Valik maikuu keskpaiga sündmusi ajaloost, kogujaks küberneetik ja ajaloouurija Valdo Praust.

Sündis küüditamise otsus
85 aastat tagasi, 14. mail 1941 võeti N. Liidus vastu ÜK(b)P Keskkomitee ning Rahvakomissaride Nõukogu (bolševikud nimetasid oma valitsust toona niimoodi) salajane ühisotsus 1299-526CC „Sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmine kohta Balti vabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenemaalt ja Moldaaviast“. Selle kohaselt tuli N. Liidu poolt äsja okupeeritud läänealadelt arreteerida 15 532 inimest ning küüditada Siberisse nende perekonnaliikmed.

Selle otsuse põhjuseks oli N. Liidu plaan korraldada lähiajal suurrünnak Natsi-Saksamaale, milleks oli vaja, et strateegiliselt olulistel piirialadel (mis takkapihta olid alles hiljuti okupeeritud ja sundbolševiseeritud) saaks likvideeritud nn „ebausaldusväärne element” (eliit, ametnikud, ettevõtjad, haritlased), millega oleks seal välistatud võimalik vastupanu ja muu nõukogudevastane tegevus, mis oleks võinud sõja vahetut tagalat tugevalt nõrgendada. Küüditamine ise viidi läbi täpselt kuu aega hiljem, 14. juunil 1941 ning see toimus enam-vähem plaani kohaselt. Kokku küüditati N. Liidu läänealadelt umbes 200 000 inimest, sh Eestist umbes 10 000. Suurim oli küüditatute arv Lääne-Ukrainas, kust küüditati ligi 100 000 inimest.

Edasi loe LõunaLehe paberväljaandest.

 

Täismahus artiklit saad lugeda LõunaLehe paberväljaandest, mis on saadaval ajalehtede müügikohtades ja maksab vaid 1.79 !

Autor: VALDO PRAUST
Viimati muudetud: 21/05/2026 07:13:33