Urmo Aava ja Silver Kütt. Foto: Karli Saul

Juba sel nädalal toimub Eesti rallispordi suursündmus WRC Delfi Rally Estonia. 16. juulil stardivad Urmo Aava ja Silver Kütt WRC2 klassis. Tegu on WRC ajaloos esmakordse nähtusega, kus ralli asutajaliikmed oma rallil ise pärast aastatepikkust pausi võistlustulle asuvad. Mehed on üle poole aasta vormi lihvinud ning tervisenäitajatel silma peal hoidnud, kuid Aava näitel pole teekond kerge olnud.

Juuli kolmandal nädalal toimub Lõuna-Eesti käänulistel teedel WRC Delfi Rally Estonia. Nelja päeva jooksul sõidavad võidu rallimaailma tipud. Varasemalt pole ühelgi WRC rallil mõne rallietapi asutajaliikmed võistlusel osalenud. Sellel aastal tehakse ajalugu ning WRC2 klassis asuvad Toyota GR Yaris Rally2 autoga võidu sõitma Rally Estonia vedurid Urmo Aava ja Silver Kütt.

Ajaloolise stardi lähenedes oli rallipaar peenhäälestuse faasis, kui treeningsaalis tehti viimaseid pingutusi. Kuigi Rally Estonia on andnud treeningutele hoogu juurde, nentis Aava, et tervisest uuesti lugupidamine algas juba varem. „Paljud arvavad, et me teadsime juba pool aastat tagasi, et osaleme rallil. Vahel on elu lihtsam, kui tundub, kuid reaalsuses oli see olukord raskem kui välja paistab. Veel eelmise aasta lõpus oli mul ohtralt tervisealaseid ohunäitajaid, mis suunasid mind end käsile võtma,” avaldas ta.

Hoiatavad märgid
Aava avaldas, et aja jooksul oli elu läinud ehk liiga mugavaks ja see viis nii füüsilise vormi kui tervisenäitajad kriitilise piirini. Näiteks trepist teisel korrusel toimuvale koosolekule minnes polnud ta tugeva hingeldamise tõttu paar minutit võimeline rääkima. „Perearsti vastuvõtul lasin vererõhku mõõta ning alumine näitaja oli 118 ja ülemine 168,” meenutas Aava ning tõi välja hirmutava seiga autoroolist. „Elan Tallinnast kaugemal ning läbin vahemaad autoga. Tundsin poole tee peal rinnus valu ja pistmist. Tekkis küsimus, kas mulle tullakse appi Tallinnast või Rakverest. Need hullud mõtted tuletasid mulle meelde, et midagi tuleb koheselt ette võtta.”

Pärast perearsti visiiti tegi Aava konkreetse sammu tervise edendamise suunas ning viskas prügikasti e-sigareti. Teine konkreetne muutus toimus reisil, kui ta veetis 21 päeva Ameerika Ühendriikides. „Esimese nädala elasin enda tavapärast elu: sõin palju, tarbisin õhtul mõõdukalt alkoholi ega sportinud. Siis aga tajusin, et pean ennast koheselt käsile võtma. Kuna olin seal üksinda enda graafiku ja aja peremees, saavutasin hea rütmi trenni ja toitumisega. Arvan, et olen üks väheseid, kes on Ameerika reisiga kaalus alla võtnud,” meenutas ta.

Tänaseks on Aava juba kuus kuud tervislikku eluviisi väärtustanud. „Muutsin oluliselt toitumist. Söön kaks korda päevas ning jätan hommikusöögi vahele. See muster ei pruugi kõikidele sobida, kuid minu puhul toimib. Õhtuti proovin enne kella kuut ära süüa. Minu kehale mõjus see hästi – uni läks paremaks, enesetunne muutus ning ka kaal langes kiiresti. Lisaks toitumisele liigun iga päev vähemalt tunni,” analüüsis ta ning tõi välja ka pahede mõõduka tarbimise. „Ma ei ole küll kõikidest pahedest loobunud, kuid tarbin kõike mõõdukalt. Näiteks alkoholi tarbimine on väga läbi mõeldud.”

Aava nendib, et olulisim otsus tervisenäitajate parandamiseks on enesejuhtimine ja distsipliin: kui tead, milliseid näitajaid tuleb enda puhul parandada, on lihtsam ka enesele kindlaks jääda.

