Vanameistrid Jass ja Sigvard Kukk. Foto: Malle Elvet

Pühapäeva varahommikune taevas Otepää kohal tõotas 14. Tartu rattamaratoniks mõnusat vihmata sõidupäeva. Arvatust kiiremaks kujunenud võistlusel sai eliitrühmas startinud Ivo Suur parima kagueestlasena 15. koha ajaga 2.37.55.

Tund enne starti silmitses koos vanematega Sangastest stardipaika sõitnud Mati Mõttus veel vaikset melu Tehvandil. „Nelikürituse aladest on rattasõit mu lemmik. Olen jõudnud läbida 600 kilomeetrit. Pere fännab maratoni ja joodab mind stardist finišini raja ääres. Ilm on super, tahan jõuda täna nelja tunniga,“ rääkis Valgamaal autojuhiametit pidav Mõttus stardi eel. Ta lõpetas oma 14. rattamaratoni 1829. kohaga (4.10.05).

„Nelikürituse aladest käin jooksu- ja rattaüritustel. Juba kümme aastat. Täna arvan kuluvat kuus tundi,“ lausus Võrumaa juurtega IT-spets Kalmer Kärblane, kes vaagis koos tädipoja Margus Räimega sõidutaktikat.

„Lähen esimest maratoni sõitma. Kalmer ahvatles mind maratonile tulema. Käin Tartus tööle rattaga. Neljapäeval kukkusin nii haledalt asfaldile, silm sinine ja viis õmblust lõual,“ oli samuti IT-alal töötav Margus Räim maratonidebüüdiks valmis. Kärblasel kulus oma viienda, hõbemärki väärt maratoni läbimiseks 4.36.23 (2377. koht), Räim katkestas sõidu.

Pidurite kääksatused, kummide vihin rollerirajal soojendusringe tegevate ratturite rivis. Staadion täitus stardi ootajatega. Sinisel staadionikattel lõõgastus pea seljakotil Otepää lähistelt starti vändanud Raul Kinks, kes on pidanud Eesti Suusaliidu sekretäri ametit ja tegutseb nüüd sünnikohas Räpinas erafirmas Astel.

„Lähen peale kaheksa-aastast pausi taas starti. Sõidan Tallinna-kodust Räpinasse sageli läbi Otepää, siin lähistel elas veel mullu mu vanaema. Otepääl on väga hea nii ratta- kui suusatrenni teha. Võtan tänast maratoni mõnusa sõiduna,“ rääkis Kinks.

„Sõit läks OK, ilm hea, ülesmäge oli isegi kergem sõita, sest polnud ohtlikku kiirust. Kogemuste nahka läks vast kümme minutit,“ märkis 1643. maratoonarina (4.01.37) üle lõpujoone jõudnud Kinks.

„Täna lähen oma 101. maratonile. Maratonikarussellis on ka mu lapselapsed. 89 kilomeetris on mu Otepääl elav tütrepoeg Risto Peterson must palju väledam. Kaasa Endla lubas meile õhtuks aedlinnas sauna kütta,“ lükkas maratonide veteran Tõnu Odamus ratta stardikoridori.

Peterson sõitis oma kümnendal maratonil välja aja 3.23.29 ja sai 644. koha. Vanaisa Tõnul kulus rajal aega 4.09.19. Vanimate meesseenioride arvestuses tõusis Odamus tänavu vana rattahai, elvalase Kalju Kochi kõrval poodiumi teisele astmele. Kolmanda koha võttis seal sisse Põlvamaal sportimist alustanud Anti Oot.

Tempot kruvis kuiv rada

Stardilindi eest asus oma tulemust jahtima kolm sportlast: mullune võitja Tanel Kangert, kolme ala järel nelikürituse arvestuses kiireim mees Rait Pallo ning kolmekordne nelikürituse võitja ja oma esimest rattamaratoni sõitev triatleet Alma Sarapuu, kes maratonini oli kogunud kolmelt alalt enim punkte.

Kui maratonihümn Tehvandi kohal rattapidurite käginasse ja kummisahinasse sumbus, näitas termomeeter visalt vaid 11 plusskraadi, udu oli hajumas ja päike taevalaele teel.
Info rajalt: valdavalt kuiv rada eeldab sõitjailt suurt kiirust.

12,5 kilomeetri kaugusel stardist, Matu vahepunktis oodati 20 minutit peale starti esimesi sõitjaid. Esikolmikus tuiskasid murukamaralt kruusateele Tanel Kangert, Sander Masing ja Martin Loo. Ergutajad ootasid omi ja ruttasid kiirustades autodega järgmisse punkti.

