Metsavenna talu peremees Meelis Mõttus selgitab oma mõtteid energia kasutamisest tulevikus. Foto: Anti Allas

Võru maakonna esimesel energiamajanduse visiooniseminaril läinud reedel kõneldi nii energiamajanduse hetkeseisust kui ka tulevikusuundadest, kuna lähikümnendil ootavad valdkonda ees suured muutused.

Seminari peakorraldaja, Võru maavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna juhataja Anti Allas ütles, et muutused energiamajanduses on alanud ja jätkuvad. Energiakandjate kallinemist ja sellest tulenevat hinnatõusu tunnetab igaüks.
„Maailmas kasvab nõudlus energiaressursside järele, ressursirikastes piirkondades on poliitiline olukord keeruline, kohati on energiavarud muutunud poliitiliseks relvaks, fossiilsed kütused hakkavad lõppema ning energia kasutamise tehnoloogiates toimuvad suured muutused,“ loetles Allas põhjusi, miks vajab energia tootmine ja tarbimine ümberkorraldamist.
Energia valdkonna planeerimine on päevakorral ka Eestis. „Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Arengufondi, Eleringi ja EASi juhid allkirjastasid läinud kuul ühiste kavatsuste protokolli, mille eesmärk on Eesti energiamajanduse uuendamiseks vajalike uuringute, analüüside ja seirete tegemine,“ ütles Allas. „Loodame, et saame meie maakonna energiamajanduse planeerimise kogemuste ja mõtetega toeks olla üle-eestilise energiamajanduse strateegia koostamisel,“ lisas ta.
Võrumaal on viimastel aastatel lisaks puidule ka muude kütuste kasutuselevõtus esimesi samme tehtud. Kõigile on teada, et Rõuge põhikoolis on maaküte ja kooli katusel päikesepaneelid. Mitmed eramajad on üle läinud maaküttele. Setumaa valdade liit on kohalike ressursside kasutuselevõtuks moodustanud MTÜ Piiriäärne Energiaarendus. OÜ Energy Smart rajab Kurenurme 100 kW võimsusega päikeseparki,“ rääkis Allas. Kuid ometi on muutusi siiski veel napilt.

Kagu-Eestis muutusi napilt
Tartu regiooni energiaagentuuri direktor ja ekspert Martin Kikas tunnistas, et praegu ei ole kolmes Kagu-Eesti maakonnas täielikult renoveeritud ainsatki kortermaja. Täielikult renoveeritud kortermajades vähenevad aga küttekulud poole võrra.
„Kredex võtab kortermajade täielikuks renoveerimiseks taotlusi vastu veel selle aasta 30. novembrini,“ tuletas Kikas meelde, et aega toetuse taotlemiseks on veidi üle poole aasta. Ta lisas, et Tartus ja Elvas, rääkimata Põhja-Eestist, renoveeritakse kortermaju Kredexi toetusega usinalt.
Miks kagunurgas pole selle tööga algust tehtud? „Võrreldes Põhja-Eestiga on meil sooja hind veel liiga madal ja see ei motiveeri inimesi kiiremalt tegutsema. Teiseks, meie inimeste rahakott on õhuke. Renoveerimiseks tuleb ju pangast 65 protsenti laenata, milleks inimestel napib raha. Kredexi toetuse saavad renoveerijad kätte töö lõpetamise järel,“ nimetas Kikas paigalseisu olulisemad põhjused. Ta lisas, et paljud asjad on kinni inimeste mõtlemises, sest nad ei julge riskida.

