Foto: Tatjana Lind/Päästeamet

Sügise ja jahenevate ilmadega algab ka traditsiooniliselt kütteperiood. Selleks, et kütmine oleks ohutu, tuleb varakult korstnad ja ahjud üle kontrollida ning vajadusel puhastada ja parandada.

„Enne kütteperioodi algust on vajalik kogu küttesüsteem kriitilise pilguga üle vaadata – et lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ega korstnates ei oleks pragusid, kust suitsu majja tungiks. Samuti tuleb kontrollida, kas korsten pole pigitunud ja kas tahmaluugid on kindlalt kinni, kuna puhastamata korstnates ja lõõrides kogunud tahm ja nõgi võivad süttides põhjustada tulekahju. Samuti aitab puhastamine vähendada soojakadu ja pikendada küttekolde kasutusiga,” paneb päästeamet inimestele südamele.

Ühepereelamu omanik vastutab ise oma maja ohutuse eest ning tal on õigus korraldada kütteseadmete puhastamist oma äranägemisel – üksikelamu või suvila korstna võib puhastada omanik ise. Seda peab tegema vähemalt kord aastas. Korra viie aasta jooksul peab puhastama küttesüsteeme kutsetunnistusega korstnapühkija. Vastava seaduse jõustumisest möödub tänavu viis aastat, mis tähendab, et igal majaomanikul on viimane aeg lasta korsten puhastada ja küttesüsteemid üle kontrollida tunnistusega korstnapühkijal. 

Korterelamutes, ühiskasutatavates hoonetes, ettevõtete hoonetes jms peab kogu küttesüsteemi puhastama kutsetunnistusega korstnapühkija vähemalt üks kord aastas. Otstarbekas on korteriomanikel (ühistul) küttesüsteemide korrastamine leppida kokku ühele ajale, et korstnapühkijal oleks võimalik hooldada korraga kogu süsteem. Pärast hooldustöid koostab korstnapühkija akti, kus on kirjas tehtud tööd ning korstnapühkija kutsetunnistuse number. Akti peab kindlasti alles hoidma, et vajadusel tõestada nõuetele vastavat küttesüsteemide hooldamist. Korstnapühkijate kontaktandmeid saab päästeala infotelefonilt 1524 ja internetilehel www.korsten.ee. Korstnapühkija kutsetunnistust saab kontrollida kutsekoja kodulehel.

Puhastamata korstnast või katkisest kütteseadmest alguse saanud tulekahju on kütteperioodil kodudes juhtuvate tuleõnnetuste sagedaseim põhjus. Inimesed, kelle valduses olevaid küttesüsteeme ei ole puhastatud, seavad ohtu nii enda kui kaaselanikud. Sellel aastal on Lõuna-Eestis hooldamata ja rikkis kütteseadmetest, tahma süttimisest ja hooletust kütmisest alguse saanud üle 150 tulekahju.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 01/10/2014 08:37:47