Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kaitseliidu malevapealik: olles ühtsed kodus ja läänes, ei võta meid keegi

Kaitseliidu Põlva maleva pealik major Janel Säkk asetamas pärga Põlva mälestusmärgi jalamile EV mullusel aastapäeval. Foto: KL Põlva malev

Äsja möödunud Eesti sünnipäev oli eriline selle poolest, et nii tähtpäeval kui ka kogu läinud aasta kuulsime uudiseid idanaabri militaarsammudest Ukrainas ja aeg-ajalt piiririkkumistest meil ja mujal. Rahvale on kujuneda võivas kriisiolukorras kõige lähemal kaitseliitlased. Läinud nädalal taasloomise 25. aastapäeva tähistanud kaitseliidu kagunurga kahe maleva pealikud soovitavad inimestel karlssonliku rahu säilitada ja ühte hoida. Nad tutvustavad LõunaLehe lugejatele veidi ka oma malevate tegemisi.

„Meil tasub meeles hoida, et idanaabri üks eesmärkidest on hirmu ja ärevuse külvamine piiririikides. Eestit ja Ukrainat ei saa võrrelda, Eesti on NATO ja Euroopa Liidu liikmesriik. Kõige halvema stsenaariumi käivitumise korral tulevad liitlased NATOst meile appi ja selles ei pea me kahtlema. Appitulekuks on juba konkreetsed sammud astutud: Eestis on maaväeüksused Ameerika Ühendriikidest ja Hollandi Kuningriigist, meie õhuruumi turvavad Hispaania Kuningriigi õhujõud,” edastas kaitseliidu Valgamaa maleva pealik major Tõnis Org. Ta lisas, et Kremlil võivad küll ambitsioonid olla, kuid jaksu napib. Pigem tahab Kreml oma retoorikaga segadust tekitada.

Kaitseliidu Põlva maleva pealik major Janel Säkk lisas, et Venemaal on veel NATOsse mittekuuluvaid naabreid ja Vene riigis pole olukord samuti kuigi rahulik.

„Meil tasuks juhinduda Karlssoni sõnadest „Rahu, ainult rahu!” ja ühte hoida. Kui oleme kodus ja läänes ühtsed ja kindlad, ei juhtu meiega midagi,” soovitas major Org.

Õppused tavapärase plaani alusel
Valgamaa maleva pealiku sõnul ei ole seoses sõjategevusega Ukrainas kaitseliidu väljaõppes muutusi, need jätkuvad varem kinnitatud kava kohaselt.

Põlva malev ei ole samuti õppusi tihendanud, kuid nad on hakanud tegema tihedamat koostööd politsei- ja piirivalveametiga. „Harjutame koostööd kriisi ajaks, kaitseväe reformi järel panustame regionaalsesse koostöösse, kuhu ka kaitsevägi on kaasatud,” märkis major Säkk. Ta lisas, et malev on vajaduse korral valmis vastasele vastu astuma, tagama elanikele turvalise elukeskkonna ja eluks vajaliku taristu.

Põlvamaal on idapiiri ligi 70 kilomeetrit. „Maleva ülesanne on kriisi ajal vajaduse korral politsei- ja piirivalveameti toetamine riigipiiri turvamisel,” täpsustas Põlva maleva pealik.

Kas ja kui palju on malevate liikmeskond viimasel aastal suurenenud? Major Org märkis, et kuigi Eestis on kaitseliitlaste arv viimasel aastal jõudsalt kasvanud, on Valgamaa malevas kasv viimastel aastatel jäänud stabiilseks: ligi 30 uut kaitseliitlast lisandub igal aastal.

„Valgamaa malevas on olnud ka neid, kes on leidnud töö suurematest linnadest, ja nii on nad vahetanud nii elukohta kui ka malevat,” sõnas maleva pealik, kelle sõnul on praegu malevas 470 kaitseliitlast.

Valgamaa malevas on üle 1000 liikme ehk üle kolme protsendi maakonna elanikest. Nende hulka kuuluvad kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad.

Põlva malevas on ligi 1200 liiget, neist juba üle 500 on tegevliikmed. „Inimesed on hakanud mõistma, et reaalne oht on olemas, ja nad soovivad oma panuse riigi kaitsesse anda, mis võib neile hingerahu tagada,” lausus major Säkk. Tema sõnul on kaitseliitlastel kaitsetahe praegu kindlasti suurem kui mõni aasta tagasi.

Mullust aastat nimetas Põlva maleva pealik tavaliseks väljaõppeaastaks. Kui enamik kaitseliidu malevatest on taasloodud, siis Põlva malev saab 22. märtsil 25-aastaseks. Mõni aeg tagasi sai malev endale lipu, mille õnnistamine on 6. märtsil.

Kaitsetahe senisest nähtavam
Läinud nädalal tähistas kaitseliit taasloomise 25. aastapäeva. „Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili ütles taasloomise 25. aastapäeval Järvakandis, et kaitsetahe on meie rahval alati olemas olnud, kuid muutunud julgeolekuolukord on selle teinud nähtavamaks. Mul jääb üle kindraliga nõustuda ning tõdeda, et kaitsetahe Valgamaal on suur,” lausus major Org.

Org sõnas, et kaitseliit tegutseb kriisiolukordadeks ette nähtud tegevusplaanide alusel, mille sisu pole arusaadavalt avalik teave.

Major Säkk märkis, et praegusel ajal on tunne kindlam ja turvalisem kui viis aastat tagasi, sest vabatahtlikke on rohkem, kohapeal toimuvad õppused liitlastega, maleva varustus on täienenud ning eestlased väärtustavad üha enam iseseisvust.


 



Valgamaa maleval oli ja tuleb tegus aasta
Valgamaa maleva pealiku Tõnis Oru sõnul on alanud aastal põhitähelepanu all väljaõpe, kuid jätkatakse ka taristu arendamist. Ehitushange lasketiiru ehitamiseks Valga linna lähedale Metsnikku, kus kunagi oli võõrvõimu sõjaväebaas, on välja kuulutatud ja loodetavasti hilissügisest on Metsnikus nüüdisaegne lasketiir 24 laskerajaga.

„Rõõmu teeb see, et meie inimesi märgatakse ja tunnustatakse. Tänavu sai Vabariigi Presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi maleva kaplan nooremleitnant Marko Tiirmaa (Otepää kirikuõpetaja – toim), maakonna aasta teoks tunnistati mullune Võidupüha paraad Valgas ja linn tunnustas malevat hea koostöö eest paraadi korraldamisel,” rääkis major Org . Ta lisas, et teeb sügava kummarduse kõigile vabatahtlikele panustamise ja pingutuste eest.

Mullune oli Valgamaa malevale sündmusterohke ning vastutusrikaste ülesannete täitmise aasta.

„Eelmisel aastal oli Valgamaal ka riiklikus mastaabis märgilise tähendusega tähtpäevi ja üritusi, juba mainitud Võidupüha paraadile lisaks toimus Paju lahingu 95. aastapäeva tähistamine Tõlliste vallas ning oli Eesti lipu 130. aastapäev Otepääl. Eelmist aastat võib nimetada ka unistuste ja ootuste täitumise aastaks. Juunis avati maleva rekonstrueeritud staabihoone ning uusehitisena valminud tagalakeskus,” ei varja major Org rõõmu edukast aastast.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 26/02/2015 12:41:11

Lisa kommentaar