Retkeks valmis. Vidrike järve kaldal. Foto Kunnar Karu

Tänavu on hea vungi sisse saanud Eesti Firmaspordi Liidu tegevjuhi Martti Soosaare ja klubi Tartu Maraton projektijuhi Kunnar Karu eestvedamisel alanud elamuslikud jalgsimatkad, mis viivad sportliku elulaadiga inimesi vähekäidud loodusradadele. Eelmisel laupäeval matkati Vidrike-Kooraste vahel ehk Truuta ürgorgu pikitud järvede ääres.

Kuigi ilmaennustus polnud loodusmatkaks just kõige sobivam, sest lisaks kõvale tuulele prognoositi jahedal päeval ka sadu, jõudis tänavuse teise elamusmatka starti Vidrike järve äärde 37 matkajat.

Elamusretk viis 32 naist ja viis meest Truuta ürgorgu, kus mõnusa metsatee äärde jäid paljud järved – Vidrike, Voki, Lambahanna, Nahajärv, Sinika järv, Liinu järv, Alopi järv, rahvasuus Oti tiikideks kutsutavad endised kalakasvatustiigid, Kooraste järv, allikaterikas Uikatsi järv, Kooraste Suurjärv, Linajärv, Kõverjärv, Mutsina järv, Palojärv.

Kuue tunniga jõudis metsaradadel valdavalt keppidega liikunud seltskond Lõuna-Eesti maalilises looduses Kanepisse. Kogu teekond Valgamaalt Vidrikelt Põlvamaale Kanepisse oli 26 km. Enamik matkateest kulges mööda Põlvamaad.

Esimene vahepeatus lühikese kruusateelõiguga alanud matkal oli poole tunni astumise järel Voki järve kaldal Vidrike puhkemaja juures. 2004. aastal filmiti siin noortefilm „Sigade revolutsioon“, mis räägib noorte elust ja mässumeelsusest kaheksakümnendate lõpuaastate Nõukogude Eestis.

Vähekäidud paikade ahvatlus
„Retk ilusas looduses Lõuna-Eesti kuppelmaastikul on suur nauding. Äsjase matkaraja lähedusse jääb 20 järve. Jõudsime matkata neist rohkem kui poolte ääres. Eestis pole kuigi palju kohti, kus on lähestikku nõnda palju imelisi järvesid. Mõnes kohas olid maasikadki juba valmis ja vahva oli, et paljukardetud sääski polnudki. Teel oli kolm peatust, grillisime ka vorste,“ nautis Põlvamaa juurtega tartlanna, Tartu Biotehnoloogiapargi projektijuht Kristel Joonasson nii aktiivset liikumist kui looduse võlu.

„Olen noorena koos vanematega käinud Otepää ja Kääriku ümbruses, kuid Otepää ja Kanepi vahele jäävate järvede ümbruses matkasin esmakordselt. See oli nii elamuslik kui tore jalaharjutus juulis ees ootavaks mägimatkaks Alpides,“ lisas Joonasson, kes mägimatkajana roninud maailma mägedel, kõrgeimaks tipuks 6190 m Island Big Nepaalis.

„See oli üks väga kihvt retk. Ilusas looduse palju järvi. Kuigi päikest polnud ja kohati tibas vihmagi, oli mõnus kõndida. Raja viimased kaks kilomeetrit mööda asfalti olid küll väsitavad. Käisin mullu ka firmaspordiliidu korraldatud 28 km Teringi raba matkal, mis algas Taagepera lossi juurest ja lõppes samas. Kooraste järve elamusretkest lugesin internetist,“ rääkis Tartus silmakliinikus tohtrina töötav Ene Kivirüüt.

Ta alustas kepikõndi tuttava kutsel kuue aasta eest. „Nüüd on kepikõndimisest saanud mulle eluviis. Olen käinud tervisespordi MMidel Eestis (Otepääl – M. E.), Tšehhimaal ja Jaapanis,“ ütles Kivirüüt.

