Võru bussijaam. Foto: Vidrik Võsoberg

Võru bussijaam on siinkandis viimane, kus reisijad saavad inimteenindajalt pileti osta ja temalt reisi planeerimisel nõu küsida. Uuest aastast tuleb ilmselt ka siinsetel bussisõitjatel pileti ja info saamiseks viimseni üle minna moodsatesse kanalitesse. Senine piletimüüja vaatab äraootavalt bussijaama haldaja otsa.

Valga jaamahoones lõpetati bussipiletite müük 2020. aastal, kuna varem ligi kuus tuhat piletit kuus müünud piletipunktis kahanes müük umbes 60 piletini kuus. Ka Põlva bussijaamast pole aastaid paberpiletit ega inimkeelset reisinõu saadud. Võrukesed on seni muu siinse kandi rahvaga võrreldes olnud teatavas mõttes privilegeeritud seisus – ehkki mitte just ammu peeti piletikassat bussijaamas elementaarseks.

Võru bussijaamas piletikassat pidanud T Grupp teatas aga läinud nädalal, et sulgeb 1. jaanuarist oma füüsilised piletikassad ja terminalid Haapsalus, Narvas, Rakveres ja Võrus – teenindus jätkub digikanalites.

Muudatuse eesmärk on kohanduda klientide muutunud harjumustega – üha enam pileteid ostetakse ning pakke saadetakse veebi ja mobiilirakenduste kaudu, teatas T Grupp. Ettevõtte teenused nendes linnades ei kao, vaid teenindus jätkub digikanalites, pakkudes klientidele senisest paindlikumaid ja mugavamaid lahendusi.

„Inimesed on harjunud tegema igapäevatoiminguid nutitelefoni või arvuti kaudu. Meie eesmärk ei ole teenuseid vähendada, vaid muuta need nüüdisaegsemaks ja kättesaadavamaks,“ ütles OÜ T Grupp juhatuse liige Airika Aruksaar. „Tpileti ja Cargobusi teenused jäävad klientidele kõikjal kättesaadavaks, kuid senisest mugavamal kujul.“

T Grupp on enda teatel viimastel aastatel oluliselt arendanud Tpileti ja Cargobusi digitaalseid platvorme, et piletite ja saadetiste haldamine oleks võimalikult lihtne ja kiire. Tänu sellele toimub suur osa teenindusest juba nüüd veebis või mobiilirakenduses.

Cargobusi terminalide sulgemine ei mõjuta T Grupi väitel pakiveo kättesaadavust. Teenus jätkub kõigis nimetatud linnades, keskendudes uksest ukseni kulleriteenusele ja paindlikele kättesaamise võimalustele. Samuti säilib Cargobusi klientidel võimalus tulla saadetisele ise bussile vastu.

Ka piletimüügi füüsiline võimalus ei kao täielikult. Rakveres saab bussipileteid osta R-Kioski kassadest koostöös ASiga Hansabuss. Haapsalus ja Narvas käivad läbirääkimised uute partneritega, kes on huvitatud kohaliku piletimüügi jätkamisest. Lõplikud korraldused tehakse teatavaks detsembrikuu jooksul.

Kuus aastat vana teema
T Grupi Tpileti ja bussijaamade ärisuuna juht Airika Aruksaar tunnistas LõunaLehele, et ta pidurdas eelnenud teate väljasaamist lootuses, et ehk õnnestub mingi lahendus leida ka võrukestele. Aga piletimüük bussijaamas toob firmale kahjumit juba ammu.

Aruksaare sõnul on T Grupi nägemus, et Võrus võiks piletimüüki jätkata bussijaama haldaja OÜ Evoler. Seda ettevõtet kirjeldas ta kui Jüri Kikkase ühemehefirmat, kellega koos on aja jooksul mitu puuda soola ära söödud – ja kellega samas on koostöö teinekord olnud omajagu konarlik. Nii ei julge ta liialt panustada, et haldaja piletimüügi „oma kulu ja kirjadega” üle võtab.

