Valik maikuu lõpupoole sündmusi ajaloost, kogujaks küberneetik ja ajaloouurija Valdo Praust.

Tiibetist sai Hiina osa
75 aastat tagasi, 23. mail 1951 allkirjastasid Tiibeti võimud 17 punktist koosneva leppe Hiinaga, mille kohaselt läks Tiibet kommunistliku Hiina Rahvavabariigi koosseisu. See leping lõpetas Tiibeti-Hiina sõja ja varem iseseisvast Tiibetist sai Hiina osa. Palju tiibetlased leidsid ja leiavad tänini, et Tiibeti poolt allakirjutanutel polnud volitusi sellist lepet sõlmida, st kollaborantidena oma riiki ja iseseisvust Hiina punaokupantidele „maha müüa” (a la Eesti-N. Liidu lepped 1940. aasta juunis-juulis). Ka Dalai laama vastustas selle lepingu. Ametlikult protestisid tiibetlased selle lepingu vastu 1959. aastal, millega kommunistlik puna-Hiina luges selle leppe murtuks ja mitte enam kehtivaks, Tiibetis kehtib Hiina okupatsioonivõim aga kahjuks tänaseni.

Illusioon lõppes traagilise õnnetusega
55 aastat tagasi, 23. mail 1971 kukkus maandumisel Horvaatias Rijeka lennuväljal alla Londonist startinud Jugoslaavia lennufirma Aviogenex reisilennuk TU-134, 83 inimesega pardal. Õnnetuses hukkus 78 inimest, vaid viis inimest jäid ellu ja said mitmesuguseid vigastusi. Õnnetuse põhjustas piloteerimisviga, mis oli omakorda põhjustatud optilisest illusioonist. Nimelt oli maandumise ajal tugev paduvihm puhangulise tuulega ning läbi vihma tundus pilootidele, et lennuk on maandumisrajast kaugemal ja kõrgemal, kui tegelikult oldi ning kasutati valesid juhtumisvõtteid. Tulemuseks oli järsk maandumine, mille tekitatud löögile lennukikere vastu ei pidanud ning telikuosad murdusid sellel küljest. See pauk veel reisijaid ei tapnud, aga nagu sarnastel juhtudel tavaliselt, lõpeb selline juhtum lennukijäänuste süttimisega, sest purunevad kütusetorud ning metalli lohistamine mööda lennurada tekitab tavaliselt palju sädelust. Kuna päästemeeskondadel ei õnnestunud kiirelt lennukiuksi avada, arenes tulekahju kiirelt edasi ja reisijad põlesid lennukisse sisse.

Sahinavaba „Ameerika Hääl”
39 aastat tagasi, 23. mail 1987 lõpetati N. Liidus „Ameerika Hääle” eestikeelsete saadete segamine, mida oli tehtud regulaarselt alates 1950. aastatest (väikeste vaheperioodidega, nt Moskva olümpiamängude ajal 1980. aastal). Mäletan tänaseni suurepäraselt selle esmaspäevase päeva õhtut, kui kruttisin tavapäraselt raadiol lühilaineid, et leida sagedus, kus segamine saate kuulamist kõige vähem häirib. Oma üllatuseks avastasin, et segajaid ei ole ja ka ei tule (vahel jäid segajad hiljaks, olin pikkade aastate vältel „Ameerika Häält” kuulates ka sellega harjunud). Ehk teisisõnu olin 39 aastat tagasi tunnistajaks olukorrale, kus läbi raudse eesriide raiutud aknale sundkorras ette lükatud „pimenduskardin” oli nüüd ühe ropsuga eest kistud ... Ei kujutanud toona veel küll ette, et juba mõne aasta pärast kaob ka raudne eesriie ise tervikuna ning Eestist saab pärast poole sajandi pikkust bolševistlikku okupatsiooni taas iseseisev rahvusriik, millest me varem vaid unistasime.

