Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kuumaasikad ja ravimtaimed Võhandu kaldalt

Perekond Pent maasikapõllu veerel: Mari, Katrin, pereema Heli, pereisa Raimond ja Kaarel. Foto: Mari-Anne Leht

Et ka Võhandu kaldal saab edukalt vajalikku kasvatada, on aastatega tõestanud nii perekond Pent kui ka Liisi Kutkina.

Heli ja Raimond Pent on oma Võhandu-äärses Punni mahetalus Põlvamaal Veriora vallas maasikaid kasvatanud ligi 15 aastat. Põlispuude varjus asuva talu õue 150 meetri kaugusel voolav Võhandu küll ei paista, kuid naabermaja on näha. Kaks suurt koera annavad võõrastest kohe teada.

Talul on 15 hektarit põllumaad, millel kasvatatakse maasikaid, kultuurmustikaid, veidi vaarikaid, tatart, porgandit, kartulit, kaalikat-kapsast, kurke ja tomateid.

Pererahva sõnul saavad nad peamise sissetuleku aedmaasikatest, mille all on poolteist hektarit. Vähe levinud kuumaasikat on poolel hektaril. Nende kilohind on aedmaasika omast kõrgem aega nõudvama töö tõttu: juba 200 grammi korjamisele kulub 10–15 minutit.

„Kuumaasikas meenutab metsmaasikat, marjad on sama suured. Võrreldes aedmaasikaga kannab ta marju juuni lõpust septembri lõpuni. Kuumaasikatega on tööd rohkem, sest pidevalt tuleb marju korjata ja peenraid rohida,” selgitas perenaine. Seemne ostavad nad poest ja külvavad pottidesse, tärganud taimed istutavad peenrale.

Peremehe sõnul on nad ühed vähestest kuumaasikakasvatajatest Eestis, kindlasti aga kagunurgas.

Kuumaasikad on aedmaasikast tunduvalt raua- ja mangaanirikkamad. Kaltsiumisisalduse poolest ületab kuumaasikas isegi liha ja mikroelementidest on temas palju joodi. Nende söömine aitab näiteks ära hoida trombide teket.

Kõige kasulikumad on loomulikud mahedalt kasvatatud marjad, kuna need ei sisalda pestitsiidijääke ega teisi kahjulikke ühendeid, mille olemasolus ja mõjus enamik inimesi veel ohtu näha ei oska.

Tudengeist lapsed naudivad maatööd
Talus tehakse enamik töid oma perega. Kui LõunaLeht neid külastas, kiletati traktoriga aedmaasikapeenraid. Koos pereema ja -isaga askeldasid põllul peretütred Mari ja Katrin ning perepoeg Kaarel, kes kõik tudengid Tartus. Nad kinnitasid nagu ühest suust, et naudivad vanematekodus vaikust ja maatööd.

Pere vanim laps Mari on Tartu ülikooli bioloogiamagistrant, Katrin ja Kaarel on kaksikud. Esimene õpib hambaarstiks Tartu ülikoolis, teine põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist Eesti maaülikoolis. Ilmselt jätkab just tema millalgi tulevikus isa-ema alustatut.

Katrin kinnitas, et talle meeldib maatöö, lisaks sellele on kodus hea ning rahulik õppida. „Ma ei kujuta ennast aasta ringi linnas elamas ettegi. Siinne ümbrus annab energiat,” lisas ta.

„Tartust tulles tunnen kohe, kui puhas õhk siin on. Kui maalt linna jõuan, hakkavad silmad alguses vett jooksma, mis tuleneb ilmselt saastunud õhust,” märkis Kaarel.

Heli ja Raimond Pent kuuluvad nende vanemate hulka, kes on lapsi kasvatanud kodu ja tööd armastama. Tänu sellele teevad täiskasvanud lapsed tööd rõõmuga ja võtavad ka talutoodete müümist elu normaalse osana.

Kaarel lausus, et osa tudengeid hindab mahetooteid ja nii on ta oma tuttavatele veidike tatratangu ühiselamuski müünud.

