Foto: Tõrva VV

Tõrvas kaks paisu purustanud ja hulga majapidamisi üle ujutanud veetulv oli meie mail haruldane loodusõnnetus, mis sulges liikluse, sundis kümmet inimest kodudest evakueerima ja tõi kriisi lahendama kümneid inimesi erinevatest ametkondadest. „Need on alles õied, marjad tulevad veel,” ohkab mõrult üks majaomanikke, kelle kodus seisab üleujutuse tagajärjel ees kuude, kui mitte aastatepikkune tagajärgede likvideerimine.

Eelmise neljapäeva varahommikul kell 6.15 laekus ametkondadele ärev info: Tõrva linnas on purunenud kaks paisu ning mitmed majapidamised on mõjutatud üleujutusest. Esmalt Pokardi paisu purunemise tagajärjel sai üleujutusest mõjutatud viis majapidamist ja teise, Tikste paisu, purunemise järel lisandus veel viis majapidamist, kirjeldas Tõrva vallavalitsus ennelõunal. Sündmust asusid lahendama Tõrva vallavalitsuse kriisikomisjon, päästeamet, politsei- ja piirivalveamet, kaitseliit, naiskodukaitse ja transpordiamet.

Lõuna päästekeskus andis pärastlõunal teada, et kohalik omavalitsus püüab rasketehnikaga elumajade kaitseks tammi taastada. Kokku oli üle ujutatud 400 ruutmeetrit maapinda, inimkannatanuid ei olnud. Mõjutatud ja veekahjustusi on saanud kümme majapidamist, evakueeriti samuti kümme inimest. Pinnaltpäästjad päästsid kolm inimest, kes vajasid füüsilist abi majast välja saamisega. Kümnest majast viiel olid päästekeskuse teatel suuremad kahjustused, mõnedel hoonetel on vee tõttu vajunud ka vundament. Päästjad sulgesid mõlemad Pokardi paisu juurde minevad teed ning kaardistasid drooniga üleujutatud ala. Transpordiamet korraldas liiklust teedel ja tähistas ümbersõidu. Päästjad pumpasid vett Tikste ojast Õnne jõkke kiirusega kaheksa tonni minutis. Kella 14.20 aegu lõpetati pumpamine ning päästeamet lõpetas tööd sündmuskohal.

Lõuna päästekeskuse välijuhi Sven Raua sõnul oli peamine eesmärk inimeste ohutus. „Aitasime ohustatud piirkonnast välja inimesed, kaardistasime olukorra ning rakendasime meetmed üleujutuse mõju vähendamiseks. Praeguseks on veetase stabiliseerunud ja vahetu oht möödas,“ selgitas Raud neljapäeva lõuna paiku. Sündmusele reageeriti kolmanda astme järgi. Päästetöödel osalesid Elva, Tõrva ja Valga kutselised päästjad.

Tulva ja purunenud paisu tagajärjel katkes liiklus Piima tänaval, õhtupoolikul saadi Viljandi tänava sild liiklusele avada.

Vallavalitsus teatas õhtupoolikul veel, et tegelikult jäid tammid terveks, kuid suurvesi uhtus tammide kõrvalt maapinna ära, mistõttu läks suur veekogus liikuma. Vald hoiatas varinguohu eest, palus piirkonda mitte minna ja teatas, et seal tegutsevad elektritööde spetsialistid, lisaks tegeles OÜ Tõrva Veejõud kanalisatsiooni ja veetöödega. Vald märkis ka ära, et kahjustada saanud aladel ei tohi tarbida oma salvkaevude vett. Joogivesi ja kanalisatsioon taastati neljapäeval, tööde tegijad keskendusid piirkonna kindlustamisele ja paisu taastamisele.

Reedel läksid päästjad appi keldritest vett välja pumpama, pärast hoovide tahenemist suundusid vabatahtlikud appi koristustöödele.

Hiljem selgus, et Tõrvas oli sadanud kahe päevaga 80% juulikuu keskmisest vihmanormist. Üks paistamm purunes, paisuv veehulk hakkas voolama ülevalt Tikste järve, see sai omakorda üleujutatud ning vesi hakkas ülalt lammutama Tikste tammi. See tõigi kaasa hulga elamute üleujutuse.