Tatarlased põletasid Moskva maha
455 aastat tagasi, 24. mail 1571 tungisid krimmitatarlaste väed khaan Devlet Giray juhtimisel Moskvani välja ja süütasid linna põlema. Kolm päeva, kuni 26. maini kestnud tulekahjus põles valdav enamik Moskva linnast maha – ehk juhtus ligikaudu seesama, mis Napoleoni sõjakäigu ajal 241 aastat hiljem 1812. aastal.

Taani väinade lahing
85 aastat tagasi, 24. mail 1941 algas Teises maailmasõjas Briti ja Saksamaa laevastike vahel kolm päeva kestnud Taani väinade lahing. Raske on määrata lahingu võitjat – üldiselt ollakse seisukohal, et taktikaliselt võitis lahingu Saksamaa, strateegiliselt aga Suurbritannia. Mõlemad pooled kaotasid ühe väga väärtusliku sõjalaeva. Esmalt lasi Saksa lahingulaev Bismarck põhja Inglise lahinguristeja Hood, mille 1418 meremehest pääses vaid kolm. Hoodi tulistamise järel laeval puhkenud põleng jõudis lihtsalt kiirelt laskemoonalaoni, mis plahvatas ja murdis laeva jõuliselt pooleks (pildil), pooled aga uppusid pea hetkega.

Kaks päeva hiljem, 26. mail 1941 lasti samas lahingus põhja aga ka Saksa lahingulaev Bismarck, Saksa sõjalaevastiku Kriegsmarine üks võimsamaid laevu. Kuigi Bismarcki hakkasid Hoodi põhjalaskmise järel jälitama hulk Briti sõjalaevu, sai lahingulaevale saatuslikuks hoopiski Briti lennukikandjalt Ark Royal õhkutõusnud torpeedolennukitelt teele läkitatud torpeedod. „Vana kooli” sõjalaevana polnud Bismarckil lihtsalt piisavalt kaitserelvastust (õhutõrjet) seda tüüpi õhust lähtuvate rünnakute vastu.

Etioopia juutide evakueerimine
35 aastat tagasi, 24. mail 1991 korraldas Iisrael operatsiooni „Saalomon”, evakueerides 14 325 Etioopia juuti Iisraeli. Nad olid seal elanud üle tuhande aasta, kuid seoses Etioopias kodusõja mõõtmed võtnud rahvustevaheliste pingete teravnemisega (mis lõppes tegelikult sõjaka ja diktaatorliku Eritrea eraldumisega Etioopiast), oli nende edasine elu ja eksistents ohus. Algselt ei soovinud Etioopia president Mengistu Haile Mariam Iisraeli kavaga nõustuda, kuid USA ja rahvusvahelise üldsuse survel (sh USA presidendi George Bushi isikliku pöördumise järel) oli ta sunnitud siiski seda lubama. Operatsioon ise kestis 36 tundi ning lisaks Iisraeli õhujõudude C-130 Hercules transpordilennukitele olid sellesse hõlmatud ka Iisraeli rahvusliku lennufirma El Al'i Boeing 747-d, kokku 35 lennukit.

Kuna aega ja lennukeid oli väga vähe, olid need rahvast viimse võimaluseni puupüsti täis topitud: mõnesse lennukisse oli mahutatud isegi kuni tuhatkond inimest. Operatsioon õnnestus suurepäraselt, keegi ärasoovijatest juutidest kriisipiirkonda maha jääma ei pidanud. Iisraelil oli muuseas ka varasemast ajast sarnaste operatsioonide kogemus: 1984.-85. aastail oli samamoodi evakueeritud juute operatsioonide „Mooses” ja „Joosua” käigus. Operatsioon „Saalomon” on muuseas edukas musternäide sellest, kuidas üks endast lugupidav rahvusriik peab oma erinevaid jõude konsolideerudes minema hädaolukorras operatiivselt appi välisriikides jamasse sattunud rahvuskaaslastele. Võtame võrdluseks näiteks kõrvale Krimmi ja Abhaasia eestlaste viimaste kümnendite saatused ja vintsutused ...

