Muinasjutu "Punamütsike" algus kombatavas raamatus: hunt ja Punamütsike neile omaste elementidega. Lisaks kujudele loevad pimedad paralleelselt muinasjuttu ka punktkirjas ning raamatuga on kaasas helisalvestis. Foto Maarja Pakats

Kuidas lugeda Punamütsikese lugu ilma tähtedeta? Kuidas teada saada, mis juhtub Kakukesega tema teekonnal, kui seda piltidena ei näe? Ainulaadsed kombatavad raamatud jutustavad kümneid ja kümneid lugusid ning muinasjutte just neile, kes lugeda ei näe – pimedatele.

Septembri alguses külastas Põlva- ja Võrumaad ainulaadne raamatukogu, mis sisaldab pakse, pehmeid ja värvilisi raamatuid. Need on erilised käsitööna tehtud kombatavad raamatud, mis pakuvad lugemisrõõmu neile, kes seda tavalistest raamatutest ei saa.

Pimedatele, pimekurtidele, vaimupuudega, aga ka tavalastele, kel on peenomotoorikaga probleeme (raamatutegelasi saab interaktiivselt ringi liigutada ja nendega mängida), mõeldud kombatavad raamatud on tehtud selleks, et nendelgi lastel oleks lugemisrõõm, kes ei saa näiteks Grimmide värviliste piltidega muinasjutte lugeda ja kelle jaoks lehekülg raamatus on lihtsalt tavaline paber. Kombatavate raamatutega on aga põnevus ja lugemislust ka neile tagatud.

2002. aastast alates on selliste raamatute valmistamist ja levitamist eest vedanud Sülvi Sarapuu, kes koos oma tütre Kadi ja õe Astrid Järvsooga moodustab Eestis ainulaadse töörühma „Kaunis kombatav raamat”. Nende n-ö sulest on ilmunud palju kombatavaid raamatuid, ühena näiteks tõlgendus klassikalisest muinasjutust „Punamütsike”.

Kadi tutvustab seda raamatut suure elevusega – eriliseks teeb „Punamütsikese” raamatu näiteks esimesel leheküljel olev hallist plüüsitaolisest riidest hunt, mis käib leheküljelt krõpsuga lahti ja muinasjutu kohaselt magama jäädes hakkab päriselt norskama. Samuti magab hunt raamatus vanaema voodis ning neelab ka päriselt Punamütsikese ja vanaema alla – plüüsist hundikuju kõhu all on väike lukk, kust lugeja vastavad nukud õigel hetkel muinasjutus sisse saab pista.

Selline interaktiivne muinasjutt on ilmselt ka nägijale lapsele palju põnevam kui vaid juturaamat. Lisaks kombatavale jutuliinile on mittenägijatel lastel võimalik lugu jälgida pimedate punktkirja abil, mis igat lehekülge selgitab. Mõnel muinasjutul on kaasas helisalvestis – nii nimetab Sarapuu neid lausa koduteater-raamatuteks.

Punktkirjaga margid

Et viia teavet kombatavate raamatute kohta laiema avalikkuse ette, kasvas Sarapuu töörühmast välja väike mittetulundusühing Kakora, mis tegeleb laiemalt puuetega inimestele suunatud kultuuriprojektidega. MTÜ kaudu saadi toetust Kultuurkapitalilt ja sotsiaalministeeriumilt ka raamatukogu reisile Põlva- ja Võrumaale. Lisaks külastati Jõhvit ja Narvat – kogus on ka venekeelseid kombatavaid raamatuid.

Ringi reisival näitusel olid lisaks kombatavatele raamatutele põnevad margid, mida esitles Eesti pimedate raamatukogu teabejuht Priit Kasepalu. Kogus oli postmarke, aga ka postkaarte ja ümbrikke inimestest, kes ei ole näinud või on nägemise kaotanud.

Mitmetel markidel on lisaks tavakirjas tähistustele need veel sõrmedega loetavas punktkirjas. Kogu on seda erilisem, et pälvis rahvusvahelisel filateelianäitusel Estonia 2010 hõbetatud pronksmedali. Markidekogu on Põlva keskraamatukogus võimalik vaadata 18. septembrini.

Juustujaht ja ämblikuvõrk

Lisaks Sarapuu töörühmale on teisedki kombatava raamatukogu arengusse panustanud. Nii on näiteks koostööd tehtud Tallinna ülikooliga, Viljandi kultuuriakadeemiaga ja kunstiakadeemiaga. Viimase meeskond esitas rahvusvahelisele kombatavate raamatute konkursile Typhlo & Tactus omanäolise jutu „Juustujaht”, millele žürii andis eripreemia.

„Juustujaht” jutustab loo süüa otsivast hiirest, kes raamatus erinevatest lehekülgedest sõna otseses mõttes kui aukudest läbi poeb. Üks võistlustel edukas olnud Eesti kombatav raamat on veel „Ämblikuvõrk”.

Kombatavate raamatute tegemine on Sarapuu sõnul väga töömahukas, sest need on unikaalsed käsitsitöö raamatud. Nii ei ole võimalik olnud ka nende seeriatootmine nagu välismaal. Eestis on iga raamat ainulaadne eksemplar. Need on igapäevaselt saadaval Eesti pimedate raamatukogus Tallinnas. „Post liigub ringi,” ütleb Sarapuu – neid raamatuid on kõigil soovijatel võimalik endale raamatukogu kulul koju tellida.

Üksikud eksemplarid on ka Tartu muuseumides – Eesti Rahva Muuseumis või mänguasjamuuseumis.

Autor: MAARJA PAKATS
Viimati muudetud: 09/09/2010 10:08:13