Helin Liiv (taamal vasakul) Tartu kevadlaadal isetehtud loomakujulisi istepatju müümas. Foto: erakogu

Projekt „Käsitööga tööle 2” annab töötutele võimaluse leida elus täiesti uus tee ning olla iseenda ja oma aja peremees, tehes samas seda, milleks on kõige rohkem oskusi.

Maaelu üheks suuremaks miinuseks on tööpuudus. See tähendab, et paljud inimesed käivad olude sunnil palgatööl, mis neile ehk väga ei meeldi, või konutavad niisama.

Projektiga „Käsitööga tööle 2” soovitaksegi innustada inimesi tööturule naasma ning päris oma ettevõtet looma. Projekti käigus pakutakse selleks vajalikke teadmisi ja oskusi käsitöö, ettevõtluse ja internetiturunduse vallas.

Loomulikult jääb õhku küsimus, kas väikeettevõtlus end üldse ära tasub. Setomaale Vana Jüri seebikoja ja -poe rajanud Silver Hüdsi sõnul oleneb kõik sellest, millised on inimese soovid.

„Küsimus on alati see, kas tahetakse rikkaks saada või tahetakse ära elada. Mina näiteks tahan ära elada ja tänu oma seebipoele on see võimalik,” lausus Hüdsi.

Kui Hüdsi jõudis ajapikku ise selleni, mida ta teha tahaks ja mis oleks tema nišš ning väljund, siis igaühel ei pruugi see nii ladusalt minna.

Selle jaoks ongi Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia inimesed töötanud välja projekti „Käsitööga tööle 2”. Mõte on aidata inimesel oma käsitööoskuste põhjal välja arendada päris oma toode ning seda ka turustada.

Projektijuht Kadri Jäätma usub, et väikeettevõtlusega on võimalik läbi lüüa, kuid selleks peab olema väga hea idee, palju usku ja töötahet.

„Seetõttu on eesmärgiks siiski tulevaste ettevõtjate koolitus ja sellepärast me otsimegi peaasjalikult ettevõtlikke inimesi enda projekti,” sõnas Jäätma.

Tööl tuleb olla 24/7
„Käsitööga tööle” projekti üheksakuulise koolitustsükli on varem läbinud kaks gruppi: 127 inimest kuuest piirkonnast (Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Viljandi, Võru). Neist nii mõnigi on loonud ka oma ettevõtte.

Jäätma sõnul on Võrumaa üks säravamaid pärle Võru grupi esimese lennu lõpetaja Ahti Parijõgi, kes teeb tekstiilikunstnikele ja käsitöölistele puidust tarvikuid.

Parijõgi, kes on loonud oma firma OÜ Sujur, saades selleks toetust ka EASilt, ütles, et idee andis temaga samas grupis olnud naiste kurtmine käsitöötarvikute puuduse üle.

Nüüd ütleb Parijõgi, et Sujur annab talle enamiku sissetulekust, firmaga tegelemine võtab aga ka põhiosa ajast. Mees rõhutas, et kui tegeled oma ettevõttega, siis tuleb tööl olla 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas.

Nii soovitabki Parijõgi „Käsitööga tööle 2” projekti ainult neile inimestele, kes tunnevad vajadust ise otsustada. „Kui inimesele sobib ikkagi palgatöö ja talle on oluline, et ta saab kellast kellani tööl käia, siis tuleks palgatööd edasi teha,” sõnas Parijõgi.

Teha tuleb midagi uut
Jäätma rõhutas, et projektis osalejatelt eeldatakse käsitööoskust. „Meie koolituse eesmärk on tootearendus,” ütles Jäätma.

Tema sõnul ongi üks osa õppest tutvumine oma piirkonna käsitööpärimuse ja traditsioonidega. „Ei ole mõistlik kopeerida juba tehtut, vaid leida see oma ja tõeline,” selgitas projektijuht.

„Meie esimese projekti puudus oli see, et seal polnud ettevõtlusõpet, tootearendus ei olnud ka peamine,” sõnas Jäätma. „Seepärast lisasime uude projekti ettevõtlusõppe ja äriplaani kirjutamise ning käsitöös suunasime peamise rõhu tootearendusele.”

Võib-olla just sellepärast ei ole nende 23 inimese seast, kes on juba koolituse läbi teinud, palju edukalt oma ettevõttega tegelevaid näiteid tuua. Jäätma tunnistas, et palju on ka neid, kes on pärast projekti lõppu palgatööle läinud.

Näiteks võrulanna Helin Liiv töötab praegu õpetajana, ent tegeleb samas edasi oma ettevõtmisega: teeb loomakujulisi istepatju. Jah, kõik need toredad ämblikute ja teiste loomade kujulised istumispadjad, mida oleme ilmselt ühel või teisel laadal näinud, on Liivi tehtud.

Naise sõnul andis projektis osalemine talle juurde uusi tutvusi ning palju julgust oma ideed arendada ja sellega avalikkuse ette tulla.

„Käsitööga tööle 2” projektis osaleja peab olema töötu või väikelapse vanem, kes ei saa enam emapalka. Projektis osalemine on tasuta ning kaugemalt tulijatele hüvitatakse ka sõidukulud.
 

Autor: MIRJAM NUTOV
Viimati muudetud: 11/08/2011 11:13:40