Hotellitoad said pesuruumi
120 aastat tagasi sai maailmas alguse tava paigutada sanitaarplokk hotellides numbrituppa sisse. Nimelt täna 120 aastat tagasi, 24. mail 1906 avas šveitslane Cäsar Ritz Londonis omanimelise hotelli Hotel Ritz, kus igas hotellinumbris oli vannituba sees. Nimelt soovis Cäsar Ritz eristuda teistest hotellipidajatest luksuse ja mugavusega, millest tuli muuseas ka vannitoa paigutamine numbrisse sisse – varem oli need kõikides hotellides reeglina koridoris, igal korrusel vaid üks või mõni. Suuresti oli Cäsar Ritz seda tava järginud juba oma kaheksa aastat varem (1898) avatud Pariisi hotellis, kuid mitte veel nii järjekindlalt kui Londonis.

Tasapisi võtsid sealt sama tava – ehitada vannituba koos sanitaarplokiga numbrituppa sisse – üle teised hotellid üle kogu maailma. 1950.-80. aastatel sai seeläbi ka keskmise ja madalama taseme majutusasutustes hea tavaks paigutada sanitaarplokk hotellinumbrisse sisse. Tallinnas oli esimeseks seda tava järgivaks hotelliks 1934-35 ümber ehitatud Kuld Lõvi Harju tänaval, kus pärast remonti oli samuti vannituba igasse hotellinumbrisse sisse ehitatud.

70 aastat Eurovisiooni
Äsja oli Eurovisioni lauluvõistlusel auväärne 70. aasta juubel. Nimelt toimus 24. mail 1956 Šveitsis Luganos esimene Eurovisioni lauluvõistlus. Võistluse idee tuli tolleks ajaks juba kuus aastat tegutsenud Euroopa Ringhäälingute Liidult (EBU), võistluse eeskujuks võeti Itaalia siseriiklik San Remo lauluvõistlus, mis oli tolleks ajaks toimunud juba viis aastat. Ainult selle hindamissüsteem tehti ümber, nii et iga osalejariigi esindaja sai anda punkte teistele riikidele.

Esimesel lauluvõistlusel osales seitse riiki: Holland, Šveits, Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburg ja Itaalia. Osalejate vähesuse tõttu sai iga riik esitada kaks laulu, mis üsna pea (järgmistel võistlustel) aga muudeti üheks looks. Esimese Eurovisioni lauluvõistluse võitis Šveitsi lauljatar Lys Assia prantsusekeelse looga „Refrain”. Alates sellest ajast peale on Eurovisioni lauluvõistlus toimunud igal aastal, välja arvatud koroona-pandeemia aasta 2020, mil see jäi vahele. Seega on kokku toimunud 70 lauluvõistlust ning järgmisel, 2027. aastal toimub selle aasta võiduriigis Bulgaarias järgmine.

Sündis Eesti vanim spordiselts
125 aastat tagasi, 24. mail 1901 asutati jalgrattasõitjate seltsina spordiselts Kalev. Tollal oli jalgrataste arv Eestis jõudnud juba tasemeni, kus lisaks tarbesõitudele hakati siin-seal korraldama kohalikke võistlusi. Juuresolev foto (Eesti Jalgrattamuuseumi fotodest) pärineb tõenäoliselt sellest ajastust, st 19.-20. sajandi vahetusest, kui vaadata jalgratta tegumoodi.