Majaomanikul jätkub taastamist pikaks ajaks
Üks üleujutuse ohvreid oli vanadele LõunaLehe lugejatele tuttav nimi, meie omaaegne kaasautor Hanno Valdmann, kes elab Tõrvas Viljandi tänaval – Tikste paisust allpool.

„Hommikul, kui üles tulin, siis vaatasin, et oja on üle ajanud ja aiamaa peal on vesi. Midagi hullu veel ei olnud. Vesi tõusis, aga siis hakkas taanduma,” kirjeldas Valdmann sündmusi.

Mees asus igaks juhuks toas olevaid asju põrandalt kõrgemale tõstma, kuid siis jõudsid tema ukse taha päästjad ja ajasid ta majast välja. Evakueerimist ta ei vajanud, sest suuremat ohtu polnud. Küll aga sai tõsiselt kannatada majapidamine.

„Päästjad ütlesid, et Pokardi tamm oli maha tulnud. Ja järve vesi sõi Tikste tammi. Siis mingil hetkel hakkas vesi äkki tõusma. Ja see tähendaski, et on teine tamm maha tulnud,” rääkis elanik.

Vett jõudis Valdmanni krundile korralikult. Sel esmaspäeval vaatas mees, et kõrvalhoone aknaraami alumine serv oli mudakihist hall – veetase oli seal seega olnud ligi meeter. Elumajja jõudis paarkümmend sentimeetrit vett.

„Vahepeal oli ka selline nüanss, et kui teine tamm ei olnud veel alla tulnud, siis päästest keegi ütles, et kui too peaks ka alla tulema, siis on põrgu lahti,” meenutas Valdmann neljapäeva varahommikut.

Kodust välja aetud mees jälgis sündmusi tänavalt, mis ei olnud üle ujutatud. Tagantjärele leiab mees, et õigupoolest oleks ta isegi võinud majja jääda ja asju päästa. Elekter oli välja lülitatud ja sealt ohtu polnud.

„Kass jäi mul majja sisse. Kui ma koju tagasi tulin, siis oli vait ja siis näugus. Ta oli diivanile pandud asjade varjus peidus, oli saanud šoki sellest [uputusest]. Ja teine kass tuli alles vist ülejärgmisel päeval koju,” rääkis üleujutuse ohver.

Valdmann ise juhtunust esialgu mingit vapustust ei saanud, küll aga on talle tagantjärele kohale jõudnud üleujutuse materiaalsed tagajärjed.

„Kohe samal päeval tegin kindlustusele kahjuteate. Mul reaalselt olid põrandad mudakihi all: majas sentimeetrine mudakiht ja kõrvalhoones rohkemgi, sest seal oli mudane vesi kauem peal. Järgmisel päeval sai tulla kindlustuse soovitatud firma, nemad tegid päev otsa tööd ja said põrandad puhtaks. Aga muidugi niiskus on sees. Nüüd peaks tulema kuivatus ja siis tuleb kõik põrandad üles võtta, kõrvalhoones ka. Põrandate all on niiskus ja seen tuleb sisse,” kirjeldas Hanno Valdmann.

„See epopöa jätkub,” ohkas majaomanik. „Praegu on õied alles, aga viljad mingis mõttes tulevad veel. See meeletu töö ... kõige selle asja kordategemine on väga keeruline. Lisaks on ka pool aiamaad mudakihi all.”

„Põrandad üles ja ka seinte laudise all on niiskus seintes,” jätkas ta kahjude kirjeldamist. „Ja muidugi ka seestpoolt on kõik niiskunud, tapeedid ja plaadid nende all. See on ikkagi metsik jama. Ja kõik sahtlid ... sahtlite alumised osad olid vee all, asjad tuli välja viia, osad ära visata, osasid väärtuslikumaid püüan kuivatada ja alles jätta.”

Valdmanni kodu on õnnetuste vastu kindlustatud ja ta loodab, et varakindlustus katab ka hukkaläinud tehnika. Teisipäeva hommikuks ei olnud kahjukäsitlejad veel loodusõnnetuse tagajärgi hindama jõudnud.

