Küsitlus

Kas sinu peres peetaks lemmikloomi?

Viruka viha tõi külaplatsile rahvaesindajate nimelise kemmergu

Aastakümnete pikkuse traditsiooniga seto jaanipeo, Käre jaanitule korraldaja Imre Termonen – oma tegemistes sõnakas ja sageli skandaalne mees – teatas läinud nädalal kolme kohaliku vallavolikogu liikme nime andmisest Käre külaplatsi lagunevale kemmergule. Nimelise käimla loomise taga oli Termoneni pahameel selle üle, et Mikitamäe vald ei toetanud külaplatsi lagunevate rajatiste ülesehitamist. Vastaspoole teatel aga pole asjad sugugi nii, nagu käreda ütlemise poolest tuntud suvekärelane väidab, ja tegu olevat laimukampaaniaga.

Mikitamäe vallas Toomasmäe külas Käre külaplatsil on juulikuus traditsioonilist seto jaanituld tehtud vähemalt 1980ndate lõpuaastatest peale. Tegu pole tillukese külapeoga, vaid rahvarohke sündmusega, kus tegutsevad kauplejad ja tantsuks mängivad ansamblid. Peole pani omal ajal alguse aktiivne kodanik Toivo Paap, viimastel aastatel on seda korraldanud piduplatsi kõrvale majakese soetanud virumaalane Imre Termonen.

Tänavune Käre jaanituli toimub 3. juulil. Nii tuli korraldajale ebameeldiva üllatusena Mikitamäe vallavolikogu maikuu lõpu istungil (kus ühtlasi otsustati ka mitte ühineda Värska vallaga) otsustatu: kui külaplatsi uue laululava, tantsupõranda ja käimla ehituseks soovitakse 2500 eurot, taotletagu seda tavapärases korras.

Sõnaka mehena tuntud Imre Termonen võttis selle peale ette aktsiooni, millest teatas ka LõunaLehele.

„Lühidalt on mure selles, et praegune Mikitamäe volikogu esimees Imre Liivago, aseesimees Jüri Saar ja volikogu liige Feliks Raudkett /.../ käru tahavad keerata. Iseenesest jätaksid mind need /.../ mängud-intriigid täiesti külmaks, kui ... kui nende tulemusena ei katkeks tänavu üle 20 aasta kestnud traditsioon Käre jaanitule näol,” teatas mees möödunud nädalal. „Mure see, et need kolm tegelast hakkasid kisama, et vald ei tohi teha Kärele investeeringut 2500 € (uus lava, uus tantsupõrand, uus välikemps), kui aga seda investeeringut nende ehitiste ehitamiseks ei tehta, siis ei ole ka mõeldav Käre jaanipeo traditsioonide jätkumine, sest tantsupõrand on täielikult amortiseerunud ja ohtlik, lava on väike ja kõik kutsutud ansamblid puht füüsiliselt ei mahu sinna katuse alla esinema, kemps on selline, et ka julgem parm lööb mitu korda risti ette kui sisse läheb ...”

Termonen märkis, et nii on oht, et kaob üks vähestest Mikitamäe valla traditsioonidest – üritus, kus tema sõnul on igal aastal käinud kohal rohkem rahvast, kui vallas üldse elanikke on.

„Mina ei taha uskuda, et seal rohkem inimesi käib, kui vallas elanikke on. Tuhat inimest on ikka päris suur hulk,” ei olnud Imre Liivago, äsja volikogu esimehe ametist tagasi astunud mees, selle väitega nõus.

Imre Termonen otsustas aga enda sõnul poliitikute enesehinnangut kärpida ja kinnitas külaplatsi lääpa vajunud välikemmergu uksele läinud nädalal sildi, mis teatab, et see on nende tegelaste nimeline välikemps.

Volikogu eksesimees: see on laimukampaania
Ühinemishääletuse läbikukkumise järel volikogu esimehe ameti maha pannud Imre Liivago on Termoneni tegevust sotsiaalmeedias nimetanud otsesõnu laimamiskampaaniaks. „Aprilli volikogu istungil mainiti vallavanema infos ka Käre külaplatsi olukorda,” selgitas ta valla grupis Poloda Nulk. „Volikogu palus vallavalitsusel teema lahendada, konkreetsetest summadest ega eraldustest polnud juttu. Vallavalitsus ei suutnud teemat ära lahendada ja suunas teema mais volikogule, kus soovitati vallavalitsusel tugineda kehtivatele kordadele. Käre külaplatsi rahaeralduse kohta võetud seisukoht oli konsensuslik, mitte kolme volikogu liikme ainuotsus.”

