Autor Ciurlionise hauasamba juures. Foto: erakogu

Veetsin oktoobri teise nädala mu armsal Leedumaal. Kohtusin sõpradega, kelle pool olin paar aastat tagasi ning nendega, kelle kätt polnud surunud pea viiskümmend aastat – peale Vilniuse ülikooli lõpetamist.

Tutvustasin Vytautasele, Danieliusele, Kestutisele, Gintautasele ja teistele oma äsja ilmunud romaani „Muinasjutu kuma”, milles tuletasin meelde tudengipõlve Vilniuses, kajastades hulka kohtumisi leedulaste ja leedulannadega.

Sõbrad, nagu minagi, on kasvatanud pähe hallid juuksed, ühel sõbral aga kadusid need aastakümnetega täiesti.

Kuna ma oma raamatus kõnelen päris mitmes kohas Leedu kunstnikust-heliloojast Mikalojus Konstantinas Čiurlionisest, siis sõitsin ka tema sünnikohta Druskininkaisse. Jällegi paljude aastate järel. Muidugi astusin sisse Čiurlionise kodumajja. Seal hakkas pihta ammuoodatud remont, kuid kunstniku suguvõsa tutvustusi saab lugeda õues seisvatelt stendidelt.

Kohtumisel sõpradega küsisin ka, mis toimub, et sajad kultuuriasutused ja firmad ning tuhanded üksikisikud protesteerivad praeguse kultuuripoliitika vastu. Leedumaa on täis kolmnurkseid märke, millel kujutatakse vetevoolu tõugatavat kultuuri.

Aasta tagasi tulid Leedu parlamendivalimistel võimule sotsiaaldemokraadid. Mulle kõneldi, et Leedu valitsuskoalitsiooni haarati populistlik partei Nemuno Aušra, tõlkes Neemeni Koit. Selle partei eesotsas on antisemiitlike ütlustega tuntud Remigijus Žemaitaitis ning nad andsid kultuuriministri koha kultuurist väga kaugel olevale inimesele. Selle otsuse vastu on organiseeritud hulk protestimiitinguid ning protestiallkirja on andnud juba üle 83 000 inimese.

Leedu patrioodid-kultuurikandjad nendivad, et kahjuks lähevad inimesed populistlike loosungite õnge ning valivad selliseid, kes tulevikus võivad suunduda Gruusia parlamentaaride jälgedes.
Niisiis mõtlevad sajad tuhanded leedulased murelikult oma tulevikust äralollitatud kaasmaalaste tõttu.

Jään jälgima leedulaste võitlusi oma kultuuri eest. Just kultuur on iseseisvuse alustala.

 

 

 

 

Autor: ILMAR VANANURM
Viimati muudetud: 23/10/2025 08:53:59