„Kaks...” ja „Lingvistiline mets”. Foto: erakogu

Eesti mõisate hiilgeaegadel tervitati oma külalisi pikkade alleedega. Sangaste „rukkikrahvi“ Friedrich Georg Magnus von Bergi (1845-1938) tammeallee oli ligi kolme kilomeetri pikkune, nüüd osaliselt hävinenud. Selle eripäraks oli/on ühepoolsus ja ka muu lossi ümbrus erineb Eesti mõisate (ka Kadrioru park) prantsuse stiilis parkidest: sümmeetria, mustrina kujundatud lillepeenrad, pügatud puud. Sangaste lossi park on inglise pargi stiilis, mis oli eeskuju võtnud jaapani pargist. Seda stiili iseloomustavad loomulik keskkond ja üllatused, nagu me Sangaste lossi ümbrusest ei leiagi kohe üles neljandat tiiki, alleed ja terassid on segastiilis ning kusagil omatahtsi pead tõstnud lilled jäetakse rahule. Nagu juhuslikult on lossi taga kasvama hakanud 28 m kõrgune ja 540-sentimeetrilise rinnaümbermõõduga hiigeltamm, mida rahvasuus tuntakse Peetri tammena.

Edasi loe ja vaata LõunaLehe paberväljaandest.

 

Täismahus artiklit saad lugeda LõunaLehe paberväljaandest, mis on saadaval ajalehtede müügikohtades ja maksab vaid 1.79 !

Autor: KRISTA PIIRIMÄE, kunstiajaloolane
Viimati muudetud: 13/08/2026 09:33:05