Suvel pahandasid setod ja võrukesed, et rahvastikuregistris on võimalik märkida emakeeleks väljamõeldud tulnukakeelt, aga mitte kohalikke keeli. Riigi tasandil tunti muret, et rahvastikuregistri arendamine võib maksta pool miljonit eurot, kuid läinud nädalal teatas siseministeerium: rahvastikuregistris laiendatakse inimese õigust eesti keelt emakeelena märkides lisada sellele juurde eesti keele murdekeel.

Siseminister Igor Taro ütles uut võimalust tutvustades, et ühe murdekeele (lõunaeesti keelte kaitsjad on vastu sõna „murre” kasutamisele ja eelistavad „keelt”, riik näib olevat valinud kesktee – toim) kõnelejana on tal väga hea meel, et valitsus kiitis heaks muudatuse, mille tulemusel saavad edaspidi eesti keelt emakeelena rääkijad märkida rahvastikuregistris eesti keele juurde ka arvukaimate kõnelejaskondadega eesti keele murdekeeli, mida nad oskavad. „Emakeele andmeväljal saab peagi valida eesti keele murdekeeli nagu: Setu, Võru, Mulgi, Tartu, Saare, Hiiu, Muhu, Kihnu, Kodavere, Kuusalu, Lüganuse ja Jõhvi. See on oluline osa inimese identiteedist ja selle ülesmärkimiseks saab nüüd olema ka võimalus,” ütles siseminister.

„Eesti Keele Instituut koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga koostasid kõige enam kõneldavatest murdkeeltest loetelu, mis lisatakse statistikaameti poolt keele klassifikaatorisse ja kuna rahvastikuregister kasutab neid klassifikaatoreid, siis võtame selle rahvastikuregistris kasutusele,“ märkis Taro, kes muuhulgas kõneles läinudnädalasel valitsuse pressikonverentsil seto kultuuri nädala puhul seto keeles.

„Üle 30 aasta oodatud otsus on saanud valitsuse heakskiidu. Rahvastikuregistris saab eesti keele kõrval märkida emakeelena ka oma kodukandi keele. Suurepärane uudis mitte ainult setodele, võrokestele, mulkidele, kihnlastele ja paljudele teistele kohalike keelte mõistjatele,
aga ka kogu Eestile ja tema kultuuriruumile tervikuna. Suurepärane lõpp ka seto kultuuri nädalale,” lisas minister sotsiaalmeedias.

Murdekeele oskust ei pea siseministeeriumi teatel hindama ametnik. Keele oskust hindab inimene ise, kes oma emakeele andmeid rahvastikuregistrisse märgib. Muudatus ei käsitle teise rahvuse ja teise emakeele rahvastikuregistrisse kandmise teemat.

Murdekeelt saab hakata rahvastikuregistrisse kandma muudatuse jõustumisest, ministeerium hindas, et eelduslikult juba käesolevast nädalast. Sel teisipäeval veel loetelust lõunaeesti keeli ei leidnud.

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 16/10/2025 09:34:57