Linda auto, ees väidetavalt 2. augustil saadud värvikahjustus. Foto: erakogu

Pool sajandit autot juhtinud Põlva naine raiub kui rauda, et ta ei teinud augustis Võrus mitte mingisugust avariid. Ometi tuleb 73-aastasel naisel kinni maksta väidetavalt tema põhjustatud plekimõlkimise kahju – 857 eurot, mis on suurem summa kui keskmine ühe kuu vanaduspension.

Põlvalanna Linda (nimi naise palvel muudetud) hääl on telefonis morn. Ühendust võtma ajendas teda 2. augustil toimunud kaubandusretk Võrru, ise oma isikliku Renault' roolis, kaasas juhiluba, mille kohaselt sõiduõigus aastast 1975.

„Sõitsin Võru turuplatsi äärde, sinna parkimisplatsile – et ma käin siis kaupluses ära. Läksin välja, astusin enda auto ja eesseisva auto vahelt. Kõndisin kümmekond meetrit, avastasin, et rahakotti ei ole, tulen tagasi. Võtsin autost rahakoti, läksin uuesti täpselt sama teed ja turu väravast sisse. Ja siis jooksis keegi ukrainlane vastu – küll ta vehkis ja karjus, näitas ikka selle eesseisva auto peale,” alustas Linda sündmuste kirjeldamist.

Linda ehmus ära, peljates, et ehk on too vehkija alkoholijoobes ja kavatseb teda rünnata. Igaks juhuks siirdus ta oma autosse tagasi ja sõitis ära – on ju Võrus teisigi kauplusi.

„Natukese aja pärast helistas mulle politsei ja ütles, et lahkusite omavoliliselt avarii sündmuskohalt. Mis kuradi avarii? Ma ei ole ühtegi avariid teinud. Aga ei midagi – ütlesid, et tulete tagasi. Ma olin veel kaupluses, läks natuke aega ja siis helistati uuesti: kus te olete, me otsime teid üles. No ma läksin siis tagasi sinna turu juurde ja parkisin oma auto politseiauto ette,” kirjeldas põlvalanna.

Naist pildistati autoroolis ja autost väljudes ootas teda taas sama jutt: tegite avarii. Linda jäi endale kindlaks: tema ühtegi avariid teinud ei ole. Politseinik osutas aga jalaga Linda auto eesmisele stangele, mida inetab nühkimisjälg. Naine kinnitas, et see värvivigastus on ta autol juba ostmisest peale ja see on täiesti tõestatav, tarvitseb vaid võtta ühendust auto eelmise omanikuga.

„Kutsuti mind politseiauto peale, et võtta minu andmed. Ütles mulle, et näete, tulite tagasi ja te tunnistate end süüdi. Mina ütlesin, et ei tunnista, ma ei ole mitte midagi teinud. Kui kaupluse juurest tulin, siis vaatasin enda autot, ei näinud seal ühtegi triipu peale selle, mis seal juba ammu on,” rääkis proua.

Linda kirjelduse kohaselt oli üks politseinikest ärritunud käitumisega ja tal tekkis tunne, et kui ta nüüd politseiautost väljuks, siis ootaks teda näoli asfaldile surumine – nagu juhtus läinud suvel LõunaLehes kirjeldatud loos Võru meeste karmilt lõppenud poeskäigust.

Lõpuks koju jõudnud naine helistas automüüjale, kes algul küll nentis, et ei oska auto vigastuse kohta midagi öelda. Siis aga meenus auto eelmisele omanikule, et tal on autost pilte, mis tehtud pärast põgusat kohtumist põdraga. Neli pilti tõi endine autoomanik Lindale paberil Põlvasse kätte. Lõpuks õnnestus fotod ka arvutisse saada ja Linda edastas kriimustatud auto vana foto ka väidetavat avariid menetlevale politseinikule.

„Siis oli vaikus ja nagu kogu lugu. Ja kaks ja pool kuud hiljem, oli äkki 10. oktoobril, tuli mulle kiri, et olen teinud avarii, põgenenud avariikohalt ja selle kõige maksumus on 857 eurot sentidega,” kirjeldas naine.

Keskmine vanaduspension on praegu 817 eurot.

Linda suhtles nii enda kui väidetava avarii ohvri kindlustusfirmaga ja avaldas soovi näha ka pilte teise poole autost. Toyotal oli tema sõnul umbes kolme sentimeetri laiune ja viie sentimeetri pikkune vaevu märgatav hallikas triip.

Hoolimata Linda vanadest fotodest – mis on tema sõnul identsed politsei tehtud väidetavalt avariijärgsete piltidega – on kindlustus seisukohal, et naine on avariis ja kahju tekitamises süüdi. Naisele on ka väidetud, et „rahvas” nägi avariid pealt – aga Linda enda kinnitusel tema parklasse jõudes seal läheduses inimesi ei olnud. Ka kinnitab ta, et parkis auto vähemalt meetri kaugusele eesolevast masinast.

