Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Käibemaksu tõstmine ohustab majutussektorit

Värska sanatooriumi hotelli kliendid peavad eeldatavasti käibemaksutõusu kinni maksma, leiab asutuse juht. Iseasi, kas neil selleks raha jagub. Foto: www.visitsetomaa.ee

Kagunurga majutusettevõtete omanikud on valdavalt seda meelt, et äsja ametisse astunud valitsuse plaan tõsta ületulevast aastast majutusettevõtete käibemaksu üheksalt protsendilt 20-le lööb valusalt nii ettevõtteid kui piirkonda ning lõpuks ka riiki.

Põlvamaa Kanepi vallas asuva Kevvai külalistemaja perenaine Siina Kevvai ütles, et tema peab käibemaksu tõstmist majutusasutustes õigeks. „Käibemaksu tõstmisega Tallinnas, Tartus, Pärnus ja mujal, kus on suured hotellid, saab riik selle tulemusel raha juurde, et ka lastele ja kultuurile maksta. Inimesed peavad üldpilti vaatama, mitte ainult Eesti lõunapiirkonda. Kui klient soovib ilusasse Lõuna-Eestisse tulla, siis ta ka tuleb,” rääkis ta.

Kevvai märkis, et teda rohkem maksmine ei häiri, kuna ta tõstab käibemaksu tõusu järel hinda. „Mullu külalisi Venemaalt ei olnud, aga neid oli üle Eesti, Soomest, Ameerikast ja mujaltki,” lausus ta.

Võrumaa Haanja valla Suhka turismitalu perenaine Merike Raiste-Prutt lausus, et majutusteenuste käibemaksumäära tõstmise korral peaksid ka majutusettevõtted hindu tõstma. „Siin äärealal ei saa seda lubada, sest siis kaob klient hoopiski. Nagunii on maapiirkondade majutusasutuste täitumus kesine ja sõltub hooajast. Klient lihtsalt valib puhkuseks peibutavama lõunamaa, kus saab sama kulu eest tunduvalt eksootilisemaid elamusi,” arutles ta.

Raiste-Pruti sõnul leiavad välisturistid, aga ka enamik kodumaistest külastajatest turismitalud veebisaidi Booking.com kaudu. „See on klientide seas populaarne ja mugav viis, kuid majutusteenuse pakkujale tähendab see tulevikus 32-protsendilist maksukoormust, sest Booking.com`ile tuleb 12 protsenti tasuda,” täpsustas ta.

Enamik kagunurga turismitaludest on perefirmad, kus töötavad oma pere liikmed. Raiste-Prutt märkis, et sellise maksukoormuse juures võib osa väikefirmasid töö lõpetada, kuid need, kellel oli palgal paar-kolm inimest, lõpetavad viimastega töösuhted. Selle tagajärjel suureneb töötute arv, kellele on vaja maksta toimetulekutoetust või töötu abiraha.

Ta lisas, et enamikus Euroopa riikides on aru saadud, et turismisektorit tuleb toetada, sest selle kaudu elavneb kogu majandus. Ükski turist ei lahku Eestist nii, et tasub ainult majutusteenuste eest. Kõik nad kulutavad raha ka mujal. Euroopa riikides on majutusteenuste käibemaksu alandatud turismisektori konkurentsis püsimise eesmärgil.

Majutussektori olukord halveneb
Aktsiaseltside Värska Sanatoorium ja Värska Veekeskus juhataja Vello Saar ütles, et kuna käibemaksu erisuste kaotamine puudutab majutusteenuseid, siis suurem mõju on neil sanatooriumi hotellile, sest seal on enam majutuskohti kui veekeskuse hotellis.

„Kuna kehtivate müügihindade juures ei ole meil võimalik riigile rohkem käibemaksu maksma hakata, on hinnatõus vältimatu,” lausus Saar. Ta lisas, et kliendid peavad hinnatõusu kinni maksma. Iseküsimus on, kas neil kõigil selleks enam raha jagub.

Saare sõnul seab hinnatõus ohtu Eesti majutussektori konkurentsivõime. „Käibemaksu määra tõus muudab nii meil kui ka kogu Eestis turismisektori olukorra võrreldes Euroopa teiste riikidega kindlasti halvemaks. Euroopas on vaid kolm riiki – Slovakkia, Taani ja Suurbritannia –, kus ei ole rakendatud majutusteenustele väiksemat käibemaksu määra. Meie lähinaabreil, kellega me turismisektori turul konkureerime, on kõigil madalam käibemaksu määr,” rääkis Saar.