Saksa keel Truuta ürgorus
Senistel kodustel kepikõnniradadel on ümberringi vaid eestikeelne jutuvada olnud, nüüd kuuldi Truuta ürgorus matkates ka saksa keelt. Kuna käimisretkedele tullakse kogu Eestist, Võrumaalt Virumaani, kutsusid Lõuna-Eesti loodusesse matkama tulnud tallinlased endaga kaasa ka külalise Saksamaalt. Lõuna-Saksmaa mägise looduse rüpes elav Müncheni ettevõtja Dieter Buhl polnud kitsi kiitma Lõuna-Eesti loodusilu.

Kunnar Karu meenutas, et kolme aasta eest alustas ta koos Martti Soosaarega, kes kuulus siis Eesti Kepikõnni Liitu, lühikeste, 5 km kepikõnniretkede tegemist maakondades asulate ümbruses. Paljudes kohtades oli tervislik liikumine, organiseeritud tegevused juba hoo sisse saanud ja tehti oma jalgsi- ja kepikõnnimatku. Rajad olid linnade lähedal, et oleks hõlbus tulla.

Eelmisel kevadel alustasid Karu ja Soosaar Eesti Firmaspord Liidu egiidi all pikkade retkede korraldamist. „Tahtsime teha midagi uut. 5 ja 10 km rajad jäävad lühikeseks. Kui inimene juba kuhugi kaugemale sõidab, soovib ta liikuda ja näha rohkem. Viie kilomeetri kõndimiseks ei tasu Eesti teise otsa sõita,“ tõdes Karu.

Eelmisel aastal tehtud Lahemaa maratonkäimine ja Teringi raba retk veensid, et inimesed vajavad uusi elamusi ja kogemusi. Käia kohtades, kus pole varem käidud ja kus pole tavapäraseid matkaradasid. Nii hakatigi otsima mererandasid ja tähistamata metsateid, et teha käimine atraktiivsemaks ja emotsionaalsemaks.

Enne kui Karu ja Soosaar rahva vähekäidud radadele kutsuvad, käivad nad GPS kaasas ise valitud paigad läbi. Näiteks aprilli keskel Põhja-Eestis toimunud elamusretke „17 kevadist hetke Pärispea poolsaarel“ ettevalmistuseks sumpasid nad 20. märtsil Pärispea poolsaarel lumes.

„Minu vanaisa on Otepää lähistelt pärit ja perel Käärikul suvemaja, kuid Kanepi ümbruse kaunid järved olid mullegi tundmatud. Elamusretke 20 järve maale teeb põnevaks see, et siin pole olemaski tähistatud radasid ja väga paljud inimesed pole varem oma jalga nende kaunite järvede äärde tõstnud,“ nentis Karu.

Tänavu veel kaks retke
Sellest aastast hakati retkel pikema puhkepausi ajal ka vorste grillima ja kaasas on karastavad joogid. Seekord tehti pikem peatus Kooraste Suurjärve ääres.

„Elamusmatkale stardivad kõik kaasategijad üheskoos, üks retkejuhtidest läheb nn metsikul matkarajal ees, samuti on keegi meist raja lõpus,“ tutvustas Karu. „Vajadusel aitame elamusretkele tulejatele korraldada ka transporti.“

Tänavu on kavas veel kaks pikemat käimisretke vähekäidud paikadesse. 20. ja 21. augustil on huvilistel võimalik kaasa teha kaks pikka matka Vormsi saarel, ööbitakse telkides. 26. septembril on sügisretk Nigula raba ümbrusest Pärnu laheni.

„25 km kõndimist võib küll esmalt tunduda palju, tegelikult on see mõnus koormus ja aktiivselt liikuvale erinevas eas inimesele jõukohane,“ julgustab Kristel Joonasson inimesi minema Eestimaa seninägematutesse looduskaunitesse kohtadesse pikkadele käimisretkedele.

„Kepikõnniga sina peale saanud tartlased võtavad toreda teekonna ette juba laupäeval Vastseliinast Piusa jõe kallastele,“ sõnas Ene Kivirüüt.

Autor: MALLE ELVET
Viimati muudetud: 17/06/2010 13:14:47