Võõride kostitamine om tähtsä kommõ joba kõgõ tsillembide jaos. Päävapilt: Uguri Kadri

3.–9. novembrini tähistatakse võru keele nädalat.

Olõ-õi viil aastakka tuust aost, ku Võro liinapää Kõva Kalvi käve vällä, et Võrol piät olõma vähämbält üts võrokeeline latsiaiarühm. Joba mitmit aastit om jo keelepesä rühmin ilosat tüüd tettü. Ku oppaja mõist umma kiilt neli tunni nädälin, no mille tä sis ei mõista tuud egä tõnõ päiv kah? No ja ku latse saava võro keelest arvo puul päivä, sis kohe näide mõistmine tõisil päivil häös?

Ummetegi käü-i kõik as’a maa pääl peris nipsust. Ku õks aastakümnit om latsõvanõmbit hirmutet, et võro kiil ja eesti kiil sünnü-õi ütte, sis midägi om tollõst külge jäänü kah. Noidõ hirmõ mano tulõssi viil kõrra tagasi, a parhilla olõ-õi muud ku selge rõõm. Päevalille Maia võtt minno Tähesära latsiaia Sõlõkõsõ majan vasta, õppejuht Kirsi Eve huigas tere ja sis om õkva keelepesärühmä minek. Tütärlatsil om rahvarõivaseeligu joba sällän, oppajal Juraski Kristil näpp joba nupi pääl ja Kaara-Jaan lätt valla. Ja ku Kaara-Jaan tantsit, kutsutas küläline õkva lavva taade latsi hindä tett kuuki ni ubinit süümä. Hainatsäid pakutas kah mano. Kostitamine om tähtsä, tuu om osa mi kandi pruukõst.

Ku latse om abioppajaga vällä mängmä saadet, om oppajidel Maial ni Kristil ummetegi vähekene aigu kõnõlda, kuis edimädse kats kuud peris-peris võrokeelidse rühmäga om lännü.

„Häste om lännü,“ kitt Päevalille Maia ummi latsi ni vanõmbit. „Meil om väega eri vannusen latse, tuu tähendäs, et tegemiisi tulõ näide võimiisi perrä säädi. Suurõmba avitasõ tsillembit, a ku õks patsiirman käümi, sis tüküsse tsillembä õks hinne väsümä.“ Tollõ vasta avitas, ku suurõmba latsõ tsipa rohkõmb vabahust saava. „Eelä kävemi Juudi pargin ja Tamula veeren, ja latsõ küssevä, kas na tohtnu laudtiid pite juuskõ. Lubasimi sis laudtii lõpuni, a sääl tull vasta tunnõt jutuvestja Terje, kiä õks peris imeht, et latsõ jäiväki laudtii lõpun saisma. Na tundva piire külh,“ kitt Maia ummi latsi.

Ku võrokeeline latsiaiarühm keväjä vällä kuulutedi, arvas oppaja Kristi, et mitu vanõmbat võtva uma latse siist rühmäst ärh. A kats aastakka oll joba üteh käüt ja ärhminejit olõ-õs rohkõmb ku üts. „Muidoki pellädi, et kuis njoo tsillõmba latse sis kõnõlõma nakkase, kas võro vai segäkeeli, ja mändse mi pido nakkase olõma. „Latsõvanõmbide jaos om eesti kiil kimmäle tähtsämb ku võro kiil,“ kinnit oppaja Maia kah. Tollõst või arvo saia – koolih pandas jo hindit tuu iist, ku lats lugõ N-U-G-A ja ütles vällä „nuga“. Ku väiku lats mõist sõna kokko lukõ ja ärh tõlki, ni ütles vällä „väits“, sis mõisteta-õs sääl takah nigu väärtust nätä – a ja ummetegi jo mõist lats lugemisele lisas jo tõlki kah!

No ja kuis sis lännü om? Olõ-õi viil kattõ kuud umakeelist rühmä olnu, ku joba tulõ üts esä ja kõnõlõs võro keeli, sis tulõ tõnõ esä umakeelidse jutuga ja sis viil kolmas kah! „Esä kõnõlõsõ rohkõmb,“ tunistas oppaja Kristi. Peräkõrd omgi nii, et tii tuu lukk vallale, mink takah võro kiilt hoiõt om – ja nakas tulõma. Oppaja Kristi om üts näist: „Ma olli viimädse piirini vasta, et taha-õi ma võrokeelidse rühmä oppajas tulla. A ku Maia õks väegä pääle käve, sis ma lõi käega, et nakka sis hinnäst harotama uma keele pääle.“ Kristi tunistas, et just uma kultuuri ja kombide värk oll tuu, mis tä ärh meelüt, näütüses võõride kostitamine. „Vai hoidku, ma sai nii pallo opmisimärke tuuga ärh täüdet, et mi sinno küllä uutsemi. Latse säädsevä alustasse tassega kokko, pandseva lavva pääle, säädsevä luidsa mano, avitiva kuuki tetä.”

Projektist „Umakultuur mi ümbre“, mida Võromaa arenduskeskus viil aastak otsa iist vidä, om nii Maiale ku Kristile kõvaste kassu olnu. Ütidsil opikäükel om trehvädü kotuste pääle, kohe muidu mõistnuki-õis latsiga minnä. Võromaa muusõume latsile mõtõld tunde kitetäs õkva taivani. Njoo omma põnõva niihäste latsile ku oppajile hindäle. Tsillokõnõ umaosalus olõ-õi vanõmbile külh probleem olnu.

Minkäst kõgõ suurõmb rõõm om? Õks tollõst, et võro keele krõks om ärh käunu, tihatas umavaihõl kõnõlda ni poodih vai tohtre man. Pikk tii om muidoki viil minnä, et uma kiil periselt egäpäivädsehe pruuki tulnu, a kiil tulõ vällä nigu paisu takast. Uma väegä suur roll om muidoki muusiga- ja liikmisoppajidel, kiä puhkseva tolmu päält ärh kõigil uma võrokeelidsil matõrjaalel.

Mis Sõlekese latsiaia võrokeelidse rühmä külälidsele kõgõ suurõmb uudis oll? Arvada tuu, et leevänädäli aigu es tii latsõ esi leibä, a võidu. Ku teesimi üte kõrraligu rivistuse ja loessimi üle, ku pallo näid täüskasunuid parhilla om, kiä tuu trikiga nakkama saanu ilma elektrimassinalda? Noh, Sõlekese latse teivä tuu tüü ärh. Nii et kui näile purgikõnõ kuurt silmä ala jääs, sis saava nä hindäle võiu leevä pääle külh.

P.S. Ja häbü üteldä, sjoo kõrd käve katõ palja käega. Tuu tähendäs, et tulõ pia vahtsest minnä, pattu andis pallõlda ja latsilõ midägi kostis viiä.

 

Autor: Latsiaian käve külän UGURI KADRI
Viimati muudetud: 30/10/2025 08:48:20