Kreutzwaldi gümnaasiumist saab sügisel uus põhikool. Foto: Vidrik Võsoberg

Sellel aastal alustab oma tööd Võru riigigümnaasium, järgmisest Valga ja Põlva riigigümnaasium. See on kaasa toonud maakonnakeskuste koolivõrgu ümberkorraldamise: koolide ühendamine, sulgemine, rajamine ja õpetajaskonna vähendamine. Milline on praegu muudatuste elluviimise seis?

Võru kahe kooli sulgemisega seoses ette teatatud õpetajaskonna koondamine põhjustas õpetajates paanika, sest kohe öeldi välja, et ametikohti jääb uutes koolides vähemaks. Kahe sügisest alustava kooli – Võru gümnaasium ja Võru Kreutzwaldi kool – äsjalõppenud õpetajate konkurss näitas, et kartused olid liialt suured.

112 senisest õpetajast kandideeris uutesse koolidesse tööle 96, neist sai töökoha uutes koolides 88. Töökohta ei saanud seega kaheksa senist õpetajat ehk 8% kandideerinuist. Kandideerimisest loobus erinevatel põhjustel 16 inimest, Võru linnavalitsusel ei ole praegu andmeid nende võimalike uute töökohtade kohta.

Viimaseid kuid tööl olev Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi direktor Katrin Martinfeld tõdes, et õpetajate hirm oli küll põhjendatust suurem, kuid pedagoogide ebakindlus tekitas kindlasti stressi, mis ei kao ühe päevaga, vahendas Õhtuleht. Negatiivsena tuuakse välja ka mitmete uue töökoha saanute koormuse vähenemist.

Võru abilinnapea Sixten Silla sõnul otsustati töötajate lauskoondamise kasuks, et tagada kõikide õpetajate võrdne kohtlemine, mida alternatiiviks olnud vaid ühe kooli õpetajate koondamine ja teise kooli õpetajate endises koosseisus jätkamine poleks võimaldanud. „Ka soovisime uutesse koolidesse komplekteerida konkursi alusel võimalikult tugeva õpetajaskonna,” selgitas Sild otsuse tagamaid.

Koolihoonete osas on muutus Võrus küllaltki otsekohene. Suletav põhikool kolib suletava gümnaasiumi hoonesse ja muudab nime. Suletava gümnaasiumi asenduseks aga ehitatakse praegu riigigümnaasiumi.

Põlvas istub muutus kohtusaalis
Põlvas peaks plaanide kohaselt tuleva aasta sügisel samuti alustama riigigümnaasium. Ent nagu teada, on Põlva valla koolivõrgu ümberkorraldamise plaanid viinud lapsevanemad valla vastu kohtusse. Põlvas on praegu põhikooliõpe kolmes munitsipaalkoolis ja erakoolina tegutsevas Rosma Johannese koolis. „On selge, et nelja põhikooli jaoks Põlvas õpilasi ei jätku. Põlva vallavolikogu on otsustanud koolivõrgu ümberkorraldamise 2014. aasta märtsis. Otsus (lapsevanemad kaebasid otsuse kohtusse ja võitsid – toim) kaevati edasi ning on praegu menetluses teise astme kohtus,” ütles Põlva abivallavanem Janika Usin.

Erinevatest plaanidest otsustati koole koondava lahenduse kasuks, lisaks aga tuleb ehitada valmis tulevane riigigümnaasium. „Volikogu otsustas korraldada järk-järgult ümber kõik (v.a Roosi kool) koolid, mille tulemusel Põlva ühisgümnaasium ja Põlva põhikool ühendatakse, mõlemad koolid lõpetavad tegevuse ning nende baasil loodav uus põhikool tegutseb teises ja kolmandas kooliastmes. Mammaste lasteaed ja kool korraldatakse esimesele kooliastmele,” täpsustas Usin.

Kuidas see aga mõjutab Põlva praegust õpetajaskonda, on tema sõnul veel vara öelda, sest valla koolide õpetajate konkursse saab planeerida peale kohtumenetlust. „Tänaseks pole õpetajate valikuprotseduuri veel otsustatud. Õpetajate värbamiskava on koostamisel ja selle käigus kaalume kõiki lahendusi,” kinnitas haridusvaldkonna abivallavanem.

