Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Läbi lugemata leping läks maamüüjale kalliks maksma

 

 

Rõuge valla mees Kuuno Kann (56) püüdis poolteist aastat hiljem tulutult vaidlustada oma maamüügitehingut: ostja ja sõlmitud leping kinnitavad, et kõik on korras, ent mees väidab, et tal tuli ülepeakaela kiirustades allkiri anda ja küsitud raha jäi saamata.

 

 

Kõik Kanni katsed Võrus notar Inga Anipai büroos vormistatud müügiakti sisu tagantjärele vaidlustada on ebaõnnestunud. Ei saanud ta abi notaribüroost, politseist, prokuratuurist ega Notarite Kojast.

 

Kausta mitu kuud kestnud kirjavahetustega tõi mees lõpuks LõunaLehe toimetusse ja rääkis oma loo. Kibestunud maamüüja tunnistas, et oli muidugi suur rumalus ja ettevaatamatus paberid ilma läbi lugemata alla kirjutada ja maksmise kohta mitte uurida, aga nii see välja kukkus. „Isegi kui mina siin enam midagi parandada ei saa, võtku inimesed siit õppust, mida sinuga niimoodi kavalusega teha saab!“ manitses ta.

 

„Ostja ja notar mängisid kokku“

 

Kuuno Kanni 2000. aastal erastatud 7,97 ha suurust maatulundusmaad kinnistunimega Narmiku asukohaga Rõuge vallas Taudsa külas soovis mullu jaanuaris osta OÜ Valga Puu, mida esindas juhatuse esimees Andres Olesk.

 

„Ma olin kunagi mitu aastat tagasi tuttaval asjatundjal lasknud hinna määrata, tema pakkus 200 000. Aga no see oli suuline jutt, hindamisakti mul pole. Oleskilt küsisin 200 000. Ahjaa, hüpoteek oli sel kinnistul ka peal,“ rääkis Kann LõunaLehele tänavu suvel. „See Olesk oli varem ka metsanduse alal maamehi konsulteerinud, ta tundus usaldusväärne.“

 

Kann pakkunud ühte notaribürood, aga Oleski tingimus olnud, et tema ise valmistab kõik paberid ette Inga Anipai notaribüroos. „Tagantjärele mulle tundub, et sealtmaalt oli juba asi kahtlane – miks ta just Anipai juurde tahtis minna?“

 

Ettevalmistatud lepingu sisust polnud Kannil oma sõnul enne notari juurde seda alla kirjutama minekut aimu. Kohal oli ka lepingu kolmas osapool ja allakirjutaja – riigi esindaja, Võru maavalitsuse maaosakonna peaspetsialist Katrin Mikson, kelle roll oli fikseerida kinnistule seatud 100 000-kroonise hüpoteegi kustutamine, kuna hüpoteek sai tasutud.

 

„Sääl notari juures oli palju rahvast järjekorras. Olime juba sees, ette midagi ei loetud, üteldi, et üks paber on puudu,“ rääkis Kann. „Oli kirja pandud, et kinnistu on abikaasade ühisvara, aga ma olin ju ammu lahutatud, 1984. aastast vist. Maa ostsin 2000.“

 

Mees pakkus, et käib toob kodust ruttu lahutustunnistuse ära. „Sõitsingi, 35–40 minutit läks, teised seni ootasid. Kui tagasi jõudsin, siis kiirustati: kirjuta nüüd ruttu alla, järjekord ootab,“ jutustas Kann. „Mõtlesin ise, et ei tea, kuidas rahamaksmisega jääb, millal ja kuidas see toimub, kas läbi notari või? Aga ei tahtnud vaielda seal ametnike juures. Notar ajas mu segadusse selle kiirustamisega, ma ei osanud reageerida ja kirjutasingi alla. See oligi neil niimoodi plaanitud!“

 

Kiirustamise hind

 

Allkirjadega ja pitseeritud notariaalakt nr 376 käes, oli Kannil aega seda kodus põhjalikumalt uurida.

Dokumendis seisab, et Narmiku kinnistule oli 24. jaanuaril 2000 kinnisturegistrisse kantud hüpoteek summas 100 000 krooni Eesti vabariigi kasuks intressimääraga 5% aastas. Ja et seoses võlakohustuse täitmisega on müüja (Kann) ning hüpoteegipidaja (esindaja Mikson) kokku leppinud hüpoteegi täieliku kustutamise. Ning et müüja ei soovi ega nõua hüpoteegi kandmist enda nimele.

