei ole Põlvamaa ühegi bussipeatuse nimi kedagi seganud ja ükski buss pole ka senini nime pärast jäänud sõitmata. Poleks arvanud, et sellest nii suur probleem tekitatakse, et kohe vaja nimesid muuta,” rääkis Needo. Ta märkis, et mõttekas on jätta kõik seni kasutuses olevad nimed alles, sest kui neid muudetakse, võib sellele millalgi muutmise muutmise aktsioon järgneda.

Riigilt ettepanek, kulud omavalitsustelt
Võrumaa Rõuge vallavanem Tiit Toots märkis, et ta mõistab riigi soovi viia bussipeatuste nimed vastavusse küla või asukoha nimega. „Mulle on arusaamatu, miks sellega kaasnevad kulud on jäetud kohalike omavalitsuste kanda,” lausus Toots. Ta täpsustas, et siseministeeriumist saadetud kirjas on märgitud, et ühissõidukite peatuste siltidel tehtavate muudatuste kulud kannavad kohalikud omavalitsused.

Rõugele tehti ettepanek muuta 25 peatuse nime, neist vaid neli olid soovituslikud. Tootsi sõnul on ühe peatusemärgi hinnaks ligi 58 eurot, millele lisandub paigaldamise kulu.

„Arutelu bussipeatuste nimede üle meil veel kestab. See on kindel, et külanimega seotud peatuste nimesid me muuta ei kavatse, kuna vallavalitsus planeerib koostatava valla üldplaneeringu käigus muuta külanimesid tulenevalt meie elanike soovidest. Viimased ühtivad peatuste praeguste nimedega,” edastas Rõuge vallavanem.

Sama maakonna Meremäe vallavanem Rein Järvelill leidis, et nimede korrastamisega peab valitsus ikka aeg-ajalt tegelema, kuna aja möödudes muutuvad olud ja keelekasutuse arusaamad.

„Bussipeatuste nimede korrastamise ettevalmistaval ajal kuulati kohaliku omavalitsuse seisukohti ja kui nendega lõppotsuse tegemisel arvestatakse, on kõik väga hästi,” edastas Järvelill, kelle sõnul ei too see vallale lisakulutusi. Tema sõnul on Meremäel küsitavus vaid paari peatuse nimega. „Usume, et pakutud nimi on vastuvõetav,” lisas ta.

Värska vallavanema Raul Kudre sõnul on mitmete peatuste nimedes tõesti vasturääkivusi ja need vajavad korrastamist, kuid mitte nii massiliselt. „Kasutuses olevad peatuste nimed on siiski kuskilt tulnud ja ajalooliselt välja kujunenud,” lisas ta.

Värska vallavalitsusel tuleb ettepaneku kohaselt muuta viie peatuse nimi. „Oleme teemat arutanud ja me muudame kahe või kolme peatuse nime. Ühe nime üle käivad vaidlused, sest samasugune nimi on juba kusagil meie maakonnas. Kahetsusväärne, et ühes ja samas maakonnas ei või kaks ühesugust nime olla, küll võib samasugune nimi olla naabritel,” edastas Kudre.

Ta lisas, et segadust tekitab nimevahetus inimestes siis, kui nimi täielikult muudetakse. „Tonja bussipeatus asub samanimelisest külast eemal, selle nimeks pakutakse Tonjapalu. See nimi ei iseloomusta seda kohta ning elanikud pole kunagi seda kasutanud,” tõi Kudre näite.

 

Valik ekspertide soovitusi bussipeatuste nimede muutmiseks Kagu-Eestis

VÕRUMAA
Kõrgesilla-Korgõsilla
Hino-Hinu
Sänna I - Sänna-Mäe
Matteuse-Mattuse
Pärlijõgi-Pärlijõe
Veretino-Veretinä

PÕLVAMAA
Vändramaa-Verioramõisa
Tartu mnt - Tartu maantee
Karulaane-Kaarulaane
Kassilaane küla - Kassilaane tee
Vooreküla-Liiva
Mõõnestu-Määrastü

VALGAMAA
Külatsi-Kiilatsi
Remmiku-Reemiku
Zuldina-Süldina
Jõgeveste kohalikud liinid - Jõgeveste
Valga AB, Rükkeli-Transpordi
Pori-Kiviste

 

 

 

 

 

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 08/10/2015 10:44:11