Meegaste mäel ehk poolel teel ootasid võidusõitjaid nende fännid ja jootjad. Otepäält jõudis rattasadulas Meegastesse suusasprinter Peeter Kümmel.

„Siin on võistluse jälgimiseks hea koht, metsakurvist välja kihutavad ratturid on veel pikalt kruusateel näha. Ootan jookidega rajal olevat suusasportlasest poega Madis Kollot ja abikaasa Tiitu. Madis murdis suve keskel rangluu. Mulle on Otepääl Audenteses õppinud ja treeninud suusatajate emana siinne ümbrus hästi tuttav,“ rääkis Heidi Kollo.

Kaaslaste jootmise nimel loobus ise maratonisõidust Haanja rattaklubilane Ingemar Sak, kes ootas raja kõrval omi mehi. Meegasteni jõudis esikolmik taas Tanel Kangerti vedamisel, grupile oli kandadele jõudnud Caspar Austa.

Purunenud sadul kukutas konkurentsist

Palul ootas rattapublik kiireimaid 66,3. kilomeetri vahefinišisse jõudvaid rattureid. Pühajärve puhkpilliorkester eesotsas rattarallisid sõitva dirigendi Arno Antoniga ootas stardivalmilt nagu söögilaudade taga olevad teenindajadki rajalt tulejaid.

„Mina olen toeks isa Tarmo Mõttusele. Raja ääres on Haanja rattaklubi sõitjaid jootmas ka mu ema,“ kostis Palul rattureid oodanud Mari-Liis Mõttus.

„Täna pean olema pealtvaataja. Murdsin hiljutisel Elva maratonil reieluu,“ astus Tallinnas elav Urmas Ild Palul kahe kepi toel raja äärde, et kaeda rattaässade ja sõprade sõitu.

„Mina hoian pöialt Tanel Kangertile ja oma mehele Toomas Pindisele,“ sõnas Palu punkti jõudnud võrulanna Tiina Pindis, kui vahefinišisse oli jõudmas kolmene „jooksikute“ rühm. (Toomas Pindise kümnes maraton andis talle ajaks 3.36.34.)

Palul sihtis Kuutsemäe-poolset rajakurvi ka põline rattatreener Rein Kirsipuu. Rajal tegi oma sõitu tema rattalegendist poeg Jaan Kirsipuu. „Täna on võrdselt head šansid võita nii Tanel Kangertil kui ka terava jalaga Martin Lool,“ mõtiskles Kirsipuu.

Vaevalt oli ta lause lõpetanud, kui üle Palu välja kajas maratoni raadiomehe Madis Kivilo erutatud hääl, et uudised on kurvad. Martin Lool oli just purunenud sadul ja ta jäi konkurentidest enam kui minutiga maha. Palul sai vahefiniši võidu Elva rattur Caspar Austa.

Kiire lõpp

Et võistlus tuleb arvatust kiirem, räägiti juba stardi eel. Ajad vahepunktides veensid, et kavajärgne võitja finiš kell 12.50 lendab uperpalli.

Poole kaheteistkümneks oli rajalt tulnud tsikkel finišijoone ületanud. Tanel Kangert jõudis sihile 20 minutit kavast varem. Nii jäi paljudel nägemata, kuidas 14. Tartu rattamaratoni võitja enne lõpujoont rahulikult sadulast ronis ja üles tõstetud esirattaga jalgratta jalgsi üle lõpujoone lükkas.

Tema selja taga oli tükk tühja maad. Ligi minutilise edumaa Austa (2.31.33) ees välja vändanud Kangert (2.30.47) tõusis teist aastat järjest Tartu maratoni võitjana poodiumi kõrgemale astmele. Kolmandaks kihutas end tänavusel rajal Sander Maasing (2.35.43).
Palult oli südi sõitu teinud neljandana lõpetanud Allan Oras, kes jättis viimastel kilomeetritel selja taha viiendaks jäänud Martin Loo.

„Adrenaliin sai minust stardis olles jagu. Võtsin võidumõtted pähe ja pingutasin täna selle nimel,“ rõõmustas Kangert oma teise Tartu maratoni võidu üle.

„Hommikul startides ei uskunud ma, et tulen täna kolme hulka. Suurepärane ilm soosis head sõitu. Pingutasin rajal tulemuse nimel üsna kõvasti. Lõpus oli päris raske. Finišis ootas mind poeg Joonatan koos emaga. Mu teine koht täna on väga hea,“ jutustas Caspar Austa.