Kennedy avaldas ambitsioonika Kuu-plaani
65 aastat tagasi, 25. mail 1961 ütles USA president John F. Kennedy esimest korda Kongressi ees oma programmilises kõnes välja Ameerika kosmoseprogrammi sihi: viia inimene Kuule ja tuua ta sealt ka elusalt tagasi. Varem olid olulised kosmose hõivamise verstapostid hõivanud N. Liit: esimene Maa tehiskaaslane (sügis 1957), esimene Kuu tagakülje pildistamine (oktoober 1959), esimene inimene kosmoses (Juri Gagarin, aprill 1961) ja esimene möödalend Veenusest (mai 1961). Nüüd pidi USA oma maailma juhtriigina olemise positsiooni tõestamiseks tegema järgmised sammud N. Liidu ees ise ja viima enne N. Liitu inimese Kuule. Külma sõja tingimustes oli ju selge, et see, kellel on oluline edumaa kosmosetehnikas, suudab saavutada ja hoida ka olulist edumaad Külmas sõjas ja strateegiliste kontinentidevaheliste rakettidega (mis on väga sarnased maailmaruumi saadetavate sondide rakettidega) teise poole alla suruda.

Nagu me nüüd teame, kiirendaski USA 1960. aastatel oma kosmoseprogramme tugevalt ja täitis edukalt selle eesmärgi juba kaheksa aastat hiljem. 1969. aasta juulis saatis USA inimese Kuule ja tegi seda muide paljukordselt kuni 1972. aastani, näidates, et see pole mitte ühekordne suur juhus. N. Liit aga ei suutnudki oma Kuu-programmi selleni välja arendada, peamiselt põhjusel, et Kuu-missiooniks sobiva võimsa raketi valmistamine tal ebaõnnestus. Järgmised poolteist aastakümmet oli kosmosevõidujooksus kord ees USA, kord N. Liit. Esimese korduvkasutatava orbitaaljaama (Saljut) tegi 1971. aasta N. Liit, edukalt toimima hakkava kosmosesüstiku aga kümme aastat hiljem, 1981. aastal USA. Pärast N. Liidu kokkuvarisemist 1991 pole muidugi kahtlust, kes kosmosevaldkonnas maailma liider on …

Luther kuulutati Maapäeval hereetikuks
505 aastat tagasi, 25. mail 1521 lõppes Püha Saksa Rooma Riigi Wormsi Maapäev keiser Karl V otsusega, millega kuulutati Martin Lutheri õpetus vääraks (hereesiaks) ning Luther ise väljaspool seadust olevaks. Luther ise oli viis nädalat varem, 17. aprillil 1521 samal maapäeval osalenud ja tutvustanud oma usureforme. On vägagi tõenäoline, et Luther oleks Maapäeva lõppemise järel kas vangistatud või hoopiski tuleriidale saadetud, kui ta 4. mail koduteel poleks „röövitud” Saksimaa kuurvürsti Frederik III poolt. Nimelt korraldas Lutheri suur austaja Frederik III teeröövliteks maskeeritud kaaskondlaste poolt Lutheri röövi, et lasta Saksamaal laiali kuulujutt, et Luther on langenud teeröövlite ohvriks ja kadunud, tõenäoliselt tapetud. Luther toodi aga „röövlite” poolt saladusekatte alla Wartburgi lossi avalikkuse eest peitu, mis tõenäoliselt päästis nii ta elu kui ka õpetuste saatuse. Wartburgi lossi peidupaika jäi Martin Luther aastaks, kasutades seda aega kasulikult ära mitmete kirjatükkide jaoks, sealhulgas Piibli tõlkimiseks kreeka keelest saksa keelde.

Alles 1522. aastal, mil Wittenbergis vallandus talurahvasõda, naasis sinna salaja ka Luther, andes usureformatsioonile talurahvasõja taustal uut hoogu. Tänu kõigele sellele lahknes ristiusust (katolikust usust) luterlus ja ka Eesti aladel kui osakesel Liivi orduriigist pöördusid juba loetud aastad hiljem linnad luterlikuks, millele hiljem järgnesid ka maapiirkonnad. Alates sellest ajast on Eesti jäänud luterlikuks maaks tänaseni, kui mitte arvestada Poolale lühikesel perioodil aastail 1582-1621 jesuiitide poolt korraldatud vastureformatsiooni.

 

Autor: VALDO PRAUST
Viimati muudetud: 28/05/2026 06:58:44