„Toa telekas oli kõrgemal, vana telekas oli kõrvalhoones, too uppus. Ühe muruniiduki sain välja veetud garaažist, teine uppus. Samamoodi näiteks elektrisaag uppus, kreissaag uppus. Aga need on väiksed asjad võrreldes selle elamise ja aiamaaga,” ohkas ta.

Oma kodu märjal põrandal liigub Valdmann nüüd paljajalu või plätudega, sokid niiskuksid kohe läbi. Remonti ja asjaajamist jätkub kindlasti kuudeks, võimalik, et isegi aastaks või kauemakski. Edasi – või pigem tagasi normaalsusse – tuleb liikuda sammhaaval. Majaomanikule turgatas pähe veel mitu mõru mõtet. Mööbel ja kõik asjad tuleb ju remondi ajaks ka kuhugi ladustada. Keldri asemel oli ühel hetkel tiik – moosihoidla oli trepi ülemise servani vett täis. Samamoodi oli mudast vett täis kaev ja ilmselt umbes aastapäevad ei saa seda kasutada, sest põhjavesi sai korralikult rikutud.

„See kõik on paras jama. Palju jama – ükskõik, kus suunas vaadata,” nentis Hanno Valdmann.

„Auto ka uppus – isa auto, vana Žiguli. Samal päeval tuli kõne, et üks inimene tahtis ära osta. Oli mõelnud, polnud söandanud küsida, aga siis ärkas, kui asi oli rikutud. Nüüd ta ei taha enam, sest liiga palju tööd on taastamisega. Polstrid on kõik vettinud, võib-olla on ka mootoris vett, seda ei tea veel. Taastamine on minu arvates ka mõttetu, sest Žiguli ei ole selline uunikum, see oli ikka lihtsalt rahvaauto. Et ainult mingid varuosad saabki tegelikult,” tõi mees oma majapidamisele mõeldes lõpetuseks välja veel ühe tulvavee ohvri.

***
Vallavanem: pool sajandit tagasi sõideti maanteel paadiga

Tõrva vallavanem Kalle Vister, kuidas teie üleujutusest teada saite ja millised esimesed mõtted olid?
Anti telefoniga teada kuus läbi hommikul ja siis see kodanik helistas kohe ka hädaabile.

Esimene mõte ja emotsioon oli, et tõsine lugu, mis on juhtunud, mis hakkab saama. Ootus oli, et võib-olla natuke tõmbab tagasi, saame truubi natuke lahti teha, et saaks veehulka maha, aga ei saanud, loodusele vastu ei saa.

Kuivõrd vallavalitsus selliseks õnnetuseks valmis oskas olla?
Tegelikult selles suhtes ei osanudki valmis olla. Olles ise pool aastat olnud selles ametis ja varem ei ole nende teemadega kokku puutunud. Hiljem selgus, et inimesed olid märganud, et seal üleval Pokardi paisus on veetase tõusnud, tore oleks olnud, kui nad oleksid informeerinud rohkem. Siis oleks võib-olla saanud ära hoida, aga inimesed ei tulnud selle peale, et informeerida. Ennegi on olnud tugevaid sadusid.

On teil Tõrva vallast või piirkonnast laiemalt sarnaseid juhtumeid teada?
Varem on olnud. Vist aastal 1976 oli ka hästi suur üleujutus, siis oli kogu Valga-Uulu maantee ka täiesti vee all – paatidega sõideti siin. Ja siin paar aastat tagasi on ka olnud üleujutusi, kuigi mitte selliseid, et kinnistud on väga suurelt kannatanud. Neid olukordi ikkagi on, et kinnistud on nende veekogude ääres, ojade ääres ja kui vihma rohkem tuleb, siis näiteks Õhne jõgi on ju see, mis suurvihmade korral üle kallaste läheb. Ikka neid olukord on olnud, jah.

Milline teil seal praegu seis on?
Praegu meil avariitööd käivad, taastame Tikste tammi ja püüame saada siis selliselt, et oja jookseks oma õiges sängis. Selleks AS Valmap paigaldab torud ja kui need on paigaldatud, siis saame täita ka selle teise poole, kus üks maja on, maja külg on toestatud. Selliselt, et seal vajumisi ei tohiks enam tekkida. Ja püüame siis saada selliseks tulemuse, et vähemalt jalgsi saaks sealt liikuda. Aga transpordi liikumiseks küll niipea veel luba ei saa anda.