LõunaLehele selgitas ta veel, et Mikitamäel on kindel kord nii külaelu edendamise kui MTÜde toetuste (10% projektist, aga mitte rohkem kui 1000 eurot) määramiseks, lisaks on kodanikel võimalus esitada ettepanekuid valla eelarve koostamisel.

„Vallavanem tuli rääkima, et oleks 2500 eurot vaja, äkki volikogu leiab kuskilt,” märkis Liivago. „Meie leidsime, et see ei ole teiste külade suhtes õige. Näiteks meil on siin Karisilla või Laossina – tegutsevad, kirjutavad ise projekte, näevad vaeva, vald annab omaosaluse ja aitab kaasa. Muidugi see mõte on hea, see Käre idee, ega kellelgi midagi selle vastu ei ole. Aga eelarves kuskil seda raha ette nähtud pole. Kui see summa oleks olnud mõnisada eurot, siis oleks tehtud vallavalitsusele taotlus, vald oleks menetlenud ja vast oleks leidnud mingi summa. Keset eelarveaastat tuleb, et meil on vaja 2500 eurot mingi küla jaoks ...”

„Teine asi on see, et kui volikogu oleks leidnud raha, siis järgmine kord oleks tulnud järgmine küla,” lisas praegune Mikitamäe volikogu lihtliige. „Et tema soov on ka see, miks üks küla sai. Võiks ikka kõik olla võrdsed. Kui iga volikogu istung hakkame küladele nii raha eraldama, kuigi meil on korrad ja asjad olemas, siis milleks meil neid korrad on, kui neid ei järgita.”

Liivago andmetel puudub Käre külaplatsil kui eramaal ka avaliku kasutuse leping ja vald ei saa minna midagi ehitama kellegi eramaale. Lisaks tõi endine volikogu esimees välja, et tegelikult teadis Termonen külaplatsi kehvast seisukorrast juba mullu.

„Aga tema kaks kuud enne [jaanipidu] tuli ja hakkas raha nõudma,” sedastas Liivago. „Kui volikogu ütles, et niimoodi ei saa, tuleb vastavalt kordadele tegutseda, siis tema hakkas meid lihtsalt laimama.”

„Need inimesed (Liivago, Saar ja Raudkett, kelle nime Termonen käimlale andis – VV) lihtsalt ütlesid, et vastavalt korrale tuleb tegutseda,” hindas ta põhjust, miks need konkreetsed kodanikud kampaania keskmesse sattusid. „Kui volikogus keegi hääletust ei nõudnud, järelikult oli konsensuslik otsus.”

Imre Liivago, kelle sõnul rippusid vallas avalikel teadetahvlitel üleval ka Termoneni käimlamanifestid, kinnitas, et kui keegi tahab taotleda toetust, siis tehku seda ettenähtud korra kohaselt ja õigel ajal. Selle üle, kui vallas midagi toimub, on selle juhtidelgi ju ainult hea meel.

Aktivist: käimla täitis oma eesmärgi
Imre Termonenil on selle kohta, miks ta ei esitanud ametlikku toetusetaotlust ega loonud enne paari nädala tagust aega Käre külaplatsi ürituste eestvedamiseks isegi MTÜd, lihtne selgitus.

„Eelmisel aastal tantsupõrand lagunes ära tantsu ajal, pidime peo enneaegselt lõpetama. Vallavalitsus vallavanema isikus lubas, et sellel aastal saab külaplats uue laululava ja tantsupõranda,” kirjeldas Termonen. „Ma pole kirjutanud ühtegi projekti, MTÜ tegin alles mai lõpus müüjatega arveldamiseks. Miks ma oleks pidanud selle MTÜ tegema, kui vald oli lubanud? Ja juttu polnud ka raha eraldamisest, mina ei tahtnud seda, et vald annaks mulle pataka raha. Oli kokkulepe: vald tellib ehitaja, ise majandab. Programmide ja asjadega pole mina kokku puutunud ega tegelenud.”

Ka kinnitab Termonen, et erinevalt väidetust on Käre külaplatsil siiski avaliku kasutuse leping tehtud, ja seda juba aastaid tagasi. „Kus see paber on, see pole minu asi,” märkis ta. „Kõik need on otsitud põhjused, et oma tegevust õigustada. On ka öeldud „kui neile anda, siis teised midagi ei saa”. Aga – oletame, et vald ei kuluta seda raha Käre platsile, siis millised külad võidaksid, millised oleksid alternatiivsed ja võrdväärsed üritused?”

