Surmaga lõppenud liiklusõnnetus Võrus Jüri tänaval. Foto: LLi arhiiv

Transpordiameti teatel paranesid 2025. aasta liiklusohutuse tulemused tänu ühisele pingutusele ennetuses, järelevalves ja taristus, kuid eraldi tähelepanu vajab nii jalakäijate kui noorte kergliikurijuhtide ohutus.

2025. aastal toimus Eestis 1615 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1815, sealhulgas raskelt 367 ja hukkus 43 inimest. Võrreldes 2024. aastaga vähenes inimkannatanuga õnnetuste arv 306 võrra, vigastatute arv 335 võrra ning hukkunute arv 26 võrra.

Kagu-Eestis oli surmaga lõppenud liiklusõnnetusi mullu üks: 17. juuni ennelõunal toimus liiklusõnnetus Võru linnas Turu tänaval, kus jalakäija, 77-aastane naine ületas sõiduteed selleks mitte ette nähtud kohas ja astus ootamatult ette sõiduautole Toyota Yaris, mida juhtis 75-aastane mees. Jalakäija toimetati haiglasse, kus ta suri.

„Möödunud aastal tegi Eesti suure sammu paremuse poole, kuid iga hukkunu on liiga palju ja tööd tuleb jätkata. Detsembris võtsime vastu uue liiklusohutusprogrammi, mille visioon on liiklussurmadeta Eesti 2050,“ sõnas taristuminister Kuldar Leis. „Riigi lähiaastate fookus on taristu arendamine, kiiruste vähendamine ohtlikel lõikudel ja süstemaatiliste rikkujatega tegelemine. Järgmise nelja aasta jooksul suuname teehoidu üle miljardi euro, et ehitada üle 65 kilomeetri uusi neljarajalisi maanteid, remontida olemasolevaid teid ja ehitada ümber enam kui 100 liiklusohtlikku kohta.”

Transpordiameti peadirektori Priit Sauki sõnul kinnitab mullune paranemine, et mõju on nii ennetusel, järelevalvel kui ka taristu korrastamisel, kuid eesmärk on jätkuvalt kaugemal kui sooviks. „Numbrid näitavad, et suudame ühiselt soovitud mõju saavutada, kuid mitte veel järjepidevalt. Iga liikleja valikud – kiirus, tähelepanu, turvavarustuse kasutamine – määravad, kas hea aasta kordub või pöördub trend taas halvemaks,“ sõnas Sauk.

Politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalve juht Taavi Kirsi sõnul näitab möödunud aastal liikluses toimunud statistiline hüpe paremuse suunas, et kui tahta, saab paremini küll.

„Me oleme ise teinud paremini – läheneme möödunud aastast liiklusjärelevalvele teistmoodi projektiga Liiklus 2.0. Ja ma loodan, et saame pilti veel paremaks, kui iga liikleja peas sünnib otsus teha teistmoodi: jätta ohtlik möödasõit tegemata, lubatud kiirus ületamata, mobiiltelefon kasutamata ning austatakse kaasliiklejaid,” sõnas Kirss.

Kirsi sõnul peame veel töötama liiklusviisakuse kallal. „Turvaline teedel toimetamine ei teki ainult järelevalvest vaid ühiskondlikust kokkuleppest ja lubadusest. Kindlasti on neid, kes ei hooli, ei märka ja ei oska käituda. Aga kõigi teiste võimuses on see hukka mõista nagu näiteks prügi maha loopimist mõistetakse,” rääkis Kirss.

2025. aastal registreeriti 18 päeva, mil inimkannatanuga liiklusõnnetusi ei toimunud. Keskmiselt juhtus päevas neli inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai kannatada viis inimest. Ligikaudu 65% kõigist inimkannatanuga õnnetustest toimus asulates. Väljaspool asulaid juhtus 35% õnnetustest, kus hukkus 27 inimest ehk 63% kõigist hukkunutest.

Hukkunute arv kasvas eeskätt jalakäijate hulgas, peamiselt asulates ning vanemaealiste ja ülekäiguradadega seotud õnnetustes. Samal ajal oli sõiduautojuhtide hulgas hukkunuid varasemast märgatavalt vähem. Eraldi trendina toovad 2025. aasta kokkuvõtted esile vigastatute kasvu 11–15-aastaste kergliikurijuhtide seas, mis võib olla seotud kergliikurite laialdasema kasutuse ja riskikäitumisega selles vanuserühmas.

Riskifaktorid püsivad üldjoontes sarnased varasemate aastatega. Alkoholimõju all juhtimine on endiselt oluline ohuallikas: kannatanutest oli alkoholi tarvitanud 18% sõidukijuhtidest ning 31% kergliikurijuhtidest.

Möödunud aastal registreeriti üle 90 000 liiklusväärteo ja rohkem kui 2500 liikluskuritegu. Automaatse järelevalve käigus fikseeriti veidi üle 312 000 rikkumise ning liiklusjärelevalvele suunatud aeg ulatus enam kui 423 000 töötunnini. Tehti üle 1,1 miljoni joobekontrolli ning alkoholipiirmäära ületamisi või joobes juhtimisi registreeriti üle 5800. Kiiruseületamisi tuvastati 37 500 ning automaatjärelevalves registreeriti veidi alla 311 000 kiiruseületamise. Turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumisi registreeriti üle 3700 ning laste turvavarustuse rikkumisi 330.

Transpordiamet investeeris 2025. aastal liiklusohtlike kohtade ohutumaks muutmisse 1,2 miljonit eurot. Liikluskultuuri kujundamisse panustati haridus- ja ennetustegevustega, mille sõnumid jõudsid ligi 32 000 inimeseni. Jalgratturite koolitusi ja eksameid toimus 279 koolis ning jalgratturijuhiloa sai 6212 noort. Ennetuses viidi aasta jooksul läbi kuus suuremat meediakampaaniat ja neli sotsiaalmeediasarja. Eraldi fookuses olid ka vanemaealised liiklejad, kellele toimus 28 „Eakate liikluskohviku“ loengut üle Eesti.

Lennunduses registreeriti üle 1400 juhtumi, sealhulgas kaks lennuõnnetust: Vilsandi lähistel kukkus helikopter merre ja Ida-Virumaal toimus lennuõnnetus väikelennuki stardil. Samas kahanes ohutusjuhtumitest teavitamise raportite arv võrreldes 2024. aastaga, seda peamiselt seoses kahe suure lennundusettevõtte tegevuse lõppemisega.

Eesti õhuruumis häirisid tsiviillennundust jätkuvalt GNSS-signaali segamised ning lisandusid ka võltsimise ilmingud, eriti Läänemere piirkonnas.

Teise kasvava ohutusmurekohana suurenes mehitamata lennunduse reeglite rikkumiste arv, eeskätt droonide lennutamine keelatud kohtades ja kõrgustel.

***

Liiklusõnnetused Kagu-Eestis 2025: hukkus üks inimene, kümned said viga

 

Maakond	Liiklusõnnetusi 1000 elaniku kohta	Hukkunuid 2025. aastal	Keskmine hukkunutearv 2022–2024	Vigastatuid 2025. aastal	Keskmine vigastatutearv 2022–2024	Liiklusõnnetusi 2025. aastal	Keskmine õnnetuste arv 2022–2024
Põlvamaa	0,9	0	1	33	33	22	28
Valgamaa	0,8	0	3	25	34	21	28
Võrumaa	1,2	1	1	51	55	40	42

 

 

Allikas: transpordiamet

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 26/02/2026 08:59:40