Keskkonnaagentuuri tehtud äikeseanalüüsi andmetel oli tänavune aasta kõige äikeserohkem Lõuna-Eestis. Kõrvutades eelmise aastaga oli tänavu äikest vähem, aga 20 aasta keskmisega võrreldes kuus päeva rohkem.

Käesoleval aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 29 472 pilv-maa välku. See on veidi rohkem kui perioodi 2005–2024 keskmine, milleks on üle 27 tuhande välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli 2025. aastal äikest ligi seitse protsenti vähem.

Tänavu registreeriti esimene välk juba 3. jaanuaril Harjumaal Paldiski poolsaarel, kuid äikesehooaeg sai alguse aprillis, mil esines neli äikeselist ööpäeva ja kokku registreeriti 2009 välku. See on absoluutne aprillikuu rekord kogu mõõtmisperioodil alates 2005. aastast.

Kõige äikeselisem kuu oli juuli. Juulis registreeriti 21 116 pilv-maa välku – ligi 72% kogu aasta välkudest. Pikaajalise keskmisega võrreldes oli pilv-maa välke ligi poole rohkem ning äikesepäevi 4 võrra enam (kokku 22). Aasta viiest äikeselisemast päevast neli esinesid juulis. Kõige äikeselisemad päevad olid 11. juuli (3326 välku) ja 12. juuli (6080 välku), mil äike haaras suure osa Eestist. Võrumaal sadas paarisentimeetrise läbimõõduga rahet ning puhus tugev tuul, mis jättis Lõuna-Eestis tuhandeid majapidamisi elektrita.

Seega koondus 2025. aasta äike eelkõige juulisse, kuid aprilli erakordselt varane ja aktiivne äike eristus selgelt tavapärasest mustrist. Kõige äikeselisem päev aprillis oli 19. aprill, mil registreeriti 1697 välgulööki, peamiselt Ida- ja Lääne-Virumaal ning Lõuna-Eestis.

Kogu Eesti peale oli 2025. aasta äikesehooajal kokku 74 äikesepäeva, mis on pikaajalisest keskmisest kuue päeva võrra rohkem. Enim oli äikest Lõuna- ja Kagu-Eestis ning Ida-Eestis.

Kõige rohkem nägi äikest Antsla (1289 välku), Narva (1094), Tõrva (1090) ja Põltsamaa (1066) ümbruses. Märkimisväärselt esines äikest veel teistegi Lõuna- ja Ida-Eesti linnade lähistel: Võhma (1051), Narva-Jõesuu (1042), Karksi-Nuia (1018). Vähim registreeriti äikest Kuressaare (187), Kärdla (208) ja Tallinna (216) ümbruses.

Suurim ööpäevane maksimum linnade lähistel oli 11. juulil Antsla ümbruses, kus registreeriti 774 pilv-maa välku. Ööpäevast maksimumi linnade ümbruses esines kõige rohkem 12. juulil, mil äikest esines korraga ligi kolmandikus linnadest üle Eesti.

Analüüs põhines NORDLIS välgudetektorite võrgustiku andmetel ning hõlmab pilv-maa välkude arvu, ruumilist ja ajalist jaotust, maakondade ja linnade statistikat ning olulisemaid äikesepäevi.

 

Autor: KESKKONNAAGENTUUR
Viimati muudetud: 11/12/2025 09:24:37