„Ma ei salga, et olen emotsionaalne, aga keegi ei süüvinud probleemi olemusse ja ohtu sattus traditsioonidega üritus!” selgitas Termonen käimla nimeliseks tegemise aktsiooni. „Mikitamäe vallas on ainult kaks suuremat avalikku üritust: Lüübnitsa laat ja Käre jaanituli.”

Lõpp hea, kõik hea?
Imre Termonen kinnitas sel teisipäeval, et käimlaaktsioon on selles mõttes lõppenud, et konkreetne kemmerg on „maha võetud ja maha maetud”, kuna see nimeline käimla on oma eesmärgi täitnud – Imre Liivago volikogu esimehe ametist taandunud. Täna-homme, kui kopp uue starteri saab, lähevad lammutamisele ka laululava ja tantsupõrand. Seda platsi haldaja enda rahakoti arvelt.

„Need kolm asja lubas teha vald,” kinnitas ta vallavalitsuse uut lubadust Käre platsi toetada. „Täna on seis selline, et üritus toimub. Halvimal juhul tuleb ajutine lava. Tantsupõrand tuleb lahendada, aga vald andis lootust, et seda on võimalik teha. Uus kemps saab sinna platsile igal juhul enne, kui üritus pihta hakkab.”

Vallavanem selgitab
„Aprillikuu volikogus sai volikogu liikmeid vallavalitsuse infominutite ajal informeeritud Käre platsil olevate rajatiste remondi vajadusest,” vastas Mikitamäe vallavanem Aare Poolak LõunaLehe küsimusele, miks vallavalitsus küsimust ära ei suutnud lahendada. „Volikogu andis vallavalitsusele ülesandeks leida lahendused. Järgmiseks volikoguks oli vallavalitsusel teada, et vajaminev summa remondiks oleks umbes 2500 eurot. Kuna eelarves polnud rahalisi vahendeid ette nähtud Käre platsil olevate rajatiste korrastamiseks, siis informeeriti sellest ka maikuu istungil volikogu. Maikuu istungil ei soovinud mitmed volikogu liikmed sellest kuuldagi ja otsustati mitte tegeleda selle teemaga.”

Poolaku sõnul toimus vestlus Termoneniga aprillis ja toona käidi ka koos arendusspetsialistiga kohapeal olukorraga tutvumas – pärast seda viidigi info volikogu istungile. Ent kirjalikku taotlust Termonen tema sõnul esitanud pole ja arutelud on olnud suulised.

Vallavanem ütles eile LõunaLehele, et ei saa hetkel kinnitada ega ümber lükata Termomeni väidet, et vald saab külaplatsi siiski uute rajatistega aidata. Poolak pidi samal päeval platsi haldajaga kohtuma ja seejärel seisukoha võtma, kuid ta kinnitas, et abistamiseks on „erinevaid variante”.

Kes on Imre Termonen?
Ajalehe Virumaa Nädalaleht väljaandja Imre Termonen (47) saavutas viimati üleriigilist tähelepanu tänavu talvel, kui teatas koos Rõuge sepa Peeter Reemanniga, et astub välja Kristiina Ojulandi juhitavast Rahva Ühtsuse Erakonnast. Väljaastujad, kes olid ise ka erakonna sünni juures, kritiseerisid teravalt erakonna juhti ja selle juhtimisstiili. RÜE juhatusse kuulunud Termonen teatas pärast väljaastumist, et asub RÜEst kirjutama paljastavat raamatut „Viimane kustutab tule”.

2002. aastal lõi Termonen avaliku õiguskaitseametnike paturegistri, soovides enda sõnul panna politseiametnikke seadusi järgima. Ka ise kunagi politseis töötanud mees süüdistas politseid sagedases ringkäenduses ja ametnike seaduserikkumiste kinnimätsimises.

2005. aastal esitas Termonen politseile avalduse, milles väitis, et maanteel kihutanud põllumajandusministri Ester Tuiksoo autoratta alt lennanud kivi rikkus tema sõiduki esiklaasi. Hiljem kinkis Termonen – Virumaa Nädalalehe andmetel – selle juhtumi valguses Tuiksoole avalikul üritusel kaktuse. Ministeerium teatas aga omalt poolt, et Termonen saatis ministrile ähvardava ja mõnitava e-kirja.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 15/06/2015 13:22:52

Lisa kommentaar