Jaanuari alguses saabunud põhjamaine talv on põhjustanud Eestimaal mitmeid liiklusõnnetusi, mis mitmel puhul olid tingitud juhi valest käitumisest. Kuna külma- ja libedaperioodile ei ole lõppu veel näha, jagab automüüja ja ohutu sõidu koolitaja mõningaid nippe, kuidas talviste teedega ohutult liigelda.

Talviste sõiduvõtete lihvimiseks ning enne maanteedele siirdumist soovitab Topauto Tartu juhataja ja ohutu sõidu koolitaja Enn Poola leida juhtidel mõni tühi plats, kus proovida libeda teekatte tingimustes pidurdamist ning seda, kuidas auto pidurdamise ajal käitub. Koolitaja kogemuse põhjal hinnates ei oska inimesed piisavalt efektiivselt pidurdada. Õige pidurdamise korral või äkkpidurdamisel ohuolukorras tuleb piduripedaal lüüa kogu jõust põhja ning seda seal hoida nii kõvasti, kui jalas on jõudu. Sellisel juhul rakendub pidurdusjõud maksimaalselt kõigile neljale rattale ning pidama saamine on efektiivsem.

„Inimesed vajutavad libedaga tihtipeale pidurit ebapiisava jõuga, sest nii kui tuntakse ABSi jala all krõbisemas, arvatakse, et libeda tõttu paremini ei saagi pidurdada. Tegelikkuses võib ebapiisavast pidurile vajutamisest jaguda pidurdusjõudu ainult esiratastele. ABSi ülesanne on hoida rattaid blokeerumast ning pidurduse efektiivsus sõltub siiski sellest, kui kõvasti piduripedaalile suruda,“ õpetas Poola.

Poola sõnul on Eesti teedel sõites näha, et autoroolis talvistel teedel olemise oskused on paljudel ebapiisavad. Nii kurvides kui ka sõiduradade vahel olevatest lopavallidest sõidetakse üle pigem ettevaatlikult ning ehmatuse või ebakindluse tekkides jalga gaasipedaalilt kergitades või gaasi lahti lastes. Sellisel puhul aga ei saa stabiilsuskontroll, veojõukontroll ja teised assistendid juhti aidata, kuna nende toimimiseks on vajalik vedav mootor. Tegelikkuses tuleks selleks, et veojõu- ja stabiilsuskontroll saaks korralikult oma tööd teha, hoida jalga ühtlaselt gaasipedaalil ehk säiliks niinimetatud ühtlane vedu.

„Kui inimene ei oska roolis käituda, ei ole tehnoloogiast abi. Kehvades oludes libedatel teedel ei tohi ehmatusest mootori vedu maha lasta, sest erinevad assistendid saavad tööd teha ainult mootori veo tingimustes. Näiteks sõiduraja vahetusel, lopavallist üle sõites lasevad paljud instinktiivselt jala gaasilt maha, kui tunnevad auto liikumises pisukest võbelust ja tekib ebakindlus. See tähendab veojõu kadu ning kuna erinevad assistendid ei saa juhti enam aidata, ei pruugi auto sõita enam sinna, kuhu juht soovib,“ rääkis Poola.

Sõiduabisüsteemid aitavad vaid nutikat juhti
Tema sõnul oluline meeles pidada, et stabiilsuskontroll vajab mootori ja rataste ühenduses olemist. Kui tõstad jala gaasipedaalilt või lahutad siduri, ei saa assistendid juhti efektiivselt aidata. Libedal teel tuleb säilitada rahu ja sujuvus. Kui otsest takistust ei ole ning sõidukiirus on oludele vastav, puudub vajadus ootamatuks sidurdamiseks-pidurdamiseks. Sujuv mootori vedu ja kaasaegsed stabiilsusassistendid on juhile abiks.

Liiklusõnnetuste ja -surmade statistika on Eestis tõsine probleem. Kui liiklusõnnetuste tippaeg on traditsiooniliselt juuli-august, mil inimesed sõidavad palju ning paljud õnnetused on tingitud kiirustamisest, siis traagiliste tagajärgedega õnnetusi juhtub väga palju ka talvehooajal. Kogenud sõiduinstruktori hinnangul on põhjuseks mitme asjaolu kokku langemine.

„Esiteks jätkavad mitmed juhid hilissügisel ja talvel liiklemist suviste sõiduvõtetega, mis ei sobi meie kliimaga absoluutselt kokku. Märja ja libedaga on pidurdusteekonnad kindlasti pikemad kui kuiva asfaldi puhul, samuti mängib rolli pime aeg ja auto tehniline seisukord,“ selgitas Poola.

„Teiseks näeme autohoolduses igapäevaselt, et järjest kasvav trend on kasutada aastaringselt lamellrehve ning talve alguseks on enamik neist kulunud astmeni, kus nad ei paku mingit pidamist. Suvel ei tohiks lamellrehvi üldse kasutada, sest see on disainitud kasutamiseks madalama temperatuuriga kui +5 kraadi ning nende kulumine suviste soojakraadidega on topelt kiirem. Talve alguseks on suvel kasutatud lamellrehvid kulunud ning nende omadused ei pruugi olla enam piisavad libedatesse teeoludesse,“ lisas Poola.

Eraldi tasub teada, et lamellid ei ole sobivad ka suvel sõitmiseks. Suvetemperatuuride korral on lamellrehvidega pidurdusteekond pikem ja kurvistabiilsus halvem, sest soojakraadidega muutuvad lamellrehvid pehmeks ja vedelaks.

Naastrehvid ja lamellrehvid
Kolmandaks lükkab Poola ümber müüdi, et naastrehvid on igas olukorras paremad ning talvel peaks just neid kasutama. Meie kliimas ja eriti linnas liigeldes julgustab Poola kasutama pigem lamellrehve.

„Eesti talihooldus on tänu pidevale soolatamisele maailma tipptase – asfalt suurlinnades ja põhimaanteedel on puhas läbi kogu talve, see aga kulutab naastud kiirelt ära. Naastrehv on lamellist parem ainult siis, kui ta on uus. Kui naastud linna- või maanteesõidul puhta asfaldi peal ümaraks kulutatakse, kaob naastrehvi eelis ära, ent inimestele jääb psühholoogiline kindlustunne, mis on ohtlik,“ märkis Poola.

„Kas naastrehv on korralik, saab igaüks ka ise testida – kui sõrmega katsuda ning naast on ümar ja kummimustrist väljapoole ei ulatu, siis pole temast kasu,“ lisas Poola.

Korraliku naastrehvi naast peaks ulatuma rehvimustrist kõrgemale. Tasapinnas asuv naast annab tunnistust kulumisest ja ei pruugi anda lisapidamist, olgugi, et kõrvaga on naastu krõbinat kuulda.

Kui sõrmega katsudes tundub naast kummimustrist väljaspool ja terav olema, on lootust, et jäistel teedel annab ta pidamisele haarduvust juurde. Oluline on lasta oma rehve aeg-ajalt hinnata spetsialistidel.

„Ükskõik kui hea on auto, selle mootor või pidurid – teel hoiavad meid siiski ainult head rehvid!“ lausus Poola. „Kuna rehvid ja pidurisüsteemid on auto seisma jäämise juures kriitilise tähtsusega, tuleks neid lasta regulaarselt kontrollida ja hooldada. Ei tasu häbeneda esinduse külastamist, et konsulteerida rehvide või muude sõiduki kasutamisega seotud küsimuste üle. Seda sorti konsultatsiooni tehakse tasuta.“

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 05/02/2026 09:37:27