Esinejate ja väitlejate seas oli ka Põlva vallavolikogu esimees ja ettevõtja Kuldar Leis. Fotod: Malle Elvet

Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programmi raames toimunud ettevõtluskoostöö foorumil Tartus tõdeti, et teadusetegijad ja praktikud pole astunud ühte jalga ja on jõutud ristteele. Edasi liikumiseks on vaja süsteemseid muudatusi, millesse peavad panustama nii ettevõtjad, teadlased kui ka poliitika kujundajad.

Tartus said kokku Eesti ülikoolide, rakenduskõrgkoolide, teadusasutuste, ametkondade ja ministeeriumide, maavalitsuste ja maakondade arenduskeskuste spetsialistid ning paljude Eesti ettevõtete esindajad, et otsida ühiselt võimalusi tardunud majandust ergutavaks ja edasiviivaks koostööks. Suikuva Eesti majanduselu elavdamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võtmena nähakse teoreetikute-teadlaste ja praktikute tulemuslikumat koostöö.

Müüdid ja valearusaamad
TÜ rahvusvahelise ettevõtluse professori akadeemik Urmas Varblase avaettekanne kandis üsnagi intrigeerivat pealkirja „Ülikoolide ja ettevõtete koostöö aastal 2015: müüdid ja tegelikkus?“. Varblane juhtis ka aruteluplokki „Mida on vaja teha, et rahvusvahelised ettevõtted jõuaksid koostööni Eesti ülikoolidega?“.
Varblane vaagis rakendusteadlaste ja teadlaste ning ettevõtete vähese koostöö põhjusi ja nentis, et Eestis on juurdunud valearusaam, et väikesed ettevõtted ja traditsioonilised tööstusettevõtted ei sobi ülikoolidele ja teadusuurijatele koostööpartneriks. Samuti on müüt, et tõsine teadlane ei tee rakendusliku suunaga teadust ettevõtete jaoks.
Varblane tõi välja ka põhjuseid, miks suured välismaised korporatsioonid ei tee Eesti kõrgkoolide teadlastega koostööd. Nimelt teatakse maailmas Eesti teadlaste ja ülikoolide tegevusest ja üldse Eestist liialt vähe ja ülikoolid on jätnud lobitöö teadlaste saavutuste tutvustamisel nõrgaks või sootuks unarusse. Positiivsena tõi ta välja rakendusteaduslike saavutuste mõningast kasutamist Samsungi firmas. Pisut parem on kõrgkoolidel koostöö välisfirmadega, kel on oma filiaalid ka Eestis.
„Meil on partnerid Šveitsis, Itaalias, Iisraelis, ka Jaapanis, mida saab lugeda kaugeks regiooniks. Oma firmaga tutvustame niisiis Eestit kauges Jaapanis,” nentis Sindis tekstiilifirmat Fein-Elast Estonia juhtiv Urmas Mägi.
Foorumil küsiti ikka ja jälle, kuidas tegelikkuses tihendada Eesti traditsiooniliste majandussektorite ja välismaiste Eestis asuvate firmade koostööd ülikoolide ja teadusasutustega ja milles see koostöö seisneb.
Tartu ülikool ja Tallinna tehnikaülikool on oma välja töötatud tehnoloogiate, oskusteabe ja rakenduslike ideede ettevõtjatele avatumaks muutmiseks ning tutvustamiseks loonud ühise koostöövõrgustiku T-HelpDesk, mis avaneb järgmise aasta alguses. Võrgustikku, mille kaudu loodetaks ülikoolidele tulu, kaasatakse ka rakenduskõrgkoole.

Ettevõtlusõpe ja teadmiste majad

Viimases kuumas arutlusringis kehastusid osalejad kõrgkoolide rektoriteks ja peaministriks, et väidelda teemal „Kes või mis paneb ülikoolid, riigi ja ettevõtted paremini koostööd tegema?“. „Rektorid“ heitsid ettevõtjate kapsaaeda ka kivikesi tõdemusega, et on ettevõtjaid, kes mõtlevad, et nad peavad ülikoolidelt oma firma arendamiseks teenuseid tasuta saama. Vähem on ülikoolidega koostööaltid ka väikesed ettevõtted ja alustavad ettevõtted, kes pole suutnud oma tegevust veel kindlalt motiveerida.
„Nooremate teadlaste ja ettevõtjate eelis on see, et nad on maailma rohkem näinud. Neil on tekkinud ka sidemeid, kuid tihti ei mõtle noored oma doktoritööd koostades tulevase töö peale. Nad ei tea, kuidas teooriat ellu rakendada ega oska ka koostööd teha. Arusaamine, millest võib koostööd tegemata ilma jääda, tuleb elukogemusega,” nentis TÜ arendusprorektor Erik Puura. Ta on veendunud, et teadlased peavad oma tegemistega tulema laboritest välja ja otsima ettevõtjatega koostöö võimalusi oma saavutuste praktiliseks rakenduseks.
„Mul on viis ettevõtet, on olnud ka õnne. Ilma koostööta, teistega liidest otsimata reeglina ei saavuta kuigi palju,” kostis väitluslaua taga istunud Põlva ettevõtja, Põlva valla volikogu esimees Kuldar Leis, kes juhib mitut toiduaineid tootvat firmat ja on kõvasti investeerinud Pärnumaale Lottemaa tegevusse.
Leis leiab, et riigil oleks ettevõtluse edendamiseks eluliselt vaja viia riigigümnaasiumide õppekavadesse senisest rohkem ettevõtlusõpet. „Praegu on riik ettevõtluse arendajana tagakäija, see küll ei tundu õige asi,” märkis „peaminister“ Leis.
Väitlejad, kelle hulgas oli nii kõrgkoolide juhtivtöötajaid, firmajuhte kui ministeeriumide esindajaid, võtsid teema kokku tõdemusega, et koostööks majanduse ja ettevõtluse intensiivistamisel on vajalik hea suhtlusvõrgustik, motivatsioon, teadlaste ja ettevõtjate vastastikune huvi. Liides tekib seal, kus inimesed omavahel hästi läbi saavad ja koostööpartnereid mõistvad.
„Teemad ja aktiivne väitlus kinnitasid, et kõrgkoolid ja ettevõtjad peavad mõistma rohkem koos tegutsemise olulisust. Ettevõtjate ja ülikoolide suhtlus takerdub kohati barjääride taha, nii ühelt kui teiselt poolt. Tihti ei tea ettevõtjad, millised võimalused on õppeasutuses nende tegevuse edendamiseks. Samas peaksid kõrgkoolid uurima rohkem ettevõtjate vajadusi. Foorumil jäi kõlama ka mõte, et igasse maakonda oleks vaja nn teadmiste maja, mis vahendaks ettevõtjaid ja ülikoole,” rääkis Võrumaa kutsehariduskeskuse arendusspetsialist Merle Tsirk.
 

 

 

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 21/05/2015 10:56:42