Naistest sõitis kiireima ajaga maratoni Maaris Meier (2.52.58, üldarvestuses 118. koht).

„Tänane sõit oli hea ilma tõttu üsna mõnus. Eelmisel aastal oli porimaraton. Minu tänane viies koht kindlustas mulle nelikürituse üldvõidu,“ rääkis Värskas sportimist alustanud Signe Parm.

„Oleme Võrus Kuperjanovis kolleegid. Mulle oli see kolmas maraton,“ sõnas kaaslasest, otepäälasest Hardi Heinsarist (3.19.20) pisut varem lõpetanud Põlvamaa mees Rivo Aavel (681. koht, 3.18.03).

Ajakirjanik Priit Pulleritsu (3.23.25) näole tõi rahulolu tema kiireim rattamaraton. Tartus kasvanud August Tillo, üks seitsmest Liibanonis olnud ratturist, läbis oma kaheksanda maratoni 3.10.10ga.

Eesti triatloniliidu presidendile Lembit Pallasele (976. koht, 3.36.37) lõppes kuldmärki väärt kümnes Tartu rattamaraton rangluumurruga. Vasak rangluu murdus kogenud sportlasel seitse kilomeetrit enne finišit kukkudes.

Et rattureid oli tänavu pikal rajal koguni 2955, nende seas 163 naist, naasid Lõuna-Eesti reljeefselt maastikurajalt, kus maraton kulges mööda murukamaraid, metsa- ja kruusateid, justkui konveierlindilt. Mõned porisemad kui teised, märgatavast väsimusest hoolimata silmad säramas.
„Võrratu ilm, eelmise aasta porise rajaga kõrvutades suisa hea rada,“ ronis Elvas heatujuliselt sadulast Kanepis perearstina töötav Vaike Meesak. „Teen kaasa kõigil neljal alal. Rõhutan patsientidele, et käige nii minu sõnade kui tegude järgi. Naudin sõites mõõdukalt rahulikku tempot, liikumisrõõmu,“ märkis oma kuuenda rattamaratoni sõitnud Meesak (2915., naistest 149., aeg 5.49.53).

Kaks minutit Kanepi tohtrist varem oli pärale jõudnud rajal pilke köitnud kahemehesõiduk, mis kokku pandud Hawaii Expressis. Sellel vändanud tandemi liige Alvar Sinisalu nentis, et pedaalid purunesid 13 kilomeetrit enne lõppu.

Koos isaga jõudis 40 kilomeetri rajalt Elvasse võistluste noorim, 8-aastane Richard Viherpuu. „Eks koos oli kergem ja rasketest kohtadest saime koos jagu,“ tunnustas isa Hannes poega.

„Maraton oli mõnus! Minu neljas rattamaraton,“ kostis Aakres elav Getter Laul peale 40 kilomeetri läbimist.

Lühema maratoni võttis rataste alla 1937 maratoonlast. Nende seas ka Valga meer Kalev Härk, Tartu meer Urmas Kruuse, Tartu abilinnapea Raimond Tamm, Tartu maakohtu kohtunik Donald Kiidjärv jt.

14. rattamaraton, millel nautis maratonirõõme 6181 suurt ja väikest ratturit, lõppes lustakalt, kui 89 kilomeetri rajalt saabus viimasena sõitnud tartlane, korstnapühkija mundris mees.


Kiireimad kagueestlased

Valgamaa
15. Ivo Suur (11. maraton) 2.37.55 (ME – eliitrühm)
157. Anti Arak (11.) 2.57.57
218. Ever Sinisalu (6.) 3.03.15

1809. (42. naine) Merilin Treu (2.) 4.09.13
2455. (85.) Egle Teder (1.) 4.41.00
2810. (98.) Laura Tiirmaa (3.) 4.53.19

Võrumaa
52. Viljar Kannimäe (11.) 2.45.27 (ME)
69. Tarmo Mõttus (5.) 2.48.16
142. Taavi Kannimäe (3.) 2.56.13 (ME)

1459. (28.) Kadri Lehtme (4.) 3.54.40

Põlvamaa
33. Priit Tuisk (13.) 2.43.48
41. Sten Saarnits (7.) 2.44.59
158. Sander Linnus (2.) 2.58.00

2915. (149.) Vaike Meesak 5.49.53 (6.)

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 12/10/2011 14:12:23