On see päevade või nädalate küsimus?
Kui liiklusele saaks avatud, siis see on ikkagi nädalate küsimus. Nii ruttu ikka ei saa. Praegu (vestlus toimus teisipäeva hommikul – toim) nad täidavad ja toestavad ja tambivad seda kõike kinni, siis tahab loodus veel natuke seista ka, vajub veel omakorda. Ja siis tuleb mõelda, et seda katet sinna peale tekitada. Killustik või muu, aga nii ruttu liikluseks ei riski avada küll.

Kuidas on lood majapidamistega? Kümmekond oli vist neid, mis said mõjutada sellest üleujutusest?
Kümmekond oli jah, neid, mis olid vee sees. Kolmes oli olukord tõsisem, kus vesi tungis keldritesse ja eluruumidesse. Praegu kindlustusega tegeletakse ja ma tean, et ühel elamul juba, mis sai ka päris kenasti kannatada, on kindlustusega korras, täna peaksid järgmised olema, nii et praegu õnneks need kolm majapidamist olid ka kindlustatud. Võib-olla saame ka abiks ja toeks neile olla, et asjad õigesti liiguks.

Kolm kindlustatud, seitse kindlustamata ...?
Ma ei tea, kas need seitse olid kindlustamata, nemad ei saanud sellist kahju, et oleks pidanud kindlustusse pöörduma. Nad olid seotud, hoovi tuli vesi jne.

Võib eeldada, et kahju on kindlasti kümneid tuhandeid eurosid?
No kindlasti.

Mis on vallavalitsuse ja ehk ka kriisikomisjoni järgmised sammud?
Praegu kriisikomisjon enam kokku ei tule. Oleme saanud asjad liikuma, on ära kaardistatud, nüüd teeb komisjon lõpuks analüüsi, kuidas need asjad on kulgenud, ja niimoodi kaardistame ära. Otsusepõhiselt enam kokku ei tule. Keskkonnaamet ja kõik on kaasatud meil, kõik on oma seisukohad välja öelnud ja nüüd käib selline kaastöö. Nüüd pöördutakse valla poole, kui midagi vajalikku on.

Küsis VIDRIK VÕSOBERG

***
Kuidas käituda, kui üleujutus ohustab kodu?
Tõrvas toimunud ulatuslik üleujutus näitab kindlustusfirma teatel, kui kiiresti võivad tugevad vihmasajud muuta tavapärase olukorra kriisiks. Sellistes olukordades tuleb esikohale seada inimeste turvalisus ning alles seejärel hakata tegelema vara kaitsmise ja kahjude dokumenteerimisega.

„Liikuv vesi on palju ohtlikum, kui esmapilgul paistab. Kui vesi tungib hoonesse või ametiasutused annavad evakuatsioonikorralduse, tuleb seejuures lähtuda eelkõige enda ja oma lähedaste ohutusest. Vara on võimalik taastada või hüvitada, kuid inimelud on asendamatud,“ ütles If Kindlustuse varakahjude juht Lauri Nõu.

Kui üleujutuse oht on teada juba ette, tasub võimalusel viia väärtuslikumad esemed ja ohtlikud kemikaalid kõrgemale, laadida mobiiltelefonid, varuda taskulamp ning valmistuda võimalikeks elektrikatkestusteks. Vajadusel tuleb olla valmis ka kodust lahkuma.

Kui vesi on juba majja pääsenud, soovitab kindlustusfirma mitte liikuda üleujutatud piirkondades ega sõita läbi veega kaetud teede. Kui lahkumine ei ole ohutu, tuleks liikuda hoone kõrgemale korrusele või pööningule ning kutsuda abi hädaabinumbrilt 112. Võimalusel tuleks elektrivarustus välja lülitada, kuid ainult siis, kui seda saab teha ohutult.

„Pärast vee taandumist ei tasu kiirustada hoonesse sisenema enne, kui see on ohutu. Kui kahjustusi saab turvaliselt dokumenteerida, tasub need pildistada või filmida ning teha mõistlikke samme, et vältida kahju suurenemist. Kahjuteate saab esitada esimesel võimalusel,“ lisas Nõu.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 16/07/2026 08:43:44