„Teiselt poolt helistasin ka linnapea Kalvi Kõvale, et äkki mõtleks midagi välja, need seal teie inimesed ju, oluline avalik teenus ja ka kohaliku omavalitsuse jaoks teatud küsimus. Mina võin anda omalt poolt infosüsteeme, koolitada, aidata. Aga eraettevõttena ei jaksa piletimüüki pidada, hoida palgal töötajaid ja iga kuu peale maksta, et kohalikud vanainimesed saaksid pileti osta – ja neid on niivõrd vähe ju, sellest rahast ei ela ära,” rääkis Aruksaar.

„Natuke meie kannatlikkusest: hakkasime teemast rääkima juba enne Covidit, üle kuue aasta tagasi,” lisas ta. „Rääkisime nii Võru linnavalitsuse kui Jüri Kikkasega, et kassa ei tule enam piletimüügiga plussi. Ja et peaks rakendama baasloogikat ehk siis bussijaama platsil kokku kogutavate sissesõidutasude arvelt peaks kassat nii-öelda toetama.”

Bussijaama pidamise loogika on Aruksaare sõnul selline: haldaja korjab kokku bussifirmade makstavad platsikasutustasud ning pakub nende eest toas ehk bussijaamahoones teenuseid, muu hulgas tagab, et saal oleks köetud, koristatud, turvatud ja valgustatud. Komplekti võiks kuuluda ka piletimüük ja reisiinfo jagamine.

Kui koroonapandeemia Eestit ründas, siis arutelud mõneks ajaks lakkasid. Kui teema uuesti Tpileti poolt üles võeti, leidis bussijaama haldaja Evoler, et ei soovi piletimüüki omalt poolt toetada. Aruksaar pidas pikalt aru ka toonase linnapea Anti Allasega ning ühe ulmestsenaariumina oli õhus isegi mõte bussijaam üldse kuhugi mujale kolida.

Siiani aga maksab T Grupp Võru bussijaamas piletimüügile peale.

„Evoler küsib suuremat platsikasutustasu kui teised väikelinnad. Meie oleme leidnud, et platsitulu peaks katma ära kõik toas osutatavad teenused. Nagu ütlesin: kõik see koristamine, WC-paberiga varustamine, küte, valgustus ... ja ka info. See mehitatud info: kes seletab inimestele puust ja punaseks, kuidas saab [reisida] kõige odavamalt, kõige kiiremini, kuidas saab kõige lühema ümberistumise ajaga ja nii edasi. Just see infoteenus on väikestes linnades kõige olulisem,” selgitas T Grupi esindaja.

LõunaLeht tõi vestluse käigus välja, et piletimüügi lõpetamine on kõige raskem vanainimestele, kes tehnika abil piletit osta ei oska. Ning võib ka juhtuda, et näiteks Võrust koju sõita sooviv eakas kodanik ei saa piletit bussijuhiltki, sest kõik kohad on juba interneti eelmüügis ära müüdud. Aruksaar tõdes, et ehkki just vanemad inimesed vajavad sageli kassateenust, pole see kogu tõde – veelgi olulisem on nende jaoks sõiduinfo, mida vajavad ka kõik teised vanuserühmad.

„Olen isiklikult Võrus vestelnud sihukese täitsa noore inimesega. Meesterahvas, nutitelefon oli peos. Ütles, et tead, aga mul on vaja ümberistumistega reisida. Ja ma tulin küsima, kuidas see kõige otstarbekam oleks,” kirjeldas Airika Aruksaar. „Kuna ei ole niivõrd otseliine, käiakse ka kassast küsimas infot. Ja mina olen leidnud bussijaama opereerides, et need platsitulud peavad kinni maksma selliseid teenuseid, mida me pakume.”

Lühidalt kokku võttes: tulu on Evoleri käes ja firma otsustada on, milliseid teenuseid ta operaatorina selle raha eest pakkuda tahab. Ning mõistagi on haldajal õigus otsustada, et piletimüük pole see teenus.

T Grupp on linnavalitsusele käinud välja mõtte, et piletimüügikassa ei pea tingimata asuma bussijaamas, vaid see võiks olla kasvõi kaubanduskeskuses või turismiinfopunktis (mida Võrus küll enam otseselt ei ole).

