Annimatsi Openile tulnud ujujatele paneb osavõtumedalid kaela võistluse ellu kutsunud nimekas ujuja ja veepallur Olav Lukin Võrumaalt. Foto: Malle Elvet

Eelmisel laupäeval Otepää lähedal Kärnjärvel toimunud 18. Annimatsi Openil hüppasid vette ujujad, kelle vanus algas 10 ja lõppes 87 aastaga.

Eelmise sajandi kuuekümnendate alguses sai Otepäält ligi 5 km kaugusele edelasse jäävast kaunist pehme veega looduslikust 6,1-hektarisest Kärnjärvest Dünamo ujujate suviste treeninglaagrite paik. Järve ehitati viie 50-meetrise ujumisraja ja hüppepukkidega ujumissillad.
18 aasta eest tulid avaveeujumiste innustaja, võrulase Olav Lukini algatusel esimest korda ühisteks meenutusteks ja ujumiseks kokku mitme põlvkonna ujujad, kelle meistrimedalid on ujumislihvi saanud sessamas Kärnjärves Annimatsi laagrites treenides.
Paljud edukad Eesti ujujad, kelle seas ka olümpiamängudele võistlema jõudnud Eve-Mai Maurer (Rooma, 1960, 22. koht 200 m rinnuliujumises), on ujumist suviti Kärnjärve basseinis harjutanud. Praegugi on noored ujujad Annimatsil laagris, mida koos haldavad Annimatsi OÜ ja Dünamo õigusjärglane Põhjakotkas.
1955. aastal Tartus Dünamos treener Voldemar Hünersoni käe all ujumistreeninguid alustanud Olav Lukin (70) sai ujumisega sinasõbraks koolieelikuna Tamula järves ujudes.
Lukinil on rohkesti mälestusi treeningutest Kärnjärves. „Ujumissilla tarvis rammiti vaiad sisse kuuekümnendate alguses. Peale 1967. aasta augustitormi oli siin ohtralt murtud puid. Neist sai palke sauna ehituseks, mille alusmüür oli juba valmis laotud. Sauna ehitasid palkmajade ehituse kogemusega mehed. Projekti tegi siis kunstiinstituudis õppinud sportlik neiu, hilisem kuulus arhitekt Meeli Truu (läks mullu augustis manalasse – ME),” mäletab Lukin, 12 Eesti rekordit ujunud mees.

Nostalgia ja kohtumisrõõm
Mitmekordse Eesti ja NSV Liidu meistri ujumises ja veepallis Olav Lukini eestvedamisel hakatigi Annimatsil korraldama igasuviseid eri põlvkondade ujujate kohtumisi.
„Nostalgia, kohtumisrõõm ja mõõduvõtt vanal armsal rajal toob rahvast kohale. Siin ei jagata kohtade järgi medaleid, kuigi ajavõtt toimub ja diplomitel saavad ujujad oma aegu näha. Viimastel aastatel on Annimatsi Openid rahvusvahelised. Siin on osalenud ujujad Austraaliast ja Venemaalt, alati on kohal Läti ujujad,“ rääkis Lukin, kes kuulus Eesti veepallurite veteranide hõbedasse EMi tiimi (2009) ja pronksitiimi (2007).
„Meenutame Openiga ka oma legendaarseid treenereid Voldemar Hünersoni, Heino Laidret, Kristjan Arusood, Peet Soosaart, Marin Olmarit. Nüüdki on siin ujumas ja toetab sponsorina meie üritust firma Kikas omanik, endine ujuja Rein Hünerson, treeneri poeg,” rääkis Lukin.

Räsitud ujumissild
Ujujail tuli tumedasse, kuid tavatult sooja, 25-kraadisesse järvevette hüpata vanalt räsitud ja kõikuvalt ujumissillalt, kus hoolimata kõpitsemistest turritas ohtlikke roostes naelu. Paari aasta eest võis hõredate laudadega sillaosa pidi pääseda mädanevate hüppepukkide juurest kuivale maale, nüüd on see sillaosa lõplikult hävinud ja vees on näha külili vajunud poste.
Noorim ujuja, kes pani end 50 meetris proovile kõikides stiilides, oli Lukini hoolealune, 10-aastane Samuel Malk. Vanim ujuja oli endine Estonia tromboonimängija, kõva ujuja, 87-aastane Peeter Hunt, kes veedab pensionipõlve oma kodukohas Mulgimaal Holstres.
Koos pereliikmetega oli Kärnjärve ääres üle 70 inimese, neist ligi 40 startis ujumisrajal. Üheskoos ujuti järve kirdeosas asuva silla juurest ka 250 meetri kaugusele, järve teise kaldani, ja tagasi. Üle järve ujunute ninna tungis ebameeldiv raipehais. „Kurram, siin on mõrrad vette lastud ja surnud kalad on sees,” jäi Lukinile tumeda vee tõttu halva nähtavusega järves, kus keskel sügavus ulatub üle 11 meetri, mõrraots pihku.
Tavaliselt sõidetakse peale Annimatsi Openit Otepää kandist üheskoos Lõuna-Eestis toimuvale avaveeujumise etapile. Tänavu olid avaveeujumise pikas ajaloos jäänud külma vee tõttu esimest korda ära kaks esimest etappi: Rõuges ja Tamulal. Seekord ootas Kärnjärves ujunuid järgmisel päeval vihma kiuste ees võiduujumine üle Saadjärve, mille võitis rekordajaga Andres Olvik.

 

 

 

 

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 24/07/2014 09:38:07