Ülevaade sellest, milliseid olulisemaid elulisi muudatusi toob alanud aasta kagueestlase vaatevinklist – seda eriti maksude vallas.

700 eurot kuus maksuvaba
Uuest aastast kadus senine nn maksuküür ja kõigile töötajatele hakkas kehtima ühetaoline maksuvaba tulu arvestus kuni 700 eurot kuus. Tulumaksumäär on tänavu endiselt 22%.

Maksuvaba tulu puudutav muudatus jätab paljudele töötajatele alates 1. jaanuarist 2026 teenitud töötasust senisest rohkem raha kätte.

Iga kolmas töötaja Eestis teenib MTA andmetel üle 2100 euro suurust brutopalka. Kui 2100 euro suurust brutopalka teeniv töötaja kasutab maksimaalset maksuvaba tulu arvestust, jääb talle alates 1. jaanuarist teenitud palgast iga kuu kätte 154 eurot rohkem kui seni.

Näiteks Setomaa vallas oli mullu kolmandas kvartalis mediaanpalk (sellest teenivad pooled rohkem ja pooled vähem) 1311 eurot (bruto). Tavaline seto võidab seega maksuküüru kaotamisest 28 eurot kuus ja 334 eurot aastas.

Miinimumpalga (886 eurot bruto) teenija saab tänavu senisest kümme eurot rohkem raha kätte.

Vanaduspensioniealistele kehtib uuel aastal endiselt maksuvaba tulu 776 eurot kuus ehk 9312 eurot aastas.

Uus töötushüvitiste süsteem
1. jaanuarist jõustusid töötuskindlustuse seaduse muudatused, mille tulemusel muutub töötushüvitiste süsteem. Senisel kujul töötutoetus kadus ning tekkis uus baasmääras töötuskindlustushüvitis.

2026. aasta algusest töötutoetust enam ei määrata (välja arvatud juhul, kui avaldus on esitatud enne 1. jaanuari 2026). Juba määratud töötutoetuse maksmist jätkatakse ka 2026. aastal.

Edaspidi jääb kehtima üks töötuskindlustusskeem, kust makstakse töö kaotusel inimesele kas: 1. sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist – juhul kui inimene on töötanud kolme aasta jooksul vähemalt ühe aasta ja tema töösuhe lõppeb sunnitult (näiteks koondamise tõttu) või 2. uut baasmääras töötuskindlustushüvitist – juhul kui inimene on töötanud kolme aasta jooksul vähemalt kaheksa kuud; hüvitist makstakse ka siis, kui töösuhe lõpeb omal soovil või poolte kokkuleppel.

Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus sõltub inimese eelnevast palgast. Baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on seotud alampalgaga ehk moodustab 50 protsenti eelmise kalendriaasta töötasu alammäärast. 2026. aastal on baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus 443 eurot, seda makstakse 180 päeva.

Muudatuste tulemusel peaks paranema ligi 3500 vähenenud töövõimega inimese majanduslik toimetulek. Seni pidi osalise töövõimega inimene töötuse korral toime tulema umbes 370 euroga. 1. jaanuarist saaks ta sellele lisaks 443 eurot baasmääras töötuskindlustushüvitist.

Töötutel, kes töötuskindlustushüvitisele ei kvalifitseeru, jääb alles õigus end töötukassas töötuna arvele võtta, saada nõustamist ja koolitusi ning tagatud on ka ravikindlustus – olenemata sellest, kas inimene saab töötuskindlustushüvitist või mitte.

Inimene, kes uut baasmääras hüvitist saama ei liigitu ehk kes on töötanud viimase kolme aasta jooksul vähem kui kaheksa kuud, jääb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel „leibkonna ülalpidamisele”. Leibkondadel, kes vajavad igapäevaseks toimetulekuks riigi abi, on õigus taotleda toimetulekutoetust. Töötutoetust ei asendata toimetulekutoetusega.

Automaks kehtib
Suur osa mootorsõidukite omanikest jätkab käesoleval aastal automaksu maksmist, kergem on selles osas lastega peredel. Tavapärane automaks on 50 eurot aastas – seda näiteks nii 2014. aasta Škoda Octavia kui 2005. aasta Chrysler Voyageri puhul.

Lastega peredele mõeldud mootorsõidukimaksu vähendus puudutas ligi 169 000 inimest. Nende maksukohustus vähenes üle 18 miljoni euro. Maksustamisperioodi lühenemise tõttu vähenes maksukohustus 18 900 sõiduki kohta, mida omasid nii eraisikud kui ka ettevõtted, nende mootorsõidukimaksu kohustus vähenes 1,4 miljoni euro võrra.

Lastega peredele mõeldud maksuvähendusi arvestas MTA automaatselt rahvastiku- ja liiklusregistri andmete põhjal. Maksuvähenduse saamiseks pidid olema täidetud kaks tingimust: 1. inimesel oli vähemalt ühe kuni 18-aastase (k.a) lapse täielik hooldusõigus. Kui lastega peres on mitu hooldusõigusega vanemat, jagunes maksuvähenduse summa vanemate vahel võrdselt. Vähenduse said lapse täieliku hooldusõigusega vanemad või füüsilisest isikust eestkostjad; 2. inimene oli vähemalt ühe sõiduauto või väikebussi omanik või vastutav kasutaja. Maksuvähendus puudutas ainult M1 ja N1 kategooria sõidukeid.

Maksustamisperioodi lühendamise arvestas MTA nende sõidukite kohta, mis kustutati liiklusregistrist näiteks sõiduki hävimise, lammutamise või välismaale võõrandamise tõttu. Nende sõidukite eest vähenes maksukohustus kuni sõiduki liiklusregistrist kustutamise kande kuupäevani.

Postiteenus kallimaks
Regionaal- ja põllumajandusministri määruse alusel tõuseb 1. veebruaril universaalse postiteenusega kirjade ja pakkide saatmise hind. Alates veebruarist maksab standardkirja saatmine Eestis 1,80 eurot, ekspresskirja saatmine 3,10 eurot ning tähitud kirja saatmine 8,30 eurot.

Maksikirjade ja postipakkide saatmise hinnad tõusevad umbes 8% võrra, täpne uus hind oleneb kirja või paki kaalust.

Ministri määrusega kinnitatud hinnatõus puudutab ainult Omniva universaalseid postiteenuseid Eestis. Omniva kommertsteenuste, sealhulgas pakiautomaadi ja kulleriteenuste hinnad selle muutusega ei tõuse.

Lapse sünnitunnistus maakonnakeskusest
1. jaanuarist 2026 registreerivad lapse sündi ainult maakonnakeskuste kohalikud omavalitsused. Sünni registreerimise avaldust saab esitada endiselt e-rahvastikuregistris aadressil www.rahvastikuregister.ee või endale sobivas maakonnakeskuses kohapeal.

Kui vanem on esitanud sünni registreerimise avalduse e-rahvastikuregistris ning soovib esmast sünnitõendit paberil, siis seda on võimalik kätte saada elukohajärgsest maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest.

Maamaks kallimaks
Kohalikel omavalitsustel oli seaduslik õigus tõsta käesoleva aasta maamaksu 10–100%. Ka võis omavalitsus määrata summapõhise koduomaniku soodustuse 0–1000 eurot.

Maamaksu arvestamise aluseks on maa väärtus ehk maa maksustamishind. Maa maksustamishind pärineb 2022. aastast tehtud korralisest hindamisest, mille määrad hakkasid kehtima 2024. aastast. Riiklikult on lubatud maksimaalseks maamaksu määraks 0,5–2% maksustamishinnast aastas.

Suurem osa Eesti omavalitsustest otsustas minimaalse kümneprotsendilise maamaksutõusu kasuks, teiste seas näiteks Otepää ja Antsla vald. Maksimaalne koduomaniku soodustus ehk 1000 eurot kehtib tänavu meie kandist Rõuge vallas. Võru linnas saab koduomanik maamaksult 60 eurot soodustust, Räpina vallas aga üldse mitte.

Räpina vald on ise toonud maamaksu näite 21,8 hektari suuruse põllumaakinnistu kohta. Kui mullu tuli selle eest maksta maamaksu 111, siis tänavu 122 eurot.

Näiteks Põlva vallas tõuseb tänavu maamaks 20% ja koduomanik saab 50 eurot maksusoodustust.

Lõplikult arvutatakse maamaksude summad MTAs välja veebruaris.

Suits ja viin kallimaks, kütus ja elekter ka
1. jaanuaril tõusid Eestis tubakatoodete ja alkoholi aktsiisimäärad 10 protsenti ning aktsiisitõus kandub tavaliselt edasi ka hindadesse.

Kütuse- ja elektriaktsiis tõusevad 1. mail. Bensiini aktsiisimäär tõuseb 621 euroni tuhande liitri kohta. Diislikütuse aktsiisiks saab olema 459 eurot tuhande liitri kohta ja maagaasiaktsiisiks 66,58 eurot tuhande kuupmeetri kohta. Elektriaktsiis on maikuust 3,07 eurot 1 MWh kohta. 2026. aasta algusest lisandus elektriarvele kaks uut rida: tasakaalustamisvõimsuse kulu ja varustuskindluse tasu, mille mõju keskmisele kodutarbijale on kokku 3–4 eurot kuus.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 08/01/2026 09:14:04