Võru- ja Põlvamaa elanikud soovivad alanud aastaks rohkem üksteise märkamist, headust ja usaldust. Valitsuselt oodatakse stabiilsust ja maksuralli lõppu.

Kurenurme külaselts saab peagi 25-aastaseks. Seltsi juhatuse liikme Laine Rehkli suurim soov on, et sõjategevus Eestisse ei jõuaks ja et Eestimaa elanike tervis ärevas maailmas vastu peaks.

Omavalitsusega on kurenurmelased rahul, sest siiani on vald külaseltsi piisavalt toetanud, ja Rehkli eeldab, et toetus jätkub ka alanud aastal.

Valitsuselt soovib ta maal asuvate riigiteede katmist mustkattega. „Maksame samuti automaksu ja autokindlustust, kuid meie koduhoovid on aastakümneid kuival ajal tolmused. Igal aastal aina lubatakse, kuid mida ei ole, on mustkate meie teedel,” rääkis seltsi juhatuse liige. Ta täpsustas, et Kurenurme piirkonnas ootab mustkatet kaks teelõiku: Hänikese-Vaabina ja Linnamäe Säre küla lõik, kokku ligi 30 kilomeetrit.

Võrumaal elav vabakutseline tõlk ja giid Tiina Niitvägi-Hellamaa soovitas alanud aastal inimestega suheldes proovida eelarvamused unustada ja mõelda, et valdav osa inimestest soovib head olla ja head teha, kuigi nende arusaam, mis see hea on ja kuidas seda saavutada, ei pruugi alati meie omaga kattuda. Tulenevalt eelnevast tasuks meil üksteist rohkem usaldada ja eelkõige sõbralik olla ning mitte eeldada, et kaasinimesi ajendavad tegutsema ainult isiklikud huvid ja omakasu.

Niitvägi-Hellamaa märkis, et näidates endast „parimat versiooni”, mõjutame otseselt ka teisi samaga vastama. „Soovitan teadlikult oma väljaütlemisi jälgida ning küünilisusest, sarkasmist ja pidevast rahulolematuse väljendamisest hoiduda ning püüda endas üles leida mängulisus ja loovus, mis mõjuvad vabastavalt ja aitavad ka masendust tekitavates ja nüristavates oludes leida uusi võimalusi ja katsetada uusi lahendusi,” pakkus ta.

Niitvägi-Hellamaa soovib kõigile rohkelt heatahtlikkust, abivalmidust ja avatust meist erineva maailmapildiga inimeste vastu, sest nii võiks Eestist saada parim paik elamiseks.

Anne Uppin on Antsla valla Kõrtsijüri talu perenaine ja koduvalla volikogu liige. Tootmistalu perenaisena soovib ta, et valitsus lõpetaks valede otsuste vastuvõtmise, sest need teevad inimesi vaesemaks ja vaene inimene ei saa majanduse tõusule kuidagi kaasa aidata.

„Pidevad maksutõusud tuleb lõpetada ning maamaksu osas kodualune maa maksust vabastada,” soovitas taluperenaine valitsusele.

Maaelanikuna tahab Uppin kindel olla, et meie tervishoiusüsteemi töötajad suudavad edaspidigi maaelanikke õigel ajal aidata. Volikogu liikmena soovib ta, et kõik elanikud tunneksid ennast turvaliselt ja hästi. Selleks peaksid ka volikogu liikmed kõiki oma valla inimesi märkama ja kuulama.

„Juba inimese jutu ärakuulamine on rääkijale toeks ning teinekord piisabki kuulamisest või hea sõnaga toetamisest,” täpsustas ta. Uppin näeks, et me oleksime üksteise vastu senisest enam heatahtlikumad ja hoolivamad.

Põlva jahiseltsi juhatuse esimees Tanel Kapp nimetas maakonna jahimeeste suurimaks sooviks kiskjate surve vähendamist. „Jahimehed teevad kiskjate surve vähendamiseks kõik neist sõltuva. Põlva-Tartu ohjamisalale saime veel viie hundi küttimiseks loa, kaks neist küttisime alanud aasta esimesel nädalavahetusel,” rääkis Kapp ja lisas, et enne nad lube juurde ei taotle, kui ka kolm hunti on ohjamisalal kütitud.

Jahimehena soovib ta, et taas avataks ilvesejaht, sest ilveste küttimist ei ole pea kümme aastat toimunud ning lumega on jahimehed iga jahipiirkonna maadel näinud kahe-kolme ilvese jälgi. Ilveste põhitoit on koprad, kitsed ja jänesed, nendest ka esimeste arvukus on Kapi sõnul kahanenud.

Kui läinud aastal sai Põlvamaa loa vaid ühe karu küttimiseks, siis tänavuseks loodavad jahimehed saada loa viie-kuue karu küttimiseks, kuna karude arvukus kasvab aasta-aastalt nii nagu ka ilveste hulk.

Jahimeestele soovib ta tasakaalustatud küttimist, mis tähendab, et kõiki loomi jääks populatsiooni jätkumise eesmärgil loodusse.

