Valik aprilli keskpaiga sündmusi ajaloost, kogujaks küberneetik ja ajaloouurija Valdo Praust.

Algas ohvriterohke USA kodusõda
165 aastat tagasi, 12. aprillil 1861, algas USA kodusõda, kui Konföderatsiooni (lõunaosariikide) väed ründasid Charlestoni juures Lõuna-Carolinas asunud Fort Sumteri kindlust. Sellest hetkest alates polnud enam lootust, et põhjaosariigid (USA) ja lõunaosariigid (Konföderatsioon) suudaksid omavahel ära leppida või jäädagi kahe riigina edasi eksisteerima, kuni selle ajani olid need võimalused olemas. Oli Konföderatsioon kord sõja taktika valinud, sai põhjaosariikide eesmärgiks Konföderatsiooni sõjaline vallutamine ja allutamine. Seda polnud ega niisama lihtne teha, selleks kulus neli aastat verist ja ohvriterikast sõda, kus hukkunuid oli kokku umbes 800 000 kuni miljoni ringis.

65 aastat Gagarini kosmoselennust
65 aastat tagasi, 12. aprillil 1961, tegi Juri Gagarin esimese inimesena kosmoselennu, mis kestis alla kahe tunni ning mille jooksul tegi kosmoselaev maakerale ühe tiiru. Tegu oli järjekordse etapiga N. Liidu - USA Külma sõja aegses suures võidujooksus, kus mõlema poole eesmärk oli teine vaikselt põlvili suruda, majanduse, relvastuse üleoleku vms asjaoluga. 1950.-60. aastate vahetusel oli võidurelvastumise osas kuum teema strateegilised (kontinentidevahelised) ballistilised raketid, mis oleksid võimelised kosmosesse välja lendama ja viima niiviisi oma laadungi (sh tuumapommi) ükskõik millisesse teise maailma punkti. Nende rakettide konstrueerimise alus aga pärines hoopiski sõja kaotanud Saksamaalt, kus andekas konstruktor Wernher von Braun arendas välja rakettrelva V2 (nn „kättemaksurelva” ehk Vergeltungswagge) – mis tegi muuseas liitlastele sõja lõpul palju pahandust.

Edasi loe LõunaLehe paberväljaandest.

 

Täismahus artiklit saad lugeda LõunaLehe paberväljaandest, mis on saadaval ajalehtede müügikohtades ja maksab vaid 1.79 !

Autor: VALDO PRAUST
Viimati muudetud: 16/04/2026 08:47:11