MTÜ Piiriäärne Energiaarendus tegi läinud aastal Võrumaa energiatarbimise kohta uuringu. Maakonnas toodetavast puitkütusest kasutatakse oma tarbeks 45 protsenti, ülejäänu viiakse välja. Kaugküttevõrkudes kasutatakse 80 protsendi ulatuses puitkütust, eramajades on veelgi rohkem.
Maakonnas on metsa 109 700 hektaril, kus kasvab ligikaudu 26 miljonit kuupmeetrit puitu, sellest arvestuslikult on 19–22 protsenti küttepuid. Tunamullune raiemaht oli 580 390 kuupmeetrit, aastane juurdekasv on ligi 520 000 kuupmeetrit. „Kui me sama mõistlikult metsa majandamist jätkame, peaks puitu kütteks jätkuma mitmeks inimpõlveks,“ sõnas Kikas.
Elektriliinide all kasvavat võsa kasutatakse meil kütteks vähe, sest liinide alt on raiutud oksi välja vedada keeruline ja kulukas. Selle biomassi kasutamine võib kõne alla tulla puidu ja puitkütuse hinna tõustes.
„Rohtset biomassi Võrumaal ei põletata, pole kogemust ega vastavaid katlaid. Samuti on heinamaad siin väikesed ja asuvad laiali, sellest tulenevalt on toorme kättesaamine kulukas. Heinapallid vajavad säilitamiseks suuremat hoidlat ja põletamiseks vastavat katelt,“ rääkis Kikas. Läänemaal Lihulas aga põletatakse Matsalu luha heina kaugkütte katlamajas.
Sõnnikut ja läga ei kasuta me samuti veel energiaallikana, kuigi toorainet jaguks. Lähim biogaasijaam, mis kasutab toormena sõnnikut ja läga, on planeeritud Tartu külje alla.
Üleminek taastuvatele energiaallikatele on siiski loomulik, sest fossiilkütuseid ei jagu lõpmatuseni.

Kaugem tulevik päikeseenergial

Taastuvate kütuste kasutamine energiatootmisel annab Võrumaale võimaluse kütuste kättesaadavust parandada ja küttematerjal kohapeal energiaks väärindada. „See tähendab siiski mingisugust tööhõivet ja teenistust kohalikele. Teisalt, kohaliku taastuva kütuse kasutamine stabiliseerib kohapealset energia hinda,“ pakkus Kikas.
Praegu ei ole Võrumaal ühtegi elektri ja soojuse koostootmise jaama. Elektri tootmine oleks aga lisaäriks mõnele kohalikule ettevõttele, seda enam, et maakonnas on piisavalt taastuvaid allikaid, mida saaks energia tootmisel kasutada.
Allas näeb tulevikku päikseenergia kasutuselevõtus ja selle elektriks muundamisel. Päikseenergial on suur potentsiaal, kuid hetkel pidurdab rakendamist kallis tehnoloogia ja riigi energiapoliitika.
OÜ Energy Smart inseneri Tõnu Jõgi sõnul saab kaugemas tulevikus valdavaks päikeseenergia kasutamine. „Võrumaale langeb aastas kaks miljonit megavatt-tundi päikeseenergiat, millest kasutatakse imevähe. Päikeseenergia rakendamist takistab asjaolu, et me ei oska seda tõhusalt salvestada, selle viisid on veel väikese efektiivsusega ja kallid.
Maailmas on laboreid, kus töötatakse välja päikeseenergia rakendusi, neiski laborites on võtmeküsimus salvestamine,“ rääkis Jõgi.
Allas usub, et kümne aasta möödudes on vähemalt pooled maakonna kortermajad ja eramud muudetud energiasäästlikumaks. „Loodan, et käivitatud on vähemalt kaks arvestatava võimsusega elektri ja soojuse koostootmisjaama. Tahaks väga loota, et Võru linna või Võru valda on rajatud biogaasijaam. Lisaks on kerkinud veel mitu väikesema võimsusega päikeseparki ja paljudel eramutel on päikesepaneelid. Absoluutväärtuses pool eratarbijate kasutatavast elektrist toodetakse kohapeal. Viimane on päris suur katsumus, kuid mitte võimatu,“ vaatas ta tulevikku.

 

KOMMENTAAR

RAUL TOHV, Vastseliina vallavanem:
Energia kokkuhoid muutub aina tähtsamaks. Vallas on avalikke objekte, kus on tähtis energiat kokku hoida. Meil on samuti kaugküttepiirkond, mille edasiarendamises peame selguse saama, kuid praegu tuleb hoida soojatootmine selles stabiilne.
Näen elektrienergia kokkuhoiu võimalust päikese- või tuuleenergia kasutuselevõtus.

ANTTI ROOSE, SA Rõuge Energiakeskus juhatuse liige:
Alustasime taastuvenergia kasutamist juba 12 aastat tagasi energiapargi loomise ja arendamisega. Panime Rõuge põhikooli katusele päikesepaneeli, mille abil saab suvel sooja vett. Kooli köetakse maasoojuspumbaga juba 2001. aastast. Paljud eramajade omanikud on koolimaja eeskujul maja kütteprobleemi lahendanud maasoojuspumba abil.
Energeetikaküsimustega tuleb pidevalt kursis olla, sest see on väga arenev valdkond.
 

Autor: KADILY MUST
Viimati muudetud: 15/03/2012 10:14:57