Ivar Traagel on Vastseliina piiskopilinnuse isand alates sinna elamuskeskuse loomisest 2008. aastast. Linnuse omanik on Võru vald. Traageli sõnul on linnus üks olulisemaid keskaegseid linnuseid Lõuna-Eestis ning ainulaadse kultuuri- ja ajaloopärandi kandja, sest elamuskeskuses ärkab ajalugu ellu, mis on kõigile hariv ja emotsionaalselt köitev.

Traagel märkis, et linnuserahva suurim soov on, et järjest rohkem huvilisi leiaks tee linnusesse. „Veebruarist avame keskaegsete häbimaskide näituse, mis on pärit Poolast. Soovime jätkata siin erinevate ürituste korraldamist ja ka konserveerimistöid,” rääkis linnuseisand. Ta lisas, et kõige enam soovivad nad, et linnus jääks paigaks, kus ajalugu elab ja kõnetab iga tulijat.

„Olgu uus aasta meie külalistele helde ja õnnistatud, täis rahu, rõõmu ja häid emotsioone siinsete müüride vahel,” soovis Traagel.

Põlva vallavolikogu aseesimees Tarmo Tamm sõnas, et volikogu koos vallavalitsusega soovib eelkõige viia ellu koalitsioonilepingusse kirja pandud lubadused.

„Meie keskendume eelkõige inimestele ja nende hakkama saamisele keerulises majanduslikus olukorras. Prioriteediks ei ole uute uhkete hoonete ehitamine, vaid soovime vallalt palka saavate inimeste töötasusid tõsta, kahekordistame sünnitoetusi ja näeme ette vahendid, et pensionäridele elukalliduse tõusu leevendada. Kaupmeeste statistika näitab, et inimesed ostavad järjest vähem toidukaupa ja inimeste toimetulek on halvenenud. Kahjuks lõhe inimeste vahel süveneb, sest statistika näitab, et on kasvanud inimeste arv, kes elavad süvavaesuses ja suhtelises vaesuses,” rääkis poliitik.

Tamme sõnul arutavad nad volikogus esmalt alanud aasta eelarvet ja peale seda saab midagi täpsemalt lubada. „Eelmise aasta valla rahaline seis oli keeruline ja peame edaspidi tegema väga kaalutletud otsuseid, vaid tänu tulumaksu ülelaekumisele sai vallavalitsus kõik arved ära maksta. Sellist seisu ei soovi äsja ametisse valitud juhid alanud aasta lõpul kindlasti enam näha,” sõnas ta.

Aastakümneid poliitikas olnud Tamm soovib, et riik kaugemaid piirkondi päris ära ei unusta ja riigiametite sulgemislaine peatub. „Inimestele soovin tervist ja rõõmsat meelt. Näitame hoolivust kaasinimeste ja naabrite suhtes, sest keerulises seisus peame kõik rohkem solidaarsust üles näitama,” lausus ta.

Kermo Rannamäe on OÜ Andri-Peedo Kitsekasvatustalu peremees Rõuge vallas. Ta ootab muu hulgas põllumajandustootjatele sobivat kevadet ja suve, sest siis saab loomi pikalt karjatada ja sööta piisavalt varuda.

„Valitsuselt ootaks eelkõige stabiilset ja etteennustatavat majanduskeskkonda. Ettevõtlus maal põhineb valdavalt keskmistel ja väikestel ettevõtetel, kes hoiavad alal kohalikku elu ja loovad töökohti. Kui maksupoliitika ja regulatsioonid toetavad ettevõtete arengut, mitte ei muutu pidevalt, on võimalik investeerida ja hoida elu äärealal,” selgitas ta oma soovi ning lisas, et ka hinnatõus peab pidurduma.

Loomulik, et kohalik tootja soovib, et tarbijad eelistaksid kohalikke tooteid, sest nende väärtustamine toob kasu nii kohalikule tootjale kui ka piirkonnale.

Erki Väljaots on Räpina ja Värska päästekomando pealik. Ta ütles, et päästjad soovivad kõigile turvalist ja ohutut aastat ning seda, et inimesed peaksid oluliseks kütte- ja elektrisüsteemide ning elektriseadmete korrasolekut ja hooldamist eluruumides.

„Soovime, et inimesed ei suitsetaks siseruumides, et nad käitleksid küttekolletes tekkinud tuhka nii, et ei tekiks tulekahju, ja ühtegi küttekollet ei köetakse üle. Samuti soovime, et kõigil oleks kohustuslik ja elupäästev suitsuandur,” loetles ta.

Külmal ajal veekogudele minejatele soovitab Väljaots jälgida jää paksust ja sellest tulenevalt jääl liikuda.

Päästjad soovivad, et elanikud teeksid plaani ja selle järgi looksid tingimused endale ja lähedastele selleks, et hakkama saada häda- ja kriisiolukordades.

Väljaots peab oluliseks senise hea koostöö jätkumist kohaliku omavalitsusega, sest koos saab tagada keskkonna, kus on mõnus ja turvaline elada. „Soovin, et inimesed märkaksid üksteist, sest nii saab ruttu abi pakkuda, samuti soovin märkajatele julgust abi pakkumisel ja abivajadusest teatamisel,” rõhutas päästjate pealik.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 08/01/2026 09:20:26