 

Veel on 7 lk pikas aktis kirjas, et kinnistu on müüdud ostjale 62 000 krooni eest, ostja on summa müüjale tasunud ja summa kättesaamist kinnitab müüja allkirjaga lepingul (mida Kuuno Kann oligi teinud). Ja nagu ikka, on lõpus enne allkirju seegi punkt, mis ütleb, et akt on osalejatele ette loetud, nendel läbi vaadatud, heaks kiidetud ning omakäeliselt alla kirjutatud.

Asjaajamiskulud, riigilõivu, notaritasu maksis Andres Olesk, tunnistas Kann.

„Hind ei olnud ju üldse see, mida mina tahtsin!“ ütles ta, arvutades nii: „Hüpoteegist üle jäänud osa võta 200 000-st maha – 130 000 jäi mul saamata!“

 

Otsis abi, kust oskas

 

Esmalt käis Kann kurtmas Inga Anipai notaribüroos. Akti oli sõlminud Anipai asendaja Mari-Liis Parmas, kes on samuti ametilt notar. „Mulle püüti selgeks teha, et ise olin süüdi, kui niimoodi alla kirjutasin,“ tõdes Kann.

 

Notarite Koja tegevdirektor Katrin Simmermann vastas Kanni kaebuse peale, et Võru notari teatel oli kinnistu hinnaks lepingu materjalide järgi 60 000 krooni ja kui osa summast tal saamata on, võis see sõltuda täiendavast kokkuleppest ostjaga, millest notar teadlik polnud.

 

Järgmiseks tegi Kann avalduse Võru politseisse. Seda alles tänavu juulis, 1,5 aastat pärast müügitehingut. Majanduskuritegude talituse komissar Aivar Mõistus teatas vastuses, et kriminaalasja algatamisest keeldutakse, kuna mingeid seaduserikkumisi, ametialast lohakust ega ametiseisundi kuritarvitamist Parmase ega Oleski tegevuses pole tuvastatud ning pole alust kahelda osapoolte teo- ja otsustusvõimes akti allakirjutamisel.

 

„Politsei oleks saanud ametnikelt uurida, kuidas tegelikult oli, aga midagi sellist ei tehtud, kedagi välja ei kutsutud. Jääb tunne, et kõik nad on omavahel seotud! Metsaäri nii käibki,“ nentis Kann.

Järgnes tema kaebus Lõuna ringkonnaprokuratuuri, siis riigiprokuratuuri. Kann taotles endiselt nii Oleski kui notar Parmase vastutusele võtmist. Ringkonnaprokurör Ainar Koik leidis, et Kanni avaldus on paljasõnalisena väheveenev, politsei otsus kriminaalasja algatamisest keelduda motiveeritud, seaduslik ja loogiline.

 

15. septembril tuli riigiprokurör Kaire Jaaksoni vastus. Tema täpsustas, et kuigi Kanni väitel notari juures akti ette ei loetud, pole tal ju pretensioone selle kohta, nagu polnuks tal võimalusi lepingu sisuga varem tutvuda ja nagu poleks ta alla kirjutanud omal vabal tahtel.

 

Riigiprokurör ei pidanud loogiliseks, et Kann alles pärast 1,5 aasta möödumist lepingu sõlmimisest mõistis, et väidetavalt kokkulepitud ja kirjapandud hinnas on 138 000-kroonine vahe tema kahjuks ja et ta on saanud raha vähem. Jaakson viitas, et kaebajal on võimalus vaidlustada notariaalakt tsiviilkorras kohtus.

 

Kes vassib summadega?

 

Kuuno Kann kinnitas toimetuses, et ta küsis maa eest 200 000 ja lootis selle summa saada. Käsiraha sai ta Oleskilt oma sõnul enne notari juurde minekut 10 000 krooni.

 

Andres Olesk ütles teisipäeval LõunaLehele telefonitsi, et kokku lepiti 60 000-kroonises hinnas, paar tuhat lisandus seoses muude kuludega. „Ma maksin 20 000 krooni käsiraha ja 40 000 hüpoteegi katteks, kokku 60 000. Lisaks käisin maaosakonnas, tal oli hüpoteegiga seoses viivis tekkinud – maksin selle ka ära. Loomulikult on maksmiste kohta firmal dokumendid olemas,“ rõhutas Olesk.

 

Olesk kinnitas, et 200 000-kroonisest maahinnast pole isegi juttu olnud. „See on ebaloogiline, tegu on „mõrvatud kinnistuga“, kus on tehtud üleraiet... Metsa peaks olema viis hektarit, aga on ei tea mis!“

 

(Mõrvatud kinnistuks nimetatakse sellist maatulundusmaad, kus on tehtud ebaseaduslik metsaraie. Hüpoteegi all olevail maadel raiet tehes alaneb oluliselt kattevara väärtus, kui puit on tunduvalt kallim kui selle alune maa. Sellepärast ametlikku raieluba otsima ei mindagi.)

