Keskmine põlvamaalane panustas tunamullu riigi sisemajanduse koguprodukti vähem kui ühegi teise Eesti maakonna elanik. Võrumaa SKP inimese kohta ületab naabrite sama näitajat märkimisväärselt ja kuulub riigi keskmiste hulka. Kuidas nii?

Statistikaameti andmetest selgub, et 2013. aastal oli Eestis sisemajanduse koguprodukt ühe elaniku kohta kõige väiksem Põlvamaal – 6749 eurot inimese kohta, mis jääb alla poole Eesti keskmisest (48%). Sealjuures oli aasta varem vastav näitaja 55% ehk aastaga toimus niigi madala näitaja seitsmeprotsendiline langus.

Valgamaa SKP (7461 eurot inimese kohta) oli tagantpoolt neljas. Peale Põlvamaa edestas Valga maakond veel Jõgeva ja Rapla maakonda.

Võrumaa oli oma SKP poolest (8416 eurot inimese kohta) veel kahe koha võrra kõrgemal, edestades lisaks Põlva, Jõgeva, Rapla ja Valga maakonnale veel Hiiumaad. Eesti keskmine SKP ühe inimese kohta oli aga 14 217 eurot.

„Võrumaa paistab silma ettevõtlikkuse poolest, meil on tootjaid, kelle ekspordipartnerid on riigid, mille majandus langes kriisiaastatel vähem. See ja meie ettevõtjate staatus suurte kontsernide allhankijana on riske hajutanud. Turud ei lange ju kõik korraga,” selgitas Võru maavanem Andres Kõiv, miks maakonna majandusnäitajad on ääremaa kohta suhteliselt head ehk vähemasti mitmetest teistest paremad. „Võrumaalt eksporditakse Ameerikasse, Euroopasse, Aasiasse. Meil on ka suure konkurentsivõimega ettevõtteid: Cristella, Linda Nektar ja Nopri meierei. Võru maakond on üsna sihikindlalt otsinud piiriüleseid majanduskontakte ja investoreid, et maakonda ettevõtlust juurde tuua ja siin investoralasid ette valmistada. Eks sellel kõigel on oma mõju, eriti pikas vaates.”

„Positiivsete näidetena tooksin esile Võru piimatööstusesse investeerinud soomlasi, soojatootmisesse investeerinud Danpowerit, tõsised plaanid on Osula Graanulil ja Toftanil. Tootmises on edukad ka Ritico, NautaMV,” loetles Kõiv lisaks.

Mida peaksid Valgamaa ja Põlvamaa tegema, et oma mahajäämust selles vallas tasa teha? Kes ja kuidas saaks olukorda selles valdkonnas parandada?

„Olen lootusrikas Kagu-Eesti arengustrateegia osas ning usun, et Võrumaa edenemine annab hoogu ka naabermaakondadele,” märkis Võru maavanem. „Kasutame iga arukat võimalust teha koostööd üle maakonnapiiride, sest vastandumisest pole kasu meil kellelgi.”

„Põlvamaa väiksema SKP taga võib näha ühelt poolt asjaolu, et siinses piirkonnas domineerivad mikroettevõtted,” hindas Põlva maavanem Ulla Preeden. „Statistikaameti andmetel on 95% kogu Põlvamaa ettevõtetest mikroettevõtted, sealhulgas on ülekaalus üksikettevõtjad – nende osakaal on Põlvamaal Eesti kontekstis eristuvalt suur. Positiivne on seejuures meie inimeste soov ja tahe olla tööandja iseendale ja oma lähedastele, kuid paraku on väikeettevõtete võimekus luua lisandväärtust võrreldes keskmiste ja suurte ettevõtetega piiratud.”

Põlva maavanem tõi veel välja, et mõju SKP-le on ka ekspordi vähesel mahul: ekspordib vaid ligi üks protsent ettevõtetest. Lisaks on maakonnas suur primaarsektori osakaal: enamik põllumajandustootjaist müüb tooraine otse edasi ega loo sellele omalt poolt lisandväärtust. Oma mõju on Preedeni sõnul kindlasti ka sellel, et mitmed Põlvamaal tegutsevad suurettevõtted on oma juriidilise aadressi registreerinud teistesse piirkondadesse ning seetõttu ei avaldu nende tulemused maakonna statistikas.

