Nursipalu protest, Mari Kalkun ja Hanno Pevkur. Foto: Urmas Paidre / LLi arhiiv

Kaitseminister saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, mille eesmärk on kiirendada riigikaitseks oluliste objektide planeerimist ja ehitamist. Nursipalus toimuval silma peal hoidvad võrukesed kritiseerivad ministri plaani piirata kaebeõigust.

„Meie soov on kehtestada riigikaitse seisukohalt oluliste ehitiste kiiremat valmimist tagavad eritingimused. Näiteks võimaldaksid muudatused vahele jätta mitmest etapist koosneva planeerimismenetluse, oluliselt lihtsustada erinevaid ehitamiseks vajalikke protsesse ja mõningal määral kaebeõigust piirata,“ teatas nädal tagasi kaitseminister Hanno Pevkur.

„Kehtiva seadusandluse järgi on võimalik näiteks planeerimismenetlusest kuni ehitise kasutusele võtmiseni esitada vähemalt viis kaebust, igaühe puhul ka esialgse õiguskaitse taotlus. See teeb kokku vähemalt kümme vaidlust ühe ehitise rajamiseks. Riigikaitse vaatest seavad nii arvukad ja pikad kohtuvaidlused ohtu riigikaitse efektiivse tagamise. Seega pakume välja vaidluste lahendamiseks maksimumajaks neli kuud ning kuna erinevaid loamenetlusi jääb vähemaks, väheneks sellega ka kaebemenetluste arv,“ selgitas Pevkur.

Ta lisas, et praegused seadused pidurdavad ka kaitseväele kriitilisi tooteid tootvate kaitsetööstusettevõtete ehitiste valmimist. „Kuna kaitsetööstus on vältimatu osa kaitsevõimest, peab olema ka riigikaitse vaatest üliolulisi kaitsetööstusprojekte võimalik rajada kiirendatud korras. Selleks pakumegi välja seaduste muudatused, et kehtestada eritingimused ka ehitistele, mille eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine,” täpsustas minister.

Kavandatud muudatused ei hõlma kõiki riigikaitselisi ehitisi. Eeskätt on kaitseministeeriumi teatel tegu erandlike asjaoludega, mis on seotud riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse eesmärkide täitmisega.

ERR küsis ministri plaanile kommentaari Võrokeste Kongressi vanematekogu peavanemalt Rainer Kuubalt. Et eetrisse jõudis tema seisukoht lühidalt, jagas Kuuba vanematekogu sotsiaalmeediakontol põhjalikumat selgitust.

„Probleemid ei lähe selle plaaniga suuremaks mitte üksi Võrumaal, vaid terves Eestis. Sest kui tehakse seadus, mille eesmärk on inimeste muredest kiiremini üle sõita riigikaitse „viigilehega”, siis seda hakatakse tegema üle Eesti. See on süstemaatiline viga,” ütles Kuuba ERRile.

„Häda ei ole mitte selles, et inimesed kaebavad, vaid hoopis selles, et kaitseministeerium ei tee asju nii, et inimestel poleks põhjust kaebusi esitada. Kohus on hiljuti öelnud, et inimestel oli õigus ja KaMin (kaitseministeerium − toim) teeb oma tööd halvasti, kuid vigade parandamise asemel tegeleb KaMin sellega, et vaielda teemal, kas inimestel ikka on õigust öelda, et asju tehakse halvasti. Nursipaluga on asjad halvasti juba 2011. aastast, aga selle asemel, et vanadest vigadest õppida ja asju hästi teha, mõeldakse välja nippe, kuidas saaks inimestest veel lihtsamini üle sõita. Ja niimoodi on kindel, et probleemid lähevad Võrumaal, aga ka mujal Eestis veel suuremaks,” lisas võrukeste esindaja.

Võrukene (samuti vanematekogu liige) Inga Raitar avaldas sotsiaalmeedias arvamust, et kaitseminister nõuab enda seadustest üle olemise seadustamist. Ta viitas sealjuures planeerimiseksperdi Kaur Lassi kirjeldusele: justiitsminister Pevkur lasi välja töötada planeerimisseaduse koos eriplaneeringu nõudega, siseminister Pevkur viis selle parlamenti ja nüüd on esimese astme kohtu hinnangul kaitseminister Pevkur seda rikkunud.

„Nüüd algas siis protsessi neljas aste, kus kaitseminister Pevkur soovib teha nii, et ta seaduse silmis ei rikuks seadust, ehk soovib teerulliga demokraatiast ülesõitmise õigust,” kritiseeris Raitar.

„Nüüd, kui Nursipalu koduomanikud ja nende toetajad saavutasid halduskohtu esimeses astmes võidu ning kohus tunnistas, et senine Nursipalu laiendamine pole järginud Eesti Vabariigi seadusi (loe: on olnud seadusvastane), vajab siis minister uut seadust, mis kinnitaks tema õiguse oma rahvast jõuga üle sõita,” täiendas ta.

MTÜ Meie Nursipalu on toonud välja, et põhiline, millele kaitseministeerium apellatsioonis (nende esimeses astmes süüdi mõistmisele) viitab, on see, et kaebajatel pole kaebeõigust. Ehk: valitsuse esindajad väidavad, et Eesti Vabariigi kodanikel pole õigust kaevata. Esimese astme kohus on öelnud, et kaebeõigus inimestel kindlasti on, valitsuse esindajad vaidlevad vastu.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 11/12/2025 09:56:28