Väikefirma omanik sai tunda, mida tähendab lakke kerkinud elektrihind; instituudi juht peab võru keelt ja kultuuri piirkonna uhkuseks; aktiivne eakas on seotud mitme tegevusega, kuid ei kuula uudiseid, ja abivallavanem rõõmustab, et inimesed on vastuvõtul teinud ka ettepanekuid.

Urmas Juhkam on väikefirma OÜ Uma Raud omanikust juhataja 2008. aastast ja kolmandat koosseisu liitunud Võru valla volikogu liige.

Toonase Vastseliina valla elanikuna on mees väga rahul, et Vastseliina liitus just Võru vallaga, kuna ühinenud vallast on saanud toimiv, ühtne ja tugeva meie-tundega vald, kus on kõikide piirkondade jätkusuutlik areng tagatud.

Juhkam tunnistas siiski, et keerulisem oli esimene aasta, teisest aastast on kõik sujunud. Viimastest uusehitistest vallas oli mullu valminud lasteaed Sõmerpalus, mille üle on tal hea meel, sest seal on lastel väga mõnus olla.

Võru vallavalitsuses on liikunud lastetoetuste suurendamise mõtted. Juhkami sõnul arutab sünnitoetuse suurendamist peagi volikogu sotsiaalkomisjon. Ta teab oma täiskasvanud laste elukorraldusest, et esimese lapse sünni eel võib kõikide vajalike asjade – lapsevankri, käru, turvatooli ja muu seesuguse – muretsemiseks kuluda kuni 1200 eurot.

Kuna Sõmerpalu piirkond sai riigilt seoses Nursipaluga häiringutoetust, läheb suurem osa sellest rahast piirkonna teede remondiks. Häiringutoetusega parendati ka eluruume. Alanud aastal algab Osula koolimaja remont, praegu tehakse selleks projekti.

Väikeettevõtjana peab Juhkam vajalikuks, et riik CO2-kvoodi üle vaataks, sest jaanuari elektriarve lõi paljusid inimesi ja ettevõtteid ülivalusalt. On kahtlane tunne, et elektrihinna järsu tõusu taga midagi ei klapi.

OÜ Uma Raud kui väikeettevõte sai elektrihinna tõusu kohe tunda, sest peale jaanuari elektriarvete kättesaamist vähenes ahjude tellimine. Omanik usub, et firma elab kriisi üle, sest kevad on ukse ees ja siis tulevad elektriarved väiksemad ning ka suitsuahjude ja grillide tellimusi on rohkem.

Võru instituudi direktor Ivari Padar sõnas, et kogu Vana-Võrumaa au ja uhkus on võru keel ja kultuur, kuna need hoiavad traditsioone ning piirkonna ärksa ja uhkena. Kindel kultuuriline vundament on tähtis kogu meie eluolu kujundamisel.

Keele ja kultuuri säilitamisel on oluline roll töö noortega ja seetõttu teevad instituudi inimesed koostööd Vana-Võrumaa lasteaedade ja koolidega. Vana-Võrumaa lasteaedades on 15 keelepesa rühma, neist kümme Võrumaa, neli Põlvamaa ja üks Valgamaa lasteaias. Keelepesade ülesandeks on tutvustada ja õpetada lastele kodukandi põlist keelt ja kultuuri.

Padari sõnul on valitsusel alanud aastaks eelarvesse planeeritud 350 000 eurot võru keele ja teiste Eesti väikeste keelte õpetamiseks. Selle toetuse tingimused ei ole veel selged, aga eesmärk on toetada piirkonna keelte õpetamist haridusasutustes üle Eesti.

Võru instituudi üks ülesanne on abistada Vana-Võrumaa lasteaedades ja koolides võru keele õpetajaid, kelle tarvis on läbi aegade vastavaid abimaterjale koostatud.

Kagu-Eestis räägitakse võrreldes teiste piirkondadega kõige rohkem kohalikku keelt.

Ajaloolase haridusega Padar ei jaga viimasel ajal osa Eesti elanike mõtteid eestlasi ees ootavast nukravõitu tulevikust. Ta soovitab raamatukokku minna ja sirvida 30, aga ka 20 aastat tagasi ilmunud ajalehti, kus samuti kirjutati, et Eesti on hukas. Igal ajal on oma mured.