„Linnavalitsusele suutsin selgeks teha, et see ei ole tegelikult päris okei, kui inimestel ei ole mitte kuskilt piletit osta. Eriti arvestades, et Võrust ju ikkagi otseliine ei lähe igale poole. Olgu, Tallinnasse saad, aga kui on vaja Haapsalut, Pärnut, Narvat, inimene peab rohkem ümber istuma Tartus või kuskil. Seal on natuke rohkem vaja nõuandeid, programmist ei piisa – eriti, kui sa oled vanainimene, aga isegi noored ei saa sellega alati hakkama,” resümeeris Aruksaar.

Bussijaam pole miljoniäri
Võru bussijaama haldava OÜ Evoler juhatuse liige Jüri Kikkas ütles LõunaLehele, et ühelgi eraettevõttel pole kohustust võtta üle kahjumit tootvat tegevust, sest see võib lõpuks viia pankrotti. Praegu aga käivad läbirääkimised Võru bussijaama tuleviku üle ja neile viidates ei soovinud Kikkas teemat pikemalt kommenteerida.

Evoleri ei saa pidada ühemehefirmaks, nagu T Grupi esindaja välja tõi. Pool firmast kuulub Asko Kikkasele (48), veerand Risto Kikkasele (53) ja veerand Jüri Kikkasele (81). Juhatuse liikmed on Jüri ja Asko.

Kolmandas kvartalis oli Evoleril üks töötaja ja firma teenis umbes 50 000 eurot maksustatavat käivet.

Möödunud aastal teenis Evoler majandusaruande kohaselt pea 60 000 eurot kasumit ja eelnevast oli üleval 280 000 eurot jaotamata kasumit. Majandusaasta aruandes sooviti 20 000 euro jagamist dividendideks, jaotamata kasumiks jäi ca 320 000 eurot.

„Osaühingu põhitegevusalaks aruandeaastal oli enda kinnisvara, milleks on Võru bussijaam, üürile andmine ja käitus. Bussijaama ärimudeli keskmeks on sõitjad ja bussifirmad ning neile pakutavad teenused. Ettevõte pakub bussijaamas terviklikku teenuste paketti nii bussiettevõtetele kui ka nende klientidele, pakkudes keskkonda, mis aitab kaasa bussitranspordi mugavuse ja atraktiivsuse suurendamisele ning info kättesaadavusele,” kirjutas firma oma tegevusaruandes.

Majandusaasta jooksul teenindas Evoler bussijaamas iga päev keskmiselt 61 maakonna- ja 13 kaugliini väljumist ning ligikaudu sama palju saabumisi. Lisaks põhitegevusele pakkus ettevõte ka ehitusteenuseid – koostas objektide eelarveid ja hinnapakkumisi.

Firma müügitulud suurenesid mullu aasta varasemaga võrreldes 27% ja käive kasvas 145 000 eurole. Käibest teenis bussijaam 124 000 ehk ligi 24 000 eurot rohkem kui aasta varem.

„Suurenemine oli seotud bussiliinide teenindamise mahtude suurenemisega ning ka teenuste hinna mõistliku suuruse võrra tõstmisega,” kirjutati majandusaruandes.

Ärikulud olid aga ligi 36% suuremad kui aasta varem – 82 000 eurot.

Bussijaama remondiks ja uuendusteks investeeriti 2024. aastal üle 10 000 euro ning tänavu oli plaanis muuta bussijaama ootekeskkonda mugavamaks ja atraktiivsemaks 53 000 euro eest.

Linnavalitsus: täna toimub sel teemal koosolek
Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett teatas vastuseks LõunaLehe päringule Võru bussijaama piletimüügi teemal esiteks, et bussiliikluse korraldamine Võru linnas ja maakonnas on Kagu Ühistranspordikeskuse pädevuses – nemad vastutavad piirkondliku ühistranspordi korralduse ja teeninduspunktide toimimise eest.

„Kagu Ühistranspordikeskus tegeleb teemaga aktiivselt ning neljapäevaks (tänaseks – toim) on linnapea kokku kutsunud koosoleku, kuhu on kutsutud kõik olulisemad osalised olukorra arutamiseks ja lahenduste leidmiseks,” teatas Mett teisipäeval.

„Linnavalitsus mõistab, et kõigil inimestel ei ole võimalik kasutada digitaalseid kanaleid, mistõttu füüsilise teeninduse olemasolu on oluline, eriti eakamatele ja neile, kellel puudub ligipääs elektroonilistele lahendustele,” lisas ta.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 13/11/2025 09:16:46