Valitsus otsustas novembri hakul alustada ettevalmistustega, et hinnata Eesti Posti ehk Omniva võimaliku osalise või täieliku müügi teostatavust. See ei ole otsus müügi enda kohta. See on otsus koguda kokku faktid, analüüsida eri võimalusi ning jõuda järgmise aasta jooksul selge ja põhjendatud valikuni. Üks võimalik tulemus on ka see, et riik jätkab ettevõtte ainuomanikuna – see on täiesti reaalne ja laual olev variant.

Eesti Post ei ole enam pelgalt kirju ja arveid edastav postiamet. Tegemist on Baltikumi ühe suurema logistikakontserniga, mille põhitegevus on rahvusvaheline kaubavahetus, mitte universaalne postiteenus. Seetõttu peab riik vaatama ettevõtte tulevikku tänase majanduse loogika järgi, mitte eilsete lahenduste pealt. Samal ajal tuleb tagada, et inimeste jaoks ei muutuks teenuse kättesaadavus halvemaks. Selle töö mõte ongi selgus – mitte kiirustamine.

Kõige olulisem põhimõte on väga lihtne: universaalne postiteenus ei kao. Eesti seadused nõuavad, et kirjad, arved, perioodika ja muud põhiteenused jõuaksid igasse Eesti piirkonda. Konkurentsiamet valib teenuse osutaja ja jälgib, et teenus oleks kättesaadav ja taskukohane. See jääb nii edasi olenemata sellest, milline saab olema ettevõtte omanik.

Maapiirkonna inimese jaoks tähendab see, et kelleltki ei võeta õigust saada lehte või kirja oma postkasti. Teenust ei vähendata, vaid täiendatakse. Kodulähedased pakiautomaadid lisanduvad sinna, kus need sobivad inimeste igapäevase liikumisega – näiteks külakeskuste, kaupluste või transpordipeatuste juurde. Automaat ei asenda postkasti. See on lisa, mida inimene saab ise valida. Soovi korral saab üleminek olla paindlik – inimene ütleb ise, kuhu ta soovib saadetised edaspidi saada.

Ajalehtede kojukande puhul on ülioluline, et lehed jõuaksid kohaliku lugejani. See kehtib nii suurte päevalehtede kui väikeste maakonnalehtede kohta. Nõudlus ja trükiarvud võivad ajas muutuda, kuid kohaliku lehe kättesaadavus ei tohi kaduda. Teenuse hinnad ja tingimused ei sünni valitsuse kabinetis – need lepib välja postiteenuse pakkuja, nagu see on alati olnud. Riigi roll on tagada, et raamistik oleks aus ja stabiilne.

Ettevalmistuste osa on ka erikontroll, mis annab täpse ülevaate ettevõtte seisust. See on vajalik tööriist, et valitsus näeks, millises seisus Eesti Post tegelikult on. Ilma faktideta ei tehta ühtegi suurt otsust. Erikontroll ei ole takistus, vaid eeldus läbipaistvaks otsustamiseks.

Müügi ettevalmistus ei ole eesmärk omaette. Eesmärk on tagada, et Eestis oleks ka tulevikus kättesaadav ja toimiv postiteenus ning et ettevõte ise oleks tugevam ja investeerimisvõimeline. Kui selgub, et riik peab omanikuna jätkama, siis nii ongi. Kui analüüs näitab, et strateegiline partner tugevdaks ettevõtte pikaajalist konkurentsivõimet, siis kaalutakse ka seda.

Inimeste jaoks ei muutu praegu mitte midagi. Post käib, lehed jõuavad, teenus toimib. Küsimus on selles, kuidas hoida see nii ka järgmisel kümnendil olukorras, kus posti maht väheneb, majandus muutub ja inimeste harjumused liiguvad pakiautomaatide ning digiteenuste suunas. Selle töö eesmärk on tagada, et Eesti postiteenus oleks ka tulevikus olemas – lihtsalt mõistlikult korraldatud ja inimesele kättesaadav.

 

 

Autor: HENDRIK JOHANNES TERRAS, regionaal- ja põllumajandusminister
Viimati muudetud: 27/11/2025 09:45:35