„Kaudsemate teguritena võib välja tuua kauguse suurtest keskustest Tallinnast ja Tartust, hajaasustuse, elanikkonna vähenemise ja vananemise, väiksema ettevõtlusaktiivsuse ja keskmisest suurema tööhõive määra,” loetles maavanem. „Teisalt arvan, et Põlvamaa SKP osakaalu langemine riigi keskmisest 2012.-2013. aastal on eelkõige mõjutatud suuremat lisandväärtust loovate piirkondade kiiremast kasvutempost.”

Maavanem tõdes, et ettevõtjate ja ettevõtluskeskkonna soosimine või sobivate tingimuste pakkumine on praegu jäetud suuresti ettevõtjate endi mureks. Enamasti pole need ootused tema sõnul suured: stabiilne kogukond, korras teed, head transpordiühendused ja kiired lahendused kohaliku omavalitsuse tasandil. Uuringu „Põlvamaa piirkondliku konkurentsivõime võimaluste väljaselgitamine ja arengueeldused” järgi on siinsete ettevõtete suurimateks probleemideks sobiva tööjõu puudus, nõrk investeerimissuutlikkus ja mõnedes piirkondades ka taristuga seotud probleemid.

„Ma olen veendunud, et koostöös kohalike omavalitsuste, kogukonna, aga loomulikult ka riigi tasandil on võimalik muuta Põlvamaa kurssi,” kinnitas Ulla Preeden. „Riigipoolsete meetmetena piirkondade konkurentsivõime suurendamiseks näen ennekõike haldusreformi elluviimise vajalikkust ja seda arvamust on jaganud kõik ettevõtjad, kellega seni olen suhelnud. Kolme Kagu-Eesti maakonna ühise eesmärgina on plaanis kindlasti survestada ja jälgida Kagu-Eesti tegevuskavas kokkulepitut ka uuel valitsusperioodil.”

Maavanem tõi ülalmärgitud uuringu põhjal Põlvamaa tugevustena välja Puhta looduskeskkonna, metsa ja põllumaa. Suurima arengupotentsiaaliga valdkondadena nähakse tema sõnul turismi (eelkõige loodusturismi), mahetootmist, metsa- ja puidutööstust, käsitööd, tervise- ja sotsiaalhoolekandeteenuseid ning toiduainetetööstust. Neis valdkondades on Põlvamaal võimalik oma piirkonna eripära senisest oskuslikumalt ära kasutada.
Samuti mainiti uuringus piirkonna konkurentsivõime tugevdamisel energiatõhusa ehituse ja kohalike looduslike ehitusmaterjalide tootearenduskeskuse rajamise plaani.

„Mitmeid võimalusi ja arenguid pakkuvad kohaliku tooraine – puit, põllumajandussaadused – väärindamine ja turismi sektor, aga ka piirkonna geograafilisest asendist tulenev eelis tegutsemiseks piirimajanduse vallas,” märkis Preeden.

Kas ja kuidas saaks SKP tõstmisele kaasa aitada riik?

„Riigipoolsete meetmetena piirkondade konkurentsivõime tõstmiseks näen ennekõike haldusreformi läbiviimise vajalikkust ja seda arvamust on jaganud kõik ettevõtjad, kellega seni olen suhelnud,” tõdes Põlva maavanem Ulla Preeden. „Kolme Kagu-Eesti maakonna ühise eesmärgina on plaanis kindlasti survestada ja jälgida Kagu-Eesti tegevuskavas kokkulepitut ka uuel valitsusperioodil.”

 

Mis täpselt on SKP?
SKP (sisemajanduse koguprodukt) on riigi elanikkonna majandusliku olukorra näitaja, mis kajastab toodetud kaupade ja teenuste koguväärtuse ja nende tootmisel vahetarbimiseks kulutatud kaupade ja teenuste väärtuse vahet.
www.stat.ee

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 16/04/2015 11:59:22