Küsitlus

Millise vahendiga algaval talvel kodus lund roogid?

Jüri Pärg astus juubelikontserdil sünnilinna publiku ette

Jüri Pärg. Foto: Mati Pakler

Sel kevadel saabus äsja 80-aastaseks saanud Jüri Pärg oma Õismäe kodust Võrru töiste mõtetega. Tulekul oli juubelikontsert. Võrumaa muuseumis on avatud näitus „Need aastad ja laulud”, kuhu oodati kõnelema ka lauljat ennast.

Lehekuu lõi kultuurimajas Kannel lahti Jüri Pärgi laul: 1. mail toimus juubelikontsert, mis hõlmas repertuaari ooperist operetini, romansist naapoli lauluni ja filmimuusikani. Kontsermeister oli Toivo Peäske, keda seob Jüri Pärgiga pikk koostöö. Kaasa tegi Võru meeskoor.

Kontserdi juhatas sisse Helmut Käsperi „Võru valss”, mis kõlas võrukeelsena CDlt „Nii oli, on ja jääb” (seade Tiit Juurikas). Esimesed avaliku esinemise lauljasammud astus Jüri Pärg 1950ndatel aastatel Võru kultuurimajas Hendrik Juurikase juhitud estraadiorkestri saatel. Avalugu oli kui tänukummardus nondele kaugetele aegadele, mil kõik oli veel ees.

Kodulähedust ja isiklikke mälestusi õhkus ka mitmest järgnevast esitusest. Pärgi kontserdikavades on oma koht Paul Elkeni loomingul. Seekord oli selleks „Pilved sõudvad” Kersti Merilaasi tekstile. Lauluga oli esile kutsutud südamesoe meenutus õpetajast, kes Siberist naasnud koolipoisi lauluande avastas ja tal muusikat õppida soovitas.

Enne sünnilinna publiku ette astumist oli Jüri Pärgil veebruari lõpus juubelikontsert Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia kammersaalis. Tolle kontserdi nõudlikust klassikakavast oli esitajal Võru jaoks valitud Šostakovitši „Kaks Krõlovi valmi” op 4 ja pala Raveli vokaaltsüklist „Don Quijote laulud”. Nii mõistukõnelised Krõlovi valmidel põhinevad laulud kui Gerard´i monoloog ooperist „Andrea Chenier” olid nõukogude ajal pikka aega kuulunud keelatud repertuaari hulka.

Kui kontserdi esimene pool sisaldas tõsisemat ja vähemtuntumat, siis teises osas sai varasemast tuttavamaid laule kuulda. Alustas Võru meeskoor, kooriga liitus solistina juubilar. Selleski oli oma tähendus: keskkoolipäevil osales Jüri Pärg Võru meeskoori töös ja esines ka solistina. Koos kooriga kõlasid Juhan Simmi „Oma saar” ja vene rahvalaul „Õhtukellad”.

Täis helli tundeid oli Hanseni „Ema süda” Tiit Juurikase seades, elureaalsust sisaldav Arne Oidi „Unustuse jõel” ning lõpuloona mõtlik Tosti „Too tagasi mulle mu rahu”. Omal valikul lisas Jüri Pärg kaks lisapala. Frank Sinatra repertuaari kuulunud „Minu tee” oli ühtlasi Jüri Pärgi tagasipilk oma elule. Ja kuulajatele maiuspalana ettekantud „Pardid ja moonid” viis tagasi aega, mil Jüri Pärg kontserdilavade ja raadioeetri kaudu laulis end tuhandete südameisse. Jüri Pärg kuulub nende väheste levilauljate hulka, kes on akadeemilise laulukoolituse saanud.

Peale eestikeelsete laulude sai laule kuulda originaalis: vene, prantsuse ja itaalia keeles. Jüri Pärg näitas end ka deklamaatorina, kui esitas katkendi Bernard Kangro luuletusest „Ma näen sind, eestlane”. See haakus eelnevalt esitatud Villem Reimanni lauluga „Vastu talve” Bernard Kangro tekstile. Meid eestlasi on süngete aegade ja saatuslike sündmuste käigus igale poole üle ilma laiali paisatud. Kõige paremini aga tunneme end kodus, on luuletuse mõte.

Laulja on säilitanud hea vormi: tema bariton kõlas jõuliselt ja varjundirikkalt, esitus oli siiras ja täis tundeid. Vastne Võru linnapea Jüri Kaver nimetas oma kuulsat nimekaimu väikelinna kroonijuveeliks.

Kultuurimaja Kannel direktor Heiki Kelp lausus: „Jüri Pärg ei ole unustanud lava, kus alustas. Talentide kojukutsumisest niipalju: ei pea ootama kutset, vaid ise tulema, nagu seda tegi juubilar.”

Laulmine pelgalt sünnilinna publikule ei ole päris täpne. Kontserdil oli laulja ande austajaid ja sõpru Tartust ja Tõrvast, kaugeim külaline koguni Austraaliast kohale lennanud. Inno Salasoo oli emigratsioonis tutvunud Jüri Pärgi isa ja õega.

„Kodulinnas on kõige raskem esineda,” tunnistas Jüri Pärg publikut tänades. „80 – see on hirmuäratav number. Kui 80-aastane julgeb tulla lavale ja seal selliseid kavu esitades häält teha, sellist naljalt ei kuule. See on haruldane mitte üksnes Eestis, vaid igal pool.”

***

Kaks päeva enne juubelikontserti oli võrulastel võimalik Jüri Pärgiga Võrumaa muuseumis näitusel (mis jääb avatuks pühapäevani) kokku saada. Sinna oli laulja kaasa võtnud filmikasseti lindistustega aastatest 1965-2011. See oli hea võimalus lauljalt ta elu ja loomingu kohta küsida.

Mis on aidanud selles eas vormi hoida?
Osalt geenid, osalt väga head õpetajad, kõrged eeskujud ja mõttetöö.

Väljaantud üheksast CDst kolmikplaat kannab pealkirja „Mis oli, on ja jääb”. Sellele lausele lisandub: ...ja millega süda rahul on. Millega jääb laulja süda rahule?
Süda ei või kunagi rahule jääda!

 


Jüri Pärg (bariton)
* Sündinud 4. aprillil 1931 Võrus
* Haridustee:
Võru Keskkool 1951;
Tallinna Muusikakool 1954;
Tallinna Riiklik Konservatoorium 1959 (mõlemad õppeasutused professor Aleksander Arderi lauluklassis);
Leningradi Riiklik Konservatoorium 1966-1968 (stažeerimine professor Jevgeni Olhovski lauluklassis).
* Töö:
teatris Estonia 1951-1958 (õpingute ajal);
teatris Vanemuine 1958-1961;
Eesti Riiklikus Filharmoonias (hilisem Eesti Kontsert) 1961-1992.
* Välja andnud üheksa CDd.
* Alates 1992. aastast suviti isakodus Võrus.

Autor: LIINA VALPER
Viimati muudetud: 05/05/2011 10:47:21

Lisa kommentaar