Analüüsid tuvastavad probleemi ning kinnitavad arengut
Aava avaldas, et on poole aasta jooksul nii perearsti juures kui ka Eesti suurimas meditsiinilaboris, SYNLAB-is palju erinevaid terviseriske ennetada aitavaid ja heaolu suurendamiseks vajalikke terviseanalüüse teostanud, et olla oma näitajatega paremini kursis. Verepilt on kinnitanud, et elustiili muudatuste mõju nii tervisenäitajatele kui ka enesetundele on suur.

„Tänaseks esineb veel väikeseid kõikumisi, kuid minu terviseteekonna suund on õige Heaks näiteks on kolesterool – eelmise aasta lõpus oli kolesteroolitase liigsuur, ligikaudu 7. Toitumisharjumuste tervislikumaks muutmine ning aktiivne liikumine ja treening on aidanud saada kolesteroolinäidu lausa 4,8 peale, hetkel on see 5,1. Arst ütles, et see on ka hetkel peaaegu normaalne, kuid eesmärgiks on kolesterool hoida alla 5,” lisas ta.

Lisaks kolesteroolile on langenud ka kaal ja vererõhk. „Minu jaoks on mees ülekaaluline, kui jalatsipaelu seotakse nii, et need jäävad külje peale, sest kõht jääb ette. Mina olin täpselt selles punktis. Täna lähevad riided selga ja tunne on hea. Kuigi arst ütles, et vererõhk on nii kõrge, et pole muud võimalustki ja tuleb iga päev tablette võtta, olin jonnakas ja ei tahtnud teda uskuda. Dieedi, trenni ning õige töö- ja uneajaga on näitaja jõudnud väga lähedale ideaalile. Veidi on veel minna,” analüüsis Aava.

Mehe tervisenäitajad on silmnähtavalt paranenud, kuid ta on seadnud juba uued eesmärgid.

„Minu järgmine meesmärk ehk tervisealane eesmärk on langetada kaal 85 kilogrammini. Kuna olen 185 sentimeetrit pikk, oleks see number tehniliste näitajate mõttes ideaalne. Lisaks kaalule tahan, et kõik, mida saab verest ja kehast mõõta, oleks ideaalne. Pikk eesmärk on seda kõike säilitada – kui juba võtsin ennast käsile, siis võiks kõik olla suurepärane,” rõhutas ta.

Meestele pani Aava südamele, et tervise hävitamine tuleb ära lõpetada!

„Umbes kuus aastat süstemaatiliselt hävitasingi enda tervist. Ma eriti ei muretsenud ja olin justkui kõrvaltvaataja. Tunnetage see hetk ära ja looge muutus. Kui pole motivatsiooni ja distsipliini, siis ei muutugi midagi. Esimese sammuna soovitan pöörduda arsti juurde ja teha ära vajalikud terviseanalüüsid. Tulemuste järgi saab toimida nagu ralli ja autogagi – kui näidikud näitavad, et õlituli põleb ja temperatuur on kõrge, siis tuleb professionaali juurde pöörduda,” sõnas ta ning soovitas igapäevaselt piisavalt liikuda, magada, jälgida kriitiliselt toitumisharjumusi ja toiduvalikut ning teha teadlikud otsused pahede osas.

Kolesteroolitaset mõjutavad peamiselt elustiil, toitumine ja geneetika
SYNLAB Eesti laboriarst Anneli Raave-Sepp nentis, et Urmo Aava lugu on õpetlik ning reaktsioon halvenenud kolesterooli näitajale tuli õigel hetkel. „Kõrgenenud kolesteroolitase ei anna endast reeglina kuidagi märku ning esimeseks sümptomiks võib sageli olla infarkt või insult. Kolesteroolitase suurendab südame-veresoonkonna haiguste riski, sest toimub ateroskleroos ehk protsess, kus kolesterooli ja teiste ainete ladestunud osad moodustavad arteri sisekesta takistusi,” lisas ta.

Dr Raave-Sepa sõnul mõjutavad kolesteroolitaset peamiselt elustiil, toitumine ja geneetika. „Geenid määravad, kuidas keha kolesterooli toodab ja eemaldab ning samuti tõuseb tase vanusega. Samas tõstavad kolesterooli näiteks küllastunud rasvadest koosnevad toidud. Tähtis on ka sportimine, mis aitab langetada halba ehk LDL-kolesteroolitaset,” täpsustas ta.

Meeste puhul algab riskirühm alates 45. eluaastast ning kolesteroolitaset tuleks kontrollida iga 1-2 aasta tagant. Naiste puhul algab riskigrupp alates 55. eluaastast.

 

Autor: LL
Viimati muudetud: 17/07/2026 08:24:48