Andres Oleski jutust järeldub, et Kannil pole temalt enam mingit raha saada: „Käsiraha maksin ette, hüpoteegi osa tasusin nädalapäevad enne notari juurde minekut, tema viivise ka. Lepingu sõlmimise ajaks oli kõik makstud.“

 

Kinnistule seatud 100 000-kroonisest hüpoteegist tegi Kann põgusalt juttu suvel toimetuses käies, kui mainis ka, et riik sai umbes 50 000 krooni sellest kätte.

 

Kellelt, kas selle maksis viie aasta jooksul Kann ise? Aga intressid? Kes maksis ülejäänu, et hüpoteek kustutati – kas Olesk? Kui LL seda üleeile telefonitsi täpsustas, oli Kann siiralt üllatunud: „Mis hüpoteek, mis 100 000 krooni veel? Ainult 50 000 oli jäänud. Ma pean uurima, siis on seal lepingus veel krutskeid!“

 

Kui palju Olesk tema hüpoteegist maksis, seda Kann ei teadnudki.

Hüpoteegi selgituseks rääkisid maavalitsuse maaosakonna juhataja Aire Allas ja Katrin Mikson, et hüpoteek tähendab võlga – Kann erastas maa riigilt 2000. aastal võlgu. „Maksetähtaeg võib olla kas või 50 aastat. Hüpoteegi kustutamine tähendab, et kogu võlg on makstud ja notariaalselt me kindlasti ei kinnita kustutamist enne, kui kogu summa on laekunud,“ kinnitas Allas.

 

Fakt on, et Kuuno Kann andis lepingule oma käega ja vabatahtlikult allkirja. Aga tundub ebaloogiline, et ta ostis 2000. aastal maatüki 100 000 krooni eest ja müüs selle viis aastat hiljem 60 000 eest, olles ise veel teist sama palju hüpoteeki tasunud. Ja loost ei selgu, mida oli vahepeal metsaga tehtud ja kuidas sai sellest „mõrvatud kinnistu“.

 

Kann väitis toimetuses, et Oleskit olla võimatu kätte saada, et asjast rääkida. Ajakirjanikul õnnestus see esimesel katsel ning Olesk kinnitas: Kann pole temaga kontakti võtnudki.

Oleski jutust tuli ka juhuslikult välja, et – erinevalt Kanni arvamusest – on politsei teda küsitlenud. „Politsei ei leidnud mitte midagi kahtlast, Kann muudkui kaebab ja kaebused muudkui lükatakse tagasi. Tal on raha otsas ja otsib väljapääsu, kust vähegi mõistab. Nii hakkas ka poolteist aastat hiljem protestima meie tehingu pärast. Aga ta laimab nii notarit kui mind!“ oli Oleski hinnang.

 

Nii Andres Olesk kui Katrin Mikson kinnitasid erinevalt Kannist, et notari juures loeti päris kindlasti lepingu tekst ette.

 

Maatüki võimalik väärtus

 

Pisut toob maatüki võimalikku väärtusse selgust kinnisturegister ja piirkonna aerofotod, mida uuris Nurmiku osas LL palvel kinnisvara ja metsamaadega tegeleva OÜ Kaguvara juhatuse liige Argo Saarniit. Tema pakkus 2005. a alguse turuhindade järgi Nurmiku toonaseks väärtuseks natuke alla 100 000 krooni. „Kaardi pealt on näha, et isegi väike järvesilmake on sees. Seal on juba teatud krundiväärtus olemas. Tänase seisuga võib kõnealuse kinnistu hinnaks veebist kättesaadavate andmete põhjal öelda 120 000 –180 000 krooni.“

 

Saarniit lisas, et Nurmiku kinnistule on juba uus metsastamiskava tehtud.

OÜ Valga Puu tegeleb küll metsaraie ja küttepuude varumisega, aga on ka üks kolmest Eesti metsade heaperemeheliku majandamise, uuendamise ja puistute rajamisega tegeleval Metsatervenduse OÜ koostööpartnerist. Andres Olesk ise on seesama raiemees, kes tänavu Eestis toimunud raie-MMil kuulus ühena kolmest maailmameistriks tulnud Eesti võistkonda ning tõi MMilt neli medalit.

 

 

 

Autor: MARIS S. KAASIK, maris@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 20/04/2017 20:57:40