Kui aga majutusettevõte ei saa või ei soovi hinda tõsta, tuleb omanikel hinnata tõsiselt oma võimekust ning suure tõenäosusega loobuda teadmata ajaks investeeringutest ja palgatõusust või halvimal juhul töökohtadest.

Plaanitavast käibemaksumäära tõusust pildi saamiseks tõi Saar näiteks mulluse tema juhitavate firmade käibemaksu suuruse ja lisas neile summad, mida tulnuks maksta 20-protsendilise käibemaksu korral.

„Läinud aastal oli meie firmade poolt osutatud teenuste eest käibemaksu suuruseks ligi 282 000 eurot, millest me sisseostetavate teenuste eest maksime ligi 255 000 eurot ja täiendavalt veidi üle 26 000 euro. 20-protsendilise käibemaksu korral olnuks kogusumma ligi 457 000 eurot, millest sisseostetavate teenuste maksumus olnuks 255 000 ja täiendavalt tulnuks maksta ligi 202 000 eurot. Arvud näitavad, et käibemaksu tulnuks ligi 176 000 eurot rohkem maksta,” rääkis ta.

Läbi mõtlemata plaan
Suhka talu perenaise sõnul on külaliste hulk Venemaalt jäänud maapiirkondades tänavu sealse rublalanguse tõttu kaduvväikseks.

„Kriis Ukrainas, sellega kaasnenud majanduslikud mõjud ja rubla kukkumine on märgatavalt vähendanud Venemaalt saabuvate külastajate arvu Eesti majutusettevõtetes. Mullu peatus Eesti majutusettevõtetes turiste ida poolt kümme protsenti vähem kui tunamullu ning samades suurusjärkudes olid ka Värska ettevõtete näitajad,” tõdes Saar.

Tema sõnul toob hiljuti konjunktuuriinstituudis valminud uuring „Majutusteenusele kehtestatud alandatud käibemaksumäära mõju turismisektori konkurentsivõimele ja jätkusuutlikkusele” selgesti välja, et 20-protsendilise käibemaksumäära korral tõuseksid sektoris hinnad seitse protsenti ja külastajate arv kahaneks kuus protsenti ehk 180 000 inimese võrra aastas ning hinnatõus mõjutaks eelkõige regionaalseid turismiettevõtteid. „Jagan seda seisukohta,” täpsustas Saar.

Raiste-Prutt lausus, et vähemalt maal toob majutusettevõtete käibemaksumäära tõstmine esmapilgul näiva materiaalse kasu asemel tunduvalt suurema ja laiaulatuslikuma kahju. „Vaevalt on riigil valmis lahendus turismiettevõtete külastatavuse elavdamiseks maapiirkondades,” sõnas ta.

MTÜ Eesti Maaturism nõukogu Lõuna-Eesti esindaja Toomas Pärle on ka Otepääl tegutseva OÜ VeeTee Projekt juhataja. Ta ütles, et Eestisse tullakse ju ka odavuse pärast. „Käibemaksu tõstmise otsus on läbi mõtlemata. Kui käibemaks tõuseb 11 protsenti, valib turist ju järgmise, odavama sihtkoha. Maksu tõusu mõju on Lõuna-Eesti turismiettevõtjatele suurem kui Tallinnas, sest siin käib niigi vähem turiste. Selle sammu elluviimisega lõigatakse Eesti lõunapiirkond veel rohkem ära,” rääkis Pärle. Ta lisas, et riik kaotab käbemaksu tõstmisega kümme korda rohkem kui võidab.

Pärle märkis, et kui elu äärealadel käibemaksu tõusu pärast veelgi kokku kuivab, on see risk ka Eesti julgeolekule.

MTÜ Eesti Maaturism tegevjuht Raili Mengel nimetas valitsuse soovi käibemaksu tõsta väga lühinägelikuks. „Kui seda ikkagi tehakse, peab Eesti ennast väga rikkaks, sest peab siis kõigile töö kaotanutele mitmesuguseid toetusi maksma,” sõnas ta ja lisas, et MTÜ saab hinnatõusu vastu vaid rääkida ja kirjutada. „Kõik riigikogu liikmed on saanud meilt vastava kirja, kuid vaid kaks saadikut vastasid, et probleemiga tuleb tegeleda,” lausus Mengel.

Eesti Maaturismil on 288 liiget, neist kolmandik on Eesti kagunurgast.
 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 16/04/2015 11:57:34

Lisa kommentaar