Reedel, 27. veebruaril algusega kell 16 esitlevad autorid Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas Tartus nelja hiljuti ilmavalgust näinud Setomaaga seotud raamatut.

Feodor Vanahunt. „Ilosa' ja pogana' jutu” on Seto kirävara sarja 10. raamat. Raamatu koostaja Andreas Kalkun on kokku köitnud Lõtina külast pärit jutuvestja Feodor Vanahundi pajatused.

1934. ja 1935. aastal kirjutas seto neiu Marie Podrätšikov oma sugulase Feodor Vanahundi käest üles 176 juttu ja muud pärimust. Petserimaal Lõtina külas elanud Vanahunt oli ilma ja inimesi näinud mees, kellel oli ümbruskonnas hea jutuvestja kuulsus.

Vanahundi meisterlikult pajatatud jutud, mida säilitatakse Eesti Rahvaluule Arhiivis, on žanriliselt kirevad – siin leidub nii klassikalisi legende, muistendeid, imemuinasjutte, novellmuinasjutte ja naljandeid kui ka pajatusi, moodsaid linnajutte ja anekdoote.

Arhitektuuriraamatu „Setomaa. Traditsioonilise arhitektuuri põhijooni” on koostanud MTÜ Vanaajamaja ja SA Seto Instituut.

Seto traditsioonilise taluarhitektuuri tuntuimad sümbolid on suured seto väravad, kinnised hoovid ja katmata palkhooned. Raamat õpetab märkama ja säilitama neid ja teisi iseloomulikke jooni seto taluplaneeringus ja arhitektuuris.

See pole mahukas erialane uurimus, vaid pigem käsiraamatu vormis ülevaade seto arhitektuuri põhijoontest. Raamatu eesmärk on teadvustada arhitektuurilise pärandi väärtust ning pöörata tähelepanu iseloomulikele detailidele ja võtetele, mida seto traditsioonilises arhitektuuris on kasutatud. Rikkalikud fotod ja joonised aitavad arhitektuuri põhijoontest veelgi paremini aimu saada.

Käsitööraamatu „Seto niplispits” autorid on Eeva Talts ja Reet Piiri.

Pulgapits ehk niplispits jõudis meie esiemade rõivaid ehtima 17. sajandil. Raamatus annab Eesti Rahva Muuseumi kuraator Reet Piiri ülevaate, millistel seto tekstiilidel on niplispitsi kasutatud. Kauaaegne niplispitsi õpetaja ja edendaja Eeva Talts tutvustab, kuidas seto pulgapitsi valmistada. Raamat sisaldab palju fotosid ja on heaks abimeheks igale käsitööhuvilisele.

Käsitööraamatust „Seto valgõ” leiab 25 pitsimustrit Setomaa meistrite erakogudest ja muuseumidest. Raamatu on koostanud Rieka Hõrn ja Terje Lillmaa.

Enamik mustreid on pärit Irboska muuseumist leitud Sinaida Verhoustinski pitsivihikust, milles on palju haruldasi ja peene töötlusega pitside näidiseid. On imelisi hargipitse, paelapitse ja põimpitse.

Lisaks pitsiskeemidele võib raamatust leida hulgaliselt fotosid ja teavet meistrite kohta ning lustakaid vahelugemisi käsitöö, meistrite ja pitside kohta.

„Seto valgõ“ on jätk Rieka Hõrna ja Terje Lillmaa koostatud raamatule „Seto valge pits“, mis ilmus 2000. aastal.

Setomaaga seotud raamatute esitlusõhtu korraldavad Seto Käsitüü Kogo, Seto Instituut ja Eesti Rahva Muuseum.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 27/02/2015 08:46:48