Foto on illustreeriv. Foto: AI

Riigikohtu värske otsus ei pannud lõplikku punkti juba 2023. aastal väidetavalt oma eksnaist salaja kaameraga jälginud Võru politseitöötaja kriminaalasjale. Nii on tekkinud olukord, kus politseinik on juba mitu aastat töölt kõrvaldatud, aga ikka pole teada, kas või millal saab ta lõplikult ametist priiks – või väga ebatõenäolisel juhul hoopiski tagasi ametipostile.

Tartu maakohus tunnistas mullu 10. jaanuaril eraviisilises jälitustegevuses süüdi praegu 47-aastase Võru politsei vanemkomissari Leo, kes juhib ametlikult 13 töötajaga osakonda, seda aga juba mitu aastat vaid tinglikult. Kohus karistas meest aasta ja kahe kuu pikkuse tingimisi vangistusega.

Maakohus leidis järgmist: 15. aprillil 2023 paigutas süüdistatav kannatanu jälgimiseks tema magamisaseme kohale videokaamera. Kaamera paigaldamist ta kannatanuga ei kooskõlastanud. Lisaks jälgis mees tema valdusesse jäänud kannatanu tahvelarvuti abil kannatanu Google’i konto kaudu viimase asukohaandmeid. Seda tegi ta 18. augustil ja 1. septembril 2023 rakenduses Google Maps ning 16. juunil, 18. augustil ja 1. septembril 2023 ning 19. veebruaril 2024 rakenduses Google Photos.

„Kirjeldatud tegevus on varjatud jälgimine, milleks süüdistataval ei olnud seaduslikku alust. Leo jälgis endise elukaaslase tegemisi, asukohta ja suhtlust kavatsetult. Süüdistuses kirjeldatud tegude kogum on eraviisiline jälitustegevus karistusseadustiku mõttes. Leo vastutust ei välista videofailide ähmasus ega see, et kannatanu avastas kaamera järgmisel ööl,” sedastas maakohus.

Leo kaitsja kaebas maakohtu otsuse edasi ringkonnakohtusse ja taotles mehe õigeksmõistmist. Ringkonnakohus tühistas mullu augustis maakohtu otsuse seoses Google’i rakenduste kaudu jälgimisega. Teise astme kohus otsustas, et tahvelarvuti kaudu jälgimises tugines maakohus ekslikult sideandmetele. Prokuratuur tegi IP-aadresside teadasaamiseks päringud Teliale ja Elisale. Sealt leidis prokuratuur, et Leo jälgis tahvelarvutis Google’i rakenduste abil kannatanut.

Ringkonnakohtu hinnangul peaks olema sideandmete säilitamine ja kasutamine kriminaalmenetluses välistatud seni, kuni regulatsioon viiakse kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Ringkonnakohus leidis seega, et kuna Leo sideandmeid säilitasid Telia ja Elisa seadusvastaselt, siis poleks maakohus tohtinud neile andmetele tugineda.

Ringkonnakohus märkis, et Leo ei kasutanud enda ütluste järgi tahvelarvutit ning muud tõendid süüdistuse väiteid ei kinnita. „Seega langeb ära etteheide kannatanu jälgimise kohta tema tahvelarvuti abil ja Google’i kontot ning tarkvararakendusi kasutades,“ leidis teise astme kohus.

Samas nõustus ringkonnakohus maakohtuga, et kaamera peitmine madratsi vahele oli seadusvastane. „Süüdistatava ja tunnistaja ütlused pole usaldusväärsed selles, et kaamerat ei paigaldatud kannatanu jälgimiseks,“ sedastas kohus.

Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid riigikohtus nii prokuratuur kui ka kaitsja.

„Kaitsja taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse osalist tühistamist, kaitsealuse õigeksmõistmist ning menetluskulude jätmist riigi kanda. Kassaator märgib, et süüdistatav ei paigaldanud kaamerat kannatanu jälgimiseks. Ta rääkis kaamerast ning selle paigaldamise soovist kannatanule ning tema tegevus ei täida eraviisilise jälitustegevuse objektiivset ega subjektiivset kuriteokoosseisu. Süüdistatava ütlusi pole kummutatud ning tema süüdiolekus tekkinud kahtlusi ei ole veenvalt kõrvaldatud. Ka ei osuta süüdistatava tegevus jälitustegevusele iseloomulikule andmete töötlemise intensiivsusele,” väitis Leo esindaja.

Riigikohus avaldas oma otsuse eelmisel nädalal. Riigikohtu hinnangul on kõik kohtuastmed üksmeelel, et kaamera abil kannatanu varjatud jälgimine on tõendatud. Samuti nõustus riigikohus, et kaameraga jälgimine täidab karistusseadustiku tunnused.

Kohus märkis, et Leol polnud kaamera paigaldamiseks kannatanu nõusolekut ning tal ei olnud seaduslikku alust täisealist kannatanut tema teadmata ja nõusolekuta varjatult jälgida. „Ühemõtteliselt on tuvastatud seegi, et kaamera abil soovis süüdistatav koguda andmeid kannatanu tegemiste kohta,“ leidis riigikohus.

Kohtukolleegium lisas, et Leo pani kaamera magamistuppa, mis on juba iseenesest intensiivne tungimine kannatanu privaatsfääri. „Kuna eesmärk oli kaamera abil muu hulgas jälgida kannatanu telefoni ekraanil toimuvat, võiks teatud tingimustel rääkida täiendavalt kannatanu sõnumisaladuse puutumatuse rikkumisest,“ leidis riigikohus.

Sideandmete osas otsustas kolmanda astme kohus, et varasemas menetluses ega kummagi astme kohtus ei tõstatanud kumbki pool küsimust, kas need tõendid on lubamatud. Riigikohtu hinnangul polnud aus ja õiglane mitte anda osapooltele võimalust väljendada tõendi lubatavuse kohta arvamust. Riigikohus saatis selle punkti tagasi ringkonnakohtusse, et anda tõendite lubatavusele uus hinnang.

„Prokuratuuri kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt, kaitsja kassatsioon jääb rahuldamata,” märkis riigikohus.

Politsei sisekontrollist öeldi Delfile, et Leo kõrvaldati 2024. aastal kuni kriminaalmenetluse lõpuni teenistusest. Lõplikult vabastatakse mees ametist siis, kui lõplik süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud. Tänase seisuga läheb sellega veel aega, aga esialgu on kolm kohtuastet leidnud, et mees on kaameraga eksnaise jälgimises süüdi.

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 07/05/2026 09:23:54