Uus sabatants, kaks tantsisid ja siis hakati neile sappa võtma, nii on topeltotstega saba. Foto: Urmas Paidre

XXXIII Viljandi pärimusmuusika festival tõi juulikuu viimasel nädalavahetusel lossimägedesse ja vanalinna kokku 15 500 muusikasõpra. Kuigi üldarvult oli rahvast pisut vähem kui mullu, tuldi sel korral kohale varem ning nauditi melu kauem. Eriti rahvarohkeks kujunes laupäev, mil passialalt käis läbi suisa 11 000 inimest. Publiku vaieldamatuks lemmikuks osutus laupäeva õhtul ansambel Puuluup, kelle esinemist jälgis laululaval 8000 silmapaari.

Tänavune festival paistis silma noore publiku osakaalu märgatava kasvuga. Festivali pealik Ando Kiviberg tunneb selle üle suurt heameelt: „Festival näitas oma elujõudu ja väge, mis tuli noorest energiast. Noorte köitmine on olnud meie väga pikaaegne eesmärk ja me näeme, kuidas see töö annab järjest rohkem tulemust. Selleks, et pärimus elaks, on vaja, et see oleks noorte jaoks köitev – ma loodan, et meil õnnestub seda oma festivaliga teha,” sõnas ta. Noorte olulisust rõhutas ka festivali raames tähistatud rahvusvahelise noortelaagri Eesti ETNO väärikas 30. toimumiskord, millele oli tänavu pühendatud kogu avatseremoonia.

Festivali fookuses oli inspireeriv teema „Igaühel oma pill“, mis kutsus haruldasi instrumente kuulama ning ise käsi külge panema. Üheks erilisemaks tõmbenumbriks kujuneski Jaani kiriku kõrval avatud Pilliküla. Selles tasuta alas said kõik huvilised proovida erinevaid instrumente, alates torupillist ja karmoškast kuni hiiu kandleni välja, ning koos juhendajatega neid mängima õppida. See toetas Kivibergi mõtet, et muusikaline pärimus elab vaid siis, kui pillimänguharrastus on rahva seas küllalt levinud.

Lisaks kodumaistele lemmikutele nagu Zetod, Untsakad, Puuluup, Curly Strings, Lõõtsavägilased ja Angus, pakkus festival rikkalikku avastamisrõõmu kogu maailmast. Neljal välilaval ja kahel siselaval anti kokku 70 kontserti 55 artistilt, lisaks veel tasuta kontserdid Rohelisel laval ja Sõprade hoovis. Välisesinejad saabusid muuhulgas Mehhikost, Hiinast, Tansaaniast ja Roheneemesaartelt. Programmipealik Tarmo Noormaa sõnul oli eriline au tutvustada festivalil esmakordselt kõlavaid muusikakultuure, nagu näiteks Roheneemesaarte morna-laulustiili, Poola karaiimide või Hiina sani rahva muusikat.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 30/07/2026 08:46:45