Siiski saab öelda, et kõik õpetajad jätkata ei saa. „Õpilaste arv väheneb, mis tähendab, et mingil määral peaks vähenema ka õpetajate arv. Kogu koolivõrgu ümberkorraldamine puudutab kas otseselt või kaudselt kõiki õpetajaid. Peamiselt oleneb see õpetaja soovist kandideerida ametikohale uues koolis või mitte. Meil on palju häid õpetajaid ja loodame, et valdav osa neist saab Põlvas tööd ka tulevikus,” selgitas Usin.

Üks teoreetiliselt võimalik lahendus masskoondamise vältimiseks oleks abivallavanema sõnul kõigi õpetajate üleviimine uude asutusse, aga ka see poleks lihtne ega mööduks probleemideta.

Põlva vald plaanib kinni hoida kokku lepitud ajakavast. „Praegu on projekteerimistööd lõpusirgel ning peale projektdokumentatsiooni valmimist mais on kavas välja kuulutada riigihange ehitustööde töövõtja leidmiseks. Ehitustöödega on kavas algust teha sel suvel. Uus koolihoone valmib plaanide kohaselt tuleva aasta suvel ning kool alustab oma tegevust 1. septembril 2016,” selgitas Janika Usin.

Veel vaid paberil eksisteeriva riigigümnaasiumi direktor asub ametisse eeldatavasti sel sügisel. Õpetajate konkursid jäävad aga ilmselt järgmise aasta algusse, leidis abivallavanem.

Valga korraldab ümber sammhaaval
Valga neljast üldhariduskoolist puudutavad ümberkorraldused eelkõige kaht. 2013. aasta sügisest kadus Valga gümnaasiumi põhikooliosa ja õpilased said ühte hoonesse õppima. Valga vene gümnaasium alustab selle aasta sügisest vaid põhikoolina ja koolipere ettepanekul kinnitati ümberkorraldatava kooli nimeks Valga Priimetsa kool. Vene gümnaasiumi direktor Marina Krotova ütles novembris, et ümberkorralduste käigus ei kaota ükski õpetaja tööd. Mõlema kooli ümberkorraldus oli esialgu plaanitud varasemaks, ent otsustati edasi lükata.

Valgas tundub hariduse reformimine seni olevat möödunud liigse pahameele ja kannatamiseta. „Koolivõrgu muudatused on puudutanud ühel või teisel moel kõiki õpetajaid. Mul on hea meel, et otsustasime muudatusi teha sammhaaval, õpetajaid ja õpilasi võimalikult vähe häirides. Jäänud on viimane samm – Valga gümnaasiumi üleandmine riigi pidada,” kinnitas Valga linnapea Kalev Härk rahumeelset lahendust.

Nimelt on Valga gümnaasiumi valge maja riigigümnaasiumiks ümberehitamise projekteerimine lõppenud ja algamas hange ehitaja leidmiseks. „Ühtlasi otsime uut koolidirektorit, kes võtab üle teatepulga praeguselt Valga gümnaasiumi direktorilt ja viib kooli uude ajastusse,” püstitas Härk eesmärgi uuele juhile. 1. septembrist 2016 alustab Valga gümnaasium tema sõnul sisult ja vormilt uuenenud riigigümnaasiumina.

Milliseid ümberkorraldusi võib tulla õpetajaskonnas kooli riigile üle andes, otsustab tema sõnul tulevane direktor.

Õpetajaskond siiski täiesti negatiivsete mõjudeta ei jää. „Valgamaa koolivõrgu arengukava toob välja õpetajakohtade vähenemise tendentsi maakonnas, mida tegelikkuses teeb hullemaks ka allesjäävate kohtade koormuse vähenemine,” tõdes linnapea. „Selles ei saa siiski vaid riikliku plaaniga pealesurutud koolivõrgu ümberkorraldamist süüdistada, sest koormus väheneb – sõltumata riigigümnaasiumide loomisest – üle Eesti.
 

 

Autor: AKSEL LÕBU
Viimati muudetud: 16/04/2015 12:05:23