Kui küsida suvaliselt tartlaselt, kes istus möödunud sajandi kahekümnendail-kolmekümnendail aastail Tartu linnapea toolil, on vastuseks nõutu pearaputus.

Ometi on 14 aastat, 1920–1934, Tartu linnapeana töötanud Karl Luik üks kauem Eestis ametis olnud linnapeadest.

Näitus Luige eluteest

Tartu linnamuuseumis on Karl Luige surma-aastapäevaks kokku pandud väga sisukas ekspositsioon, mis tutvustab tema elu ja mitmekülgset tegevust pikaajalisel linna juhtimisel.

Linnamuuseumi näitustesaal oli näituse avamise päeval linlastest tulvil, kohal olid ka praegused Tartu abilinnapead. Luike meenutasid tema tütar Astrid Kaalep, väimees, literaat Ain Kaalep ja Tartusse sõitnud lapselapsed, samuti tema kunagised õpilased.

Näituse kuraatori Aime Kärneri sõnul sai väljapanek koostatud lühikese ajaga. «Panin näituse kildhaaval kokku materjalidest, mille leidsin arhiividest ja kogusin Luige sugulastelt ja tuttavatelt,» kirjeldas ta.

Kärner tänas kõiki kohalolnud Karl Luige sugulasi. «Suureks abiks oli mulle Luige tütar Astrid Kaalep,» ütles ta.

Stendidel on vanade fotode, skeemide, sugupuu, koltunud dokumentide ning Luige ja tema ajastu esemete kaudu kajastatud Valgamaal Koikküla vallas 1883. aasta juulis taluperes sündinud Karl Julius Luige elutee ja töö Tartu koolinõunikuna, kauaaegse linnapeana, hiljem abilinnapea ja haridusosakonna juhatajana.

Ekspositsiooni fotodelt vaatab vastu kindla silmavaatega härrasmehelik mees, kelle poisiiga ja noorus möödusid õppides Lõuna-Eestis Koikküla vallakoolis ning Karula ja Rõuge kihelkonnakoolis. Erksa vaimuga Luige õpingutele Treffneri eragümnaasiumis järgnes lõpueksamite sooritamine Peterburis.
Tartu ülikoolis füüsika-matemaatika õpetajaks õppinud Luik töötas esmalt õpetajana Valgas ja Võrus, hiljem Võru haridusnõunikuna ja maavalitsuse haridusosakonna juhatajana. Luik kuulus ka EÜS-i.

Vaikse huumoriga mees

Aastail 1920–1934 juhtis Karl Luik Tartu linna elu. Teda tundnud inimesed on talletanud meeri oma meenutustesse väga sõbraliku, lihtsa olemise ja vaikse huumoriga mehena. Ühe tema teenena tõstetakse esile tsaariaegse altkäemaksu võtmise kombe väljajuurimist ametnike seast.

Luige ametiajal algas Tartus bussiliiklus, mahapõlenud Emajõe silla kohale ehitati Vabadussild, kerkis koolimaju, võeti kasutusele linna vapp ja punavalge lipp. Oluliselt enam pöörati tähelepanu hoolekande tegevusele.

Samuti algas Veeriku ja Tähtvere linnaosa rajamine, neisse kerkisid romantilised hilisjuugendlikud elamud. Veerikul oli üks selline ka Luige enda kodumaja.

1934. aastal sai Luigest Aleksander Tõnissoni linnavalitsuses abilinnapea ja haridusosakonna juhataja. Hiljem Tartus õpetajana töötanud Karl Luik arreteeriti 1945. aasta märtsis ja saadeti viieks aastaks Tjumeni oblastisse asumisele. Luik suri märtsis 1948 Tobolskis.

Oma eelkäijate tegevusse põhjalikumalt süüvinud ekslinnapeale Andrus Ansipile oli Luik linnajuhtimisel ja koostöös volikoguga eeskujuks. «Äärmiselt inforikas ja huvitavalt kokku pandud näitus,» möönis näitust külastanud ajaloolane Mart Laar.

Tartlasi oma kodulinna ajaloos hariv näitus jääb avatuks mai lõpuni

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 07/07/2009 14:41:07