Foto: Indrek Sarapuu

(Jätan siinkohal mõistatuseks, et kas sain tasuga või tasuta, sest nagu ütles kaval nimiosaline, et pistsite küll rubla oma kirja vahele, et see pole ilus tegu, kuid aga ikkagi: miks nii vähe sel juhul?)

Olen Kiidjärvel näinud nii mõndagi. Peamiselt ikka tasuta, sest see rand, mida reklaamida väga ei tahakski, on mu jaoks olulise tähendusega. On juhtunud isegi nii, et olen ajatanud oma randatulekuid ja -minekuid valesti – tulin kord ujuma siis, kui menuetendusel oli vaheaeg ja ma muutusin kogemata kombel ise vaatamisväärsuseks, kui otse järvest tulles parfüümitatud ja esimest vaatust ajukoore vahele lahterdav publik mind kaldal sumisedes vastu võttis. Ja kui aus olla, siis püsisime mõlemad kindlas rollis – ma purustasin neljanda seina ja suundusin riietuskabiini ja sain õnneks osaks reaalusest. Neljas sein murenes.

Loodus on peamiselt tasuta. Teatri eest tuleb siiski aeg-ajalt maksta. See on õiglane.

Jah, Kiidjärve.

Kiidjärve fenomen ladus oma vundamenti palju varem, kui me arvame...

Edasi loe LõunaLehe paberväljaandest. 

 

Täismahus artiklit saad lugeda LõunaLehe paberväljaandest, mis on saadaval ajalehtede müügikohtades ja maksab vaid 1.79 !

Autor: INDREK SARAPUU
Viimati muudetud: 06/08/2026 08:34:06