Pereema lisas, et Tartus on lastega peresid, kes eelistavad mahedalt kasvatatud köögivilja ja marju ning neile viivad nad tavaliselt ise tellitud kauba kohale. Kuumaasikaid müüvad nad Põlva tarbijate ühistu poodides.

Peremees ütles, et paraku ei jagu kuigi palju raha investeeringuteks, sest jooksvad kulud, nagu kütuse, taimede, seemne, kile ja muu ostmine, neelavad suure osa sissetulekust. „Uut hoidlat maheköögiviljale on vaja,” tõi ta näite.

Nii nagu kümned talunikud, ei tunne ka Pendid rõõmu kütuseaktsiisi tõusust, sest see tõstab kõige tootmistalus vajaliku hinda. Punnil ei tehta niigi liigseid kulutusi, olgu selleks kasvõi muruniitmine, mida tehakse siis, kui hein sobib kõige paremini kompostiks. Siin elatakse kooskõlas loodusega.

Inseneriharidusega taimekasvataja
Liisi Kutkinat (neiuna Tobre) teatakse kui maitse- ja ravimtaimede kasvatamisele alusepanijat Eestimaa kagunurgas. Naise tee taimede juurde algas 1986. aastal, kui ta Venemaalt isamajja tuli. Tema Orapera talu Kahkva külas Mikitamäe vallas Põlvamaal on tagasihoidlik ja taimeaedki pole enam nii suur kui veel mõni aasta tagasi, sest jõud ei käi suurest aiast üle.

1941. aastal Narvas sündinud Liisi oli kümnene, kui sõitis ema Helve ja noorema õe Vandaga Siberisse saadetud isa Valteri juurde Kemerovo oblastisse. Elu esimene etapp, kuhu jäi poja Jaani sünd, abiellumine Tartust pärit Ivan Kutkiniga, vanemate kodumaale naasmine, lõppes Novokuznetski ülikoolis ehitusinseneriks õppinud naisele naasmisega Mikitamäele.

„Sel aastal matsime ema. Olin juba 17 aastat Jaroslavli ülikooli ehituskonstruktsioonide kateedris õppejõuna töötanud ja otsustasin sünnimaale isa juurde tulla. Kahjuks abikaasa ei saanud tööst samas ülikoolis loobuda ja nii jäingi tallu isaga,” meenutas ta.

Plaanid Võhandu kaldal asuva talu väljaehitamiseks purunesid 1991. aastal, kui suri Eestisse jõudnud abikaasa, aasta varem oli lahkunud isa.

1994. aastal läks Orapera perenaine Räpina aianduskooli kuulama Tiiu Väinsaare loengut maitse- ja ravimtaimede kasvatamisest, korjamisest ja kuivatamisest. Selle mõju oli nii tugev, et ta otsustas hakata taimedega tegelema. Temast sai mahetootja. Pärast seda läks ta praktikale Kubja ürditallu perekond Sanderi juurde, hiljem käis veel mitmel loengul, korjas ja kuivatas teistele mitmesuguseid ravimtaimi ning hakkas peagi neid ka ise kasvatama.

Tema aias kasvab üle poolesaja erineva maitse- ja ravimtaime, nagu mündid (õuna-, šokolaadi-, apelsini-, maroko- ja swiss-münt), harilik pune, naistenõges, meliss, monardo, kikkaputk, kummel, koirohi, estragon, majoraan, petersell ja paljud teised.

Orapera perenaise sõnul oleme paljude taimede kasulikkuse unustanud, ta tõi näiteks kohirohu ja veisesüdamerohu. Viimase õitest, lehtedest ja vartest keedetud tee rahustab ja toetab südame tegevust. Rahustava toimega on ka melissi-, puneme- ja müntide lehtedest tee. Hiinast pärit viielehelise eluväädi tee tugevdab organismi ja on toniseeriva toimega.

Perenaine pakkus värskelt korjatud müntide, puneme-, melissi- ja naistenõgese lehtedest ning väikekannikese õitest teed. Liialdamata tunnistan, et nii maitsvat teed jõin elus esimest korda.

