Põlvamaa Mikitamäe vallavolikogu tegi hiljuti kõrval asuvale Värska vallale ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimisi. Eile kogunesid kahe seto valla ühinemiskomisjonid teist korda, et arutada, kas ja kuidas oleks võimalik leivad juba enne 2017. aasta omavalitsuste valimisi ühte kappi panna.

26. veebruaril tegi veidi vähem kui tuhande elanikuga Mikitamäe valla volikogu siinmail haruldase otsuse. Volikogu otsustas üheksa poolt- ja ühe vastuhäälega teha ettepaneku Värska (umbes 1400 elanikku) vallavolikogule algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmine. „Eesmärgiga moodustada kahe omavalitsuse üksuse põhjal üks kohaliku omavalitsuse üksus,” selgitati otsuses. Ka otsustati moodustada Mikitamäe valla seisukohtade väljatöötamiseks ja ühinemisläbirääkimiste pidamiseks komisjon, kuhu kuuluvad vallavanem, volikogu esimees ja aseesimees ning kaks volikogu liiget.

Mullu oktoobris peetud Seto Kongressil otsustati toetada ühtse Setomaa omavalitsuse (lisaks Mikitamäele ja Värskale asuvad ajaloolisel Setomaal ka Meremäe ja Misso vald Võrumaal) loomist. Värska vallavolikogu esimees Vello Saar märkis toona LõunaLehele, et ei ole õige oodata, et Setomaa vallad ühinevad ühekorraga. „Pigem on see ikka protsess ning arvan, et liikumine peaks toimuma kaalutletult ehk siis tasa ja targu,“ sõnas ta.

LõunaLeht kirjutas juba toona, et Värska ja Mikitamäe vald on kasutamas siseministeeriumi määratud ekspertide abi, kes tegid analüüse ning tõid välja olulise, millised arengud on ühisvallal ees ootamas. Samuti nõustati volikogu ja vallavalitsuse liikmeid üleskerkivates küsimustes. Vello Saar märkis siis, et kokkulepitud ajakava järgi oli kavas jõuda aasta lõpuks arusaamisele, kas Värskal on mõtet teha või Mikitamäelt oodata ühinemisettepanekut.

Ettepanek sai veebruaris Mikitamäe poolt tehtud ja 12. märtsil andis Värska läbirääkimiste alustamiseks jaatava vastuse. Kahe valla ühinemiskomisjonid said esimest korda kokku möödunud kolmapäeval ja kuna oli otsustatud, et läbirääkimistega ei venitata, siis teist korda juba eile. Kui ühinemislepingu koostamiseks moodustatud komisjon on oma töö teinud, korraldatakse lepingu tutvustamiseks rahvakoosolekuid ja rahvahääletus. Alles seejärel pannakse ühinemisleping mõlema valla volikogus hääletusele. Kavas on mitte oodata 2017. aasta valimisteni, vaid lasta uuel ühendvallal sündida erakorraliste valimiste teel.

Ühinemise korral moodustuks umbes 2400 elanikuga ja 292 ruutkilomeetrit suur (pindalalt suurem kui kõrval asuv Põlva maakonna suurimaid omavalitsusi Räpina vald) Setomaa omavalitsus.

„Eilsel (teisipäevasel – toim) kohtumisel olid Tallinna ülikooli eksperdid, kellel on tehtud ühinemislepingu põhi. Arutusel olid mõned suuremad teemad: haridus, huviharidus, sotsiaalteemad, noorsootöö,” selgitas Mikitamäe vallavolikogu esimees ja valla ühinemiskomisjoni liige Imre Liivago LõunaLehele, mida sel nädalal ühinemisläbirääkimistel arutati. „Järjest teemade kaupa võtame punkte läbi. Mingiks ajaks saame ühinemislepingu projekti kokku, siis tuleb selle tutvustamine rahvale ja rahvahääletus.”

Millal võiks ühinemislepingu projekt valmida?

„Kui sellise tempoga läheme, et üks koosolek nädalas ja saame nelja koosolekuga hakkama, siis teoreetiliselt kuu ajaga võiks mingi eskiis valmis olla,” hindas Liivago.

Kas on võimalik, et rahvahääletuseni jõutakse juba esimesel poolaastal?

„See võib olla küll reaalne,” hindas Mikitamäe volikogu esimees. „Liigume tempokalt. Nõustajad Tallinna ülikoolist on palju abiks, neil on varasemaid kogemusi. Nad on näiteks Saaremaal ka nõustanud, oskavad näiteid tuua ja rääkida, milliseid vigu ei tohiks teha.”

Imre Liivago hindas, et ühinemise järel ei tohiks tegelikult tavainimese jaoks midagi muutuda, ja märkis, et rahvas kartma ei peaks – ega Mikitamäe Värskaga ühinemise järel ju ära kao. Pigem suureneb ühises omavalitsuses finantseerimisvõimekus, tekib võimalus vähendada valdkondade dubleerimist ja n-ö vaadata pilti suuremalt. Liiatigi on kahel naabril oma ühisosa – kasvõi näiteks seto kultuuriruum ja Lämmijärve kõrval elamine – kogu aeg olnud ja kogukonnad on senigi omavahel aktiivselt suhelnud.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 26/03/2015 10:49:45