Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Tondilossid kaovad tasapisi pildilt

Renoveeritud kortermaja Krootusel. Foto: Kõlleste vald

Hoonejäänukid nõukogude ajast riivavad silma kõikjal Eestis. Põlvamaal hakkavad „tondilossid” tasapisi kaduma. Nii näiteks on Põlva kesklinnas lammutatud vana villavabriku hoone ja eelmisel nädalal sai Krootuse külas valmis renoveeritud korterelamu.

Eelmisel nädalal avati Kõlleste vallas Krootuse küla keskuses Pärna tänavas pidulikult äsja renoveeritud kortermaja. Pärast pikki kaalutlusi otsustas maja korda teha vald ise, võttes selleks ka pangast laenu.

„Mõte maja renoveerida tekkis viis-kuus aastat tagasi Soomes elamumessil,” kommenteeris Kõlleste vallavanem Andrus Seeme. „Eks see otsus on natuke erandlik, sellepärast ka aega võttis. Meil on tore volikogu, kõik mõtlevad reaalselt.”

Enne hoone põhjalikku remonti ostis vald korterid ära. Maja renoveerimiseks kulutas vald 210 000 eurot ja vallavanema sõnul selline kulutus valla finantsilist võimekust ei vähenda.

Eesmärk pole siiski korterite müügist üks ühele raha tagasi saada, vaid pigem loodetakse, et valla tulubaas tõuseb investeeringu tulemusel kaudselt ehk tulumaksu ja tasandusmaksu näol.

Andrus Seeme sõnul oli kortermaja jäänud tühjaks, sest küttekulud olid kõrged ja maja ei pidanud sooja. Pärast renoveerimist on aga maja küttekulud ühed odavamad Põlvamaal.

Korterid müügis
Kuue korteriga maja eluruumid on praegu müügis ja Seeme usub, et kevadeks on need kõik juba täidetud. Praegu on ühte korterisse üks pere juba sisse kolinud. Kaks korterit on broneeritud.

„Hoonele on antud uus väärtus, uus elujõud. Siinkohal on see küll positiivne kogemus, et õnnestus see ellu viia,” kommenteeris Seeme.

Tühjalt seisvate hoonetega on hädas teisedki linnad-külad. Põlva vallavalitsuse ehitus- ja planeeringuosakonna juhataja Tiivi Parts nendib, et Põlvas riivavad pigem silma korrastamata elumajad, mis kuuluvad eraomanikele. Nii näiteks on kehvas seisus otse peatänavas aadressil Kesk 22 asuv tagastatud maja, mille õuepealne hoone on kokku vajunud ja aknad sisse löödud. Omanik aga elab Tallinnas.

KIKi toel lammutati villavabrik
Viletsa väljanägemisega on ka üks maja muusikakooli ja Swedbanki vahel.
Ühest tondilossist – turu taga asuvast villavabriku tootmis- ja kontorihoonest – aga sai Põlva eelmisel aastal lahti tänu KIKi toetusele. KIK eraldas lagunevate tootmishoonete lammutamiseks kogu Eesti peale pool miljonit eurot. Villavabriku lammutamiseks sai Põlva linn KIKilt 40 108 eurot, kuid päris palju pidi vald ka ise juurde panema. Näiteks tuli ümber tõsta soojustrass, mis läks läbi villavabriku kontorihoone katuse alt. Ka elektriliini asupaika tuli muuta. Enne seda tuli eraomanikult veel osta hooned koos maaga. Hoonega aga tuli midagi ette võtta, sest peale inetu väljanägemise põles see ka korduvalt.

„Tegelikult oli see omavalitsusele päris kulukas ettevõtmine,” sõnas Tiivi Parts.

Kuna Põlva linn ja vald on nüüd üks omavalitsus, siis tuleb linnast tegeleda ka väljaspool linna asuvate vanade lagunenud hoonetega. Valla territooriumil leidub neid üksjagu. Näiteks on probleemsed vanad kolhoosikeskused Peril ja Himmastes. Tännassilma külas aga hakkas üks valla kõrvaltee ääres asuv kõrvalhoone teele vajuma. Ametnikud käisid kohapeal ja said omanikuga kokkuleppele, et too ise taastab või lammutab selle ohtliku hoone.

Ka Räpinas on veel mõningaid tondilossidena mõjuvaid hooneid. Nende kõrval leiab ka positiivseid näiteid vanadele hoonetele elu taas sisse puhumisel. Vald on viimase kaheksa aasta jooksul investeerinud 50 miljonit eurot. Nii näiteks sai eelmisel aastal korda endine mõisa tall-tõllakuur, kus nüüd asub mitmesugust põnevat tegevust pakkuv loomemaja. Kolm aastat tagasi lendasid veel ka praegusest Räpina hotellist varesed läbi, kuid nüüd pakutakse seal kolme tärni majutusteenust ja võimalust einestada restoranis.

Räpina vallavanema Teet Helmi sõnul siiski mõningaid korrastamata hooneid veel leidub ja nendega järjest tegeletakse. Ükski neist aga ei kuulu omavalitsusele, vaid eraomanikele, mis teebki nendest jagusaamise keeruliseks.

Poe- ja hotelliplaan jäid katki
Üks tühjalt seisev hoone – kunagine koolimaja – asub Räpina ühel peatänaval, Tartu maanteel. Selle omanik on ASi Arke Lihatööstus tütarettevõte OÜ TK Holding. Arke juht Andres Trumm ütles, et jääb praegu vastuse võlgu, mis hoonest edasi saab. Kunagi sai hoone ostetud eesmärgiga rajada ka väiksematesse kohtadesse Arke kauplusi, aga ajad on muutunud ja nüüd müüb Arke toodangut peamiselt hulgiostjatele.

„Ei julge veksleid välja käia,” sõnas Trumm. „Ka härra Teet Helm küsib aeg-ajalt, mis hoonest saab. Nähes, kuidas Lõuna-Eesti väikelinnad tühjenevad ... Kaupluse idee on kindlasti maha maetud.”

Trummi sõnul on tegelikult detailplaneeringu järgi planeeritud hoonesse majutuskoht, aga hotellilaadse asutuse loomise idee lõppes pärast pronksiööd. Enne seda arvasid kohalikud juhid, et Räpinast hakkab läbi kulgema põhjanaabrite reisimarsruut Petseri poole ning Räpina oleks olnud hea koht vahepealseks peatuseks.

Tühjalt seisab Räpinas Pargi tänavas ka maaliline paviljon Punamütsike, mis kunagi kuulus tarbijate ühistule, praegu aga eraomanikule. Kuigi hoone on tühi, hoiab omanik paviljoni ja selle ümbrust korras.

Üheks Räpina tondilossiks julgeb vallavanem Teet Helm nimetada kiriku maadel asuvat vana vene koolimaja. Vald seda hoonet renoveerida ei saa, sest hoone ümber on maad vaid paar-kolm meetrit. Kuna EELK Räpina kogudus on ainus kogudus Eestis, kellel on oma hooldekodu, siis on olnud mõtteid pakkuda ka seda hoonet hooldekodu jaoks. Korrastamist vajab veel ka pool Räpina lossi, kuigi selle absoluutselt igas ruumis on elu sees.
 

 

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 18/12/2014 10:17:59

Lisa kommentaar