Esimene kodumaise kohvi valmistaja
Orapera perenaine on tänapäeva Eestis esimene, kes taaselustas kohvi tegemise ammuse kodumaise retsepti järgi. Selle kinnituseks on tal eelmise põllumajandusministri Helir-Valdor Seederi mahetootjate konkursil osaleja tänukiri.

„Põhiretsept koosneb 50% sigurijuurikatest, 20% rukkist, 20% speltanisust ja 10% põldoast. Kõik ained tuleb kuivatada, röstida, jahvatada ja seejärel segada,” tutvustas Liisi Kutkina.

Võilillejuure pulbrist või kuivatud võilillejuurikast teeb ta organismi puhastavat teed. Selleks tuleb jämedad võilillejuured kaevata, puhastada ja tükeldada, seejärel kuivatada. Kes soovib juurikatest teed teha, peab neid mõne minuti keetma.

Ka võilillelehtedest saab organismi puhastava toimega teed ja neid tasub ka talveks kuivatada.

„Värsketes musta sõstra lehtedes on rohkem vitamiine kui marjades, sellepärast on mõttekas ka neist teed teha ja neid talveks kuivatada,” märkis ta.

Algajatele soovitab taimetark kasvatada taimi, mida kasvataja hästi tunneb ja mille tarvitamine ei tee kellelegi häda. Lahke perenaine on nõus kohapeal kõigile huvilistele oma teadmisi jagama.

„Praegu kasvatan taimi endale ja püsiklientidele. Ajad, kus ma igal aastal koolitusi mujal tegin, on peaaegu läbi,” tunnistas Liisi Kutkina. Ta lisas, et peab väga oluliseks Tiiu Väinsaare raamatut „Tervis kogu eluks”, sest sealt leiab igaüks palju kasulikku ja uusi teadmisi ravimtaimedest, mille tarvitamine aitab meil kõigil tervem olla.

Ta naljatas, et juba viis aastat on tal kaks peret. Esimese moodustavad Soomes töötav poeg, Tartus elav pojatütar Hanna ja Kemerovo oblastis elav õde, kellega ta suhtleb Skype'i vahendusel. Viis aastat tagasi tegi ta oma elus taas pöörde, leides endale sõbrad Selise baptistide kogudusest, mille liige ta on.

„Peame enam andestama, südames vaid head kandma ja kõike värske peaga lahendama. Kui ma mõnda asja täna ei saa lahendada, ütlen endale, et puhkan välja ja siis teen selle korda,” tutvustas Liisi Kutkina oma elu reegleid.

Ta märkis, et peame lahtiste silmadega vaatama, mida looja pakub loodusest, sest sealt tuleb tervis ja jõud.


 

 

KOMMENTAAR
Tiiu Marran, Põlvamaa arenduskeskuse konsultant:

Mahetootjana ei ole Punni talu perel lihtne, aga nad ajavad järjekindlalt seda liini ning jagavad meelsasti oma kogemusi. Nii pereema-pereisa kui ka lapsed võtavad kõike elu loomuliku osana. Rõõmustab seegi, et ka eksamite vaheaegadel on kõik üliõpilastest lapsed vanematel talutöödel abiks.

Liisi on meie piirkonna ravim- ja maitsetaimede ema, kes alati on oma teadmisi ettevõtjatele ja huvilistele jaganud ning koolitusi korraldanud. Ta on üks esimesi tunnustatud tootmisega mahetootjaid Eestis, tema toodetel on nii mahe- kui ka Põlvamaa rohelisem märk.

Läinud nädalal Saaremaal kohaliku märgi Ehe Saaremaa päeval meenus sealsetele ettevõtjatele esimesena kagunurgast just Liisi. Temalt saadud teadmiste toel on alustanud kõik maitsetaimede kasvatajad Põlvamaal ja osa ka Võrumaal.

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 21/05/2015 10:45:12

Lisa kommentaar