Tema sõnul tuleneb inimeste praegune pessimism pingestunud olukorrast maailmas, kus teise maailmasõja järgsed lepped on murenemas ja keegi ei tea, missugused arengud ees ootavad. Padar soovitab jääda rahulikuks ja mõistlikuks ja teha kõike seda, mida igaüks saab teha: mitte sattuda paanikasse asjadest, mis meist ei sõltu.

Liivia Vaas on aktiivne pensionär Kanepi vallast, kellel enda sõnul on kolm põhilist tegevust, muudel huvi pakkuvatel üritustel käib ta siis, kui need toimuvad.

Esmane on tema kiindumus teatrisse: alanud aastal mängib ta Alle-Saija teatritalus kolmes tükis. Ja õpib juba neljanda tüki osa. Ta naudib teise inimese rolli sisseelamist ja selles laval olemist. Naine saab mängimisest palju positiivseid emotsioone, mida muidu ei saaks. Ja muidugi on omaette elamus, kui vaatajad aplodeerivad.

Teine südamelähedane tegevus on tal vanade seltskonnatantsude, nagu Aleksandra valsi, padespanni ja teiste õpetamine. Kui alguses alustas ta juhendamist nii Ihamarus kui ka Vastse-Kuustes, siis viimane langes väheste huviliste tõttu ära.

Kolmas tema regulaarne tegevus on ühes lähedases hooldekodus sealsete hoolealuste kuulamine ehk neile vabatahtlikuks seltsiliseks olemine. See tekitab temas sooja ja ka enda vajalikkuse tunde.

Vaas soovitab pensionipõlve pidajatele, kui võimalik, minge mõnda hooldekodusse ja kuulake üksikuid inimesi, sest nad tahavad väga suhelda. Veel peab ta oluliseks, et me tunneksime tuttavate ja sugulaste vastu rohkem huvi ja kui aega napib külastamiseks, siis helistamiseks ehk ikka leiab.

Vaas on kindel, et tehes head teistele, tuleb see sulle tagasi. Kuna talle on oluline ka rahu ja tervis, ei kuula ta uudiseid.

Eve Salundi on Põlva abivallavanem alles mõned kuud peale mulluseid kohalikke valimisi. Ta ütles, et tööle asudes oli tal selge, milline valdkond vajab rohkem tutvumist. Hetkel tundub, et igas valdkonnas on rohkem, millega rahul olla, ja sedagi, mida parendada saaks – kui vaid eelarve ei seaks oma piire.

Tema sõnul on tore see, et inimesed on helistanud ja käinud vastuvõtul ning teinud ka ettepanekuid asjade paremaks muutmiseks.

Umbes 25% Põlva valla elanikest on 65-aastased või vanemad. Nii Põlva päevakeskuses kui väiksemates kultuurimajades ja külakeskustes pakutakse päris palju tegevusi. Kel vähegi tahtmist, on juba leidnud oma lemmiku. Kui avaldatakse soovi, tuleb vallal huvitegevuse mitmekesistamiseks õlg alla panna ning järgmise aasta eelarvesse planeerida eakate tegevusteks püsiraha, mis kataks osaliselt ka ühiseid sõite lähedal toimuvatele sündmustele.

Salundi mõtiskleb: muret tekitav on, et paljud eakad tahavad võimalikult kaua ise hakkama saada, samas tunnevad ennast väga üksiku või mahajäetuna. Mida teha? See pole ühe aasta töö, vaid järjepidev protsess: kodude kohandamine, ennetus- ja koostöö sotsiaalosakonnaga, et toimetulekuriske vähendada. Kindlasti vajavad eakad nutiseadmete kasutamise koolitusi, kuid äkki leiame huvilistele mõne vabatahtliku noore, kes panustaks regulaarselt oma aega ja jagaks teadmisi. Meil on palju aktiivseid noori – ehk tahab keegi neist teha mälu- ja ajutreeningu töötubasid? Uuringud näitavad, et eaka heaolu mõjutavad kõige rohkem suhtlemine, liikumine, turvaline kodu ja tema tähenduslik roll kogukonnas. Need ei vajagi suuri investeeringuid, vaid pigem rohkem korraldamist.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 26/02/2026 09:01:03