„Ütlevad, et sõitsin tagant otsa. Mul on ees suured metallist lisatulede kinnitused. Kui ma oleks tagant otsa sõitnud, siis ma oleks tolle auto tagaotsa nii ära ristinud, et sinna oleks kaks suurt auku jäänud,” väitis Linda. „Aga nüüd too hall triibukene, mis maksab ligi 900 eurot – see on nii vale kui vale. Ma ei oska enam midagi teha ...”

„Ma olen 75ndast aastast olnud autoroolis, olen Soomet ja Rootsit sõitnud – seal ei käi need asjad nii,” pahurdab proua.

Linda rõhutab veel kord: ta ei tea, et oleks avarii teinud, ta ei märganud midagi seesugust ja seega ei saanud ta ka avariipaigalt pageda. Enda sõnul läheb ta, kui sõidab otse teisele autole taha, nii autost väljudes kui sinna naastes alati just auto esiotsast mööda ning heidab sellele harjumusest pilgu. Toona ta mingit uut kriimu ei näinud, lisaks poleks ta mõistagi autode vahelt läbi astuda saanud, kui tema Renault olnuks Toyotal seljas.

„Ütlen kategooriliselt: ma ei ole ühtegi avariid teinud. Kui ma oleks teinud, siis ma olen nii julge küll, et seisan sealsamas ja ongi kogu lugu – lahendame selle asja ära. Aga ma ei ole teinud,” ütles põlvalanna lõpetuseks.

Politsei seisukoht on kindel. 2. augustil juhtus Võru linnas Jüri tänava parklas liiklusõnnetus Toyota ja Renault’ sõiduauto vahel. 73-aastane naine sõitis otsa Toyotale, tekitades kriimud ja värvikahjustuse. Esmase info kohaselt naine lahkus sündmuskohalt. Kui patrull kohale jõudis, oli naine naasnud ja tunnistas juhtunut.

Kindlustusfirma tugines otsust tehes politsei kogutud tõenditele, sealhulgas oli politsei kohapeal tuvastanud, et Toyotale tekitas kahju just Linda Renault.

***
Kas Lindal on veel kuidagi võimalik politsei ja kindlustusfirma seisukohti vaidlustada – või tuleb tal leppida priske kahjusumma maksmisega?

Kommenteerib Kati Remmelkoor Eesti Liikluskindlustuse Fondist:
«Kui inimene ei ole kindlustuse otsusega rahul, on tal võimalik pöörduda abi saamiseks liikluskindlustuse lepitusorgani poole. Lepitusmenetluses aitab erapooletu lepitaja hinnata kõiki asjaolusid, et jõuda tekkinud olukorras kokkuleppele. Lepitaja ei esinda kumbagi poolt, ei mõista õigust ega tee kummagi osapoole vaatest siduvaid otsuseid. Lepitusasja lahendamine on inimesele tasuta ning kulud katab Eesti Liikluskindlustuse Fond.

Liiklusõnnetuse vormistamine ja sellest teavitamine sündmuskohal on väga oluline, sest just see info on hilisema otsuse tegemisel määrav. Kui selline teave jääb edastamata või pooled lahkuvad õnnetuspaigast enne olukorra fikseerimist, muutub hilisem tõlgendamine keerukaks ja võib kaasa tuua eriarvamusi ja ebaselgust. Kõige lihtsam ja kiirem viis õnnetust vormistada ning kindlustusandjat teavitada on kasutada avarii.ee rakendust, mis juhendab samm-sammult ja aitab tagada, et vajalik info saaks korrektselt ja üheselt talletatud.

Liikluskindlustus on mõeldud selleks, et kaitsta nii kannatanut kui ka õnnetuse põhjustanud juhti. Kannatanu võib kindel olla, et tema kahju hüvitatakse. Tavaliselt ei pea ka õnnetuse põhjustanud juht kindlustusandja poolt kahjukannatajale makstud hüvitist tagasi maksma – selleks liikluskindlustus mõeldud ongi.

On siiski mõned seaduses sätestatud erandjuhud, kus kindlustus kahju tekitajat aidata ei saa. Kõige sagedamini tekib probleem juhul, kui juht lahkub sündmuskohalt ja õnnetusjuhtumit ei vormistata nõuetekohaselt. Sellisel juhul võib kindlustus nõuda makstud hüvitise tagasimaksmist, sest õnnetuskohalt lahkumine tähendab, et seaduses nõutud toimingud jäid tegemata.

Kui inimene on veendunud, et ta ei ole õnnetust põhjustanud ja kindlustus on vaatamata esitatud tõenditele alustanud kahjusumma tagasinõudmist, on tal võimalus paluda olukord uuesti üle vaadata või pöörduda abi saamiseks liikluskindlustuse lepitusorgani